Capsicum on taimede perekond ööviljaliste sugukonnast (Solanaceae). Mõnda neist taimedest kasutatakse vürtside, köögiviljade või ravimitena. Capsicum'i taimede viljadel on mitmesuguseid nimesid. Nimetused varieeruvad sõltuvalt kohast ja tüübist. Suurbritannias ja USAs nimetatakse neid tavaliselt tšillipipraks, punaseks või roheliseks paprikaks või lihtsalt paprikaks; suurt mahedat vormi nimetatakse USAs paprikaks, Uus-Meremaa inglise keeles capsicum, Austraalia inglise keeles ja Briti inglise keeles ning mõnes teises riigis paprikaks (kuigi paprika võib viidata ka erinevatest paprika viljadest valmistatud maitseainepulbrile).

Paprika on pärit Ameerikast, kuid nüüd kasvatatakse seda kogu maailmas.

Päritolu ja ajalugu

Capsicum'i liikide kultiveerimine algas Lõuna- ja Kesk-Ameerikas juba tuhandete aastate eest. Euroopa kolonisatsiooniga sai paprika tuntuks üle maailma — taimed levisid Aafrikasse, Aasiasse ja Euroopasse ning kohalikud kultuurid kohandasid neid oma köökide ja põllumajanduse vajadustega. Tänapäeval on kapsikumit (paprikat ja tšillit) kasvatatud väga erinevates kliimatingimustes, alates troopikast kuni mõõduka kliimani.

Olulisemad liigid ja sordid

Capsicum-perekonnas on palju liike, kuid sagedamini kasvatatavad ja tuntud on peamiselt viis:

  • Capsicum annuum — hõlmab belligreens/paprika, jalapeño ja palju muid sorte; kõige laiemalt kasvatatud liik.
  • Capsicum frutescens — sisaldab tšilliliike nagu tabasco.
  • Capsicum chinense — kuuluvad väga vürtsikad liigid, näiteks habanero ja mõned maailma kuumimad tšillid.
  • Capsicum baccatum — Lõuna-Ameerikast pärit sort, tuntud oma eripärase maitse ja aroomi poolest.
  • Capsicum pubescens — haruldasem liik, millele on iseloomulikud tumedad seemned ja karvane leherida.

Sordi- ja värvivalik on väga lai: on suured magusad paprikad (bell peppers), pikad ja kerged paprikad (pimientos), viljakad tšillid, kuivad paprikad ja vürtsipulbrid.

Kemikaalid ja vürtsikus

Capsicum'i vürtsikuse eest vastutav ühend on capsaicin. Capsaicin aktiveerib organismis termoretseptoreid, mille tõttu tajume kuumust ja põletavat tunnet. Vürtsikuse tugevust mõõdetakse sageli Scoville'i ühikutes (SHU) — mida kõrgem number, seda vürtsikam ta on.

Kasutus köögis

Capsicum on toiduvalmistamises väga mitmekülgne:

  • värske paprikana salatites, isegi täidetult;
  • praadides, grillitult või röstitult, mis toob esile magusa ja suitsuse maitse;
  • kuivatatud ja jahvatatud vormis (näiteks paprika pulber), mis on levinud vürts;
  • tšillikastmetes ja salsades, kus vürtsikust ja maitset saab reguleerida;
  • konserveeritult, marineeritult või smuutides ja suppides maitse andmiseks.

Tervis ja toiteväärtus

Paprika on rikas vitamiinide ja antioksüdantide poolest, eriti C‑vitamiini ja A‑vitamiini (karotenoidid). Mõned tervisele kasulikud mõjud:

  • toetab immuunsüsteemi tänu kõrgele C‑vitamiini sisaldusele;
  • antioksüdandid aitavad vähendada oksüdatiivset stressi;
  • capsaicinil on põletikuvastaseid omadusi ja seda kasutatakse paiksetes valuvaigistavates salvides (näiteks lihas‑ ja liigesevalude puhul);
  • mõned uuringud viitavad, et capsaicin võib mõjutada ainevahetust ja isu, kuid efektid on mõõdukad.

Kultiveerimine ja hooldus

Capsicum-taimed on üldiselt soojalembesed ja külmakartlikud:

  • vajavad päikselist kasvukohta ja viljakat, hästi kuivendatud mulda;
  • temperatuurid alla 10 °C takistavad kasvu ning külm võib taimi kahjustada;
  • regulaarne mõõdukas kastmine ja väetamine soodustavad viljade arengut;
  • kasvuperiood algab tavaliselt külviga siseruumides ja istutusega õue pärast öökülmade lõppu;
  • peamised probleemid koduaedades on õiepungade langemine, blossom end rot (õisepunkti mädanemine) ja putukakahjustused (tõugud, lehetäid jm).

Säilitamine ja töötlemine

Värsked paprikad säilivad külmkapis paar päeva kuni nädal sõltuvalt sordist ja niiskusest. Pikemaks säilitamiseks sobivad:

  • sügavkülmutamine (tükeldatult või tervena);
  • kuivatamine (järel jahvatamine vürtsiks või hoidistena);
  • konserveerimine või marinaadid;
  • pastana või kastmetena säilitamine purkides ja külmkapis.

Ohutus ja tervisehoiatused

Capsaicin võib ärritada nahka ja limaskestasid. Tugevate tšillide käsitlemisel soovitatakse kanda kindaid ja vältida silmade või nina katsumist. Tugevatest vürtsidest tekkinud põletustunnet saab leevendada piimatoodete (näiteks jogurt) abil, sest capsaicin lahustub rasvades — vesi ei aita enamasti. Samuti tuleks ettevaatlik olla väikelaste ja tundlike isikutega, kuna vürtsikus võib tekitada tugevat ebamugavust.

Capsicum on mitmekülgne ning kultuuriliselt ja kulinaarselt oluline taim, mille sordi- ja kasutusvõimalused ulatuvad magusatest paprikatest äärmiselt vürtsikateni. Nende taimede mitmekesisus teeb neist väärtusaine nii köögis, põllul kui ka rahvameditsiinis.