Must pipar
Must pipar on taim, mis kasvab troopikas, eriti Indias. Taim on mitmeaastane viinapuu, mis kannab õisi. Inimesed kasvatavad seda taime selle vilja, piparmündi, pärast. Pipratera võib kasutada vürtsina või maitseainena. Tavaliselt muudab ta asjad kuumaks.
On mitmeid erinevaid taimi, mida nimetatakse pipraks, mis kõik kuuluvad perekonda Piperaceae (Piperaceae).
Alates 16. sajandist kasutasid inimesed sõna "pipar" ka tšiili paprika kohta, mis on pärit täiesti sõltumatust taimest.Vanematel aegadel nimetati seda ka mustaks kullaks.
Pipar kui maitseaine
Pipar on üks levinumaid maitseaineid, mida kasutatakse kogu maailmas. See on väga levinud Euroopa köögis ning seda on tuntud ja sellega on kaubeldud juba väga pikka aega. Väga sageli jahvatatakse pipraterad ja kasutatakse pulbrit, et muuta asjad teravaks.
Piparmündi kui ravim
Nagu kõik idamaade vürtsid, oli pipar ajalooliselt nii maitseaine kui ka ravim. Pikk pipar, mis oli tugevam, oli sageli eelistatud ravim, kuid kasutati mõlemat.
Mustad pipraterad on mainitud India Ayurveda, Siddha ja Unani meditsiinis. 5. sajandi Süüria ravimiraamatus määratakse pipart (või ehk pikka pipart) selliste haiguste puhul nagu kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõrvavalu, gangreen, südamehaigused, hernia, kõrvetised, kõrvetised, seedehäired, putukahammustused, unetus, liigesevalu, maksaprobleemid, kopsuhaigused, suu abstsessid, päikesepõletus, hambakaaries ja hambavalu. Erinevad allikad alates 5. sajandist väidavad, et pipar on hea ka silmaprobleemide raviks. Sageli tuleb pipraga valmistatud spetsiaalseid salve kanda otse silma. Praegu puuduvad meditsiinilised tõendid selle kohta, et ühestki neist ravimeetoditest oleks kasu; otse silma kantud pipar oleks üsna ebamugav ja võib-olla kahjulik.
Pikka aega uskusid inimesed, et aevastuse põhjuseks on pipar; seda usutakse ka tänapäeval. Mõned allikad ütlevad, et piperiin ärritab ninasõõrmeid, mis põhjustab aevastamist; mõned ütlevad, et see on lihtsalt jahvatatud pipra peene tolmu mõju, ja mõned ütlevad, et pipar ei ole tegelikult üldse väga tõhus aevastuse tekitaja. Küsimusele vastamiseks on tehtud vähe või üldse mitte kontrollitud uuringuid.
Pipar võib ärritada soolestikku. Seetõttu jäetakse see kõhuoperatsiooniga ja haavanditega patsientide toidust välja. Asenduseks nimetatakse tavaliselt mahedat dieeti.
Pipar sisaldab väikestes kogustes safrooli, mis on kantserogeenne ühend.
"Selles supis on kindlasti liiga palju pipart! Alice ütles endale, nii hästi kui ta aevastuse pärast suutis. - Alice Imedemaal (1865). VI peatükk: Siga ja pipar. Pane tähele, et kokk on pipraveski.
Küsimused ja vastused
K: Mis on must pipar?
V: Must pipar on taim, mis kasvab troopikas, eriti Indias.
K: Millist osa taimest kasutatakse maitseaineks?
V: Musta pipra taime vilju, mida tuntakse ka pipraterade nime all, kasutatakse maitseainete valmistamiseks.
K: Millise taime hulka kuulub must pipar?
V: Must pipar kuulub perekonda Piperaceae ja on mitmeaastane viinapuu.
K: Milline on pipraterade tavaline kasutusviis?
V: Pipraterasid kasutatakse tavaliselt vürtsina või maitseainetena, et lisada toidule maitset ja kuumust.
K: Kas on olemas erinevaid taimi, mida kutsutakse pipraks?
V: Jah, on olemas mitu erinevat taime, mida nimetatakse pipraks, ja kõik nad kuuluvad perekonda Piperaceae Piper.
K: Kas sõna "pipar" kasutati ka tšillipipra kohta?
V: Jah, alates 16. sajandist kasutasid inimesed sõna "pipar" ka tšillipipra kohta, mis pärineb täiesti mittesugulasest taimest.
K: Kuidas nimetati vanasti musta pipart?
V: Vanematel aegadel nimetati musta pipart "mustaks kullaks".
