Seeder
Seeder (teaduslik nimi Cedrus) on käblikukujuline puude perekond männiliste (Pinaceae) sugukonnas. Nad on pärit Lääne-Himaalaja mägedest ja Vahemere piirkonnast. Neid leidub Himaalajas 1500-3200 meetri kõrgusel ja Vahemere piirkonnas 1000-2200 meetri kõrgusel.
Seedrid on kuni 30-40 meetri (mõnikord 60 meetri) kõrgused puud, millel on vürtsikas lõhnaline puit, paks sooniline või ruudukujuline koor ja laiad, tasased oksad. Puidul on kaks liiki võrseid: pikad võrsed, mis moodustavad okste raami, ja lühikesed võrsed, mis kannavad enamikku lehtedest. Lehed on igihaljad ja nõelataolised, 8-60 mm pikkused, pikkade võrsete puhul avatud spiraalina, lühikeste võrsete puhul tihedatesse spiraalsete kobaratena, mis koosnevad 15-45-st; nad varieeruvad helerohelisest rohekasrohelisest kuni tumeroheliseni, sõltuvalt lehtede kuivamise eest kaitsva valge vahakihi paksusest. Emased seemnekäbid on tündrikujulised, 6-12 cm pikad ja 3-8 cm laiad, algul rohelised, siis valmivad hallikaspruunid ning sarnaselt Abies'ile lagunevad nad küpsedes, et vabastada tiibadega seemned. Seemned on 10-15 mm pikad, 20-30 mm pikkuste tiibadega; sarnaselt Abies'ile on seemnetel 2-3 villi, mis sisaldavad ebameeldiva maitsega vaiku, mis on arvatavasti kaitseks oravate söömise vastu. Käbide valmimine võtab aega ühe aasta, tolmeldamine toimub sügisel ja seemned valmivad samal ajal aasta hiljem. Isaste õietolmukäbid on sihvakad, munakujulised, 3-8 cm pikkused, mis tekivad hilissuvel ja heidavad õietolmu sügisel.
Liikide nimetamine
Seedri käbid on kuuse käbidega sarnase struktuuriga ja paljudeks aastateks arvasid eksperdid, et nad on lähedalt sugulased, kuid kaasaegsed teaduslikud uuringud on näidanud, et nad kuuluvad samasse perekonda, kuid ei ole lähedalt sugulased.
On olemas mitmeid seedritüüpe ja eksperdid ei suuda kokku leppida, kuidas need omavahel seotud on. Mõned teadlased paigutavad nad kõik ühte rühma, teised aga jagavad nad eri rühmadesse.
Need on erinevate seederliikide nimed:
- Deodar ehk deodar Cedrus deodara (tuntud ka kui C. libani alamliik. deodara). Kohalik Lääne-Himaalaja.
- Liibanoni seeder või Liibanoni seeder, Cedrus libani. Kohalik Vahemere piirkonna mägedes Türgist ja Liibanonist lääne poole kuni Marokoni.
- Liibanoni seeder, Cedrus libani alamliik. libani. Kohalik Liibanoni mägedes, Lääne-Süürias ja Türgi lõuna-keskosas.
- Türgi seeder Cedrus libani alamliik stenocoma. Kohalikud alad on Edela-Türgi mägedes.
- Küprose seeder, Cedrus brevifolia (tuntud ka kui Cedrus libani subsp. brevifolia või Cedrus libani variety brevifolia). Põliseks kasvukohaks on Küprose mäed.
- Atlase seeder, Cedrus atlantica (tuntud ka kui Cedrus libani alaliik atlantica). Atlase mäed Marokos ja Alžeerias.
Liibanoni seeder Kew Gardenis, Ühendkuningriik
Küsimused ja vastused
K: Mis on seedri teaduslik nimetus?
V: Seedri teaduslik nimetus on Cedrus.
K: Kus on seedrid kodumaised?
V: Seeder on kodumaine Lääne-Himaalaja mägedes ja Vahemere piirkonnas.
K: Kui kõrgeks võivad seedrid kasvada?
V: Seedrid võivad kasvada kuni 30-40 meetri kõrguseks, aeg-ajalt ka 60 meetri kõrguseks.
K: Millised on seedri lehed?
V: Seedri lehed on igihaljad ja nõelataolised, 8-60 mm pikkused, avatud spiraalina pikkadel võrsetel ja tihedatesse spiraalsete kobaratena, mis koosnevad 15-45-st lühikestel võrsetel. Nad varieeruvad helerohelisest rohekasrohelisest kuni tumeroheliseni, sõltuvalt neid kuivamise eest kaitsva valge vahakihi paksusest.
K: Kuidas näevad välja emaste seemnekäbid?
V: Emased seemnekäbid on tündrikujulised, 6-12 cm pikad ja 3-8 cm laiad, algul rohelised, siis valmivad hallikaspruunid. Kui nad on küpsed, lagunevad nad ja vabastavad tiibadega seemned.
K: Kuidas näevad välja isased seemnekäbid?
V: Isased õietolmukäbid on sihvakad, munakujulised, 3-8 cm pikad ja tekivad hilissuvel, sügisel paiskuvad õietolmu.
K: Kui kaua kestab käbi valmimine?
V: Käbi valmib ühe aasta jooksul, kusjuures tolmeldamine toimub sügisel ja seemned valmivad aasta hiljem.
