Põiepõõsad (Utricularia) — lihasöövad veetaimed ja nende püünised

Põiepõõsad on Utricularia, lihasööjate taimede perekond. Neid on umbes 230 liiki. Nad esinevad magevees ja niiskes pinnases maismaa- või veekeskkonna liikidena. Nad elavad kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas. Põiepõõsasteid kasvatatakse sageli nende kaunite ja huvitava kujuga õite pärast, mis sarnanevad pigem lõõtspillide ja orhideede õitele.

Kõik Utricularia liigid on lihasööjad ja püüavad väikseid organisme põiepüüniste abil. Maapealsetel liikidel on tavaliselt väga pisikesed püünised, mis toituvad mikrofaunast — veega küllastunud pinnases ujuvatest algloomadest või muudest üherakulistest organismidest ning mõnikord ka väikestest putukatest või nende vastsetest (rotiroosid).

Püüniste suurus ja proportsioonid

Püüniste (põiekeste) suurus varieerub suuresti: need võivad olla vaid 0,2 mm läbimõõduga kuni 1,2 cm suurused. Vees elavatel liikidel, nagu U. vulgaris (harilik põiepõis), on tavaliselt suuremad põied ja nad võivad kinni püüda vees elavaid selgrootuid nagu Daphnia (veekirbud), nematoodid, aga ka väiksemaid selgroogseid — mõnikord pisikesi kalu, sääskede vastseid ja noori poegi.

Püünise ehitus ja tööpõhimõte

Põiepüünised on taimeriigis erilise ülesehitusega ja väga spetsialiseerunud. Need on väikesed, kotikujulised struktuurid, mille ühe külje moodustab kiiresti avaneb- sulguv uks. Püünis töötab järgmiselt:

• Enne püügikorda pumbatakse püünisest aktiivselt välja vesi, moodustades väikese negatiivse rõhu (alatrüki).
• Püügiuksel on peened päästikukarvad: saak puudutab neid ja vallandab mehhanismi.
• Käivitudes avaneb uks mikrosekunditaolise kiirusega ja ümbritsev vesi koos saagiga imeatakse püünisesse — kogu protsess võtab aega vaid umbes 0,01–0,015 sekundit (kümne kuni viieteist tuhande osa sekundist).
• Pärast sisseimemist uks sulgub kiiresti ja saak jääb püünisesse, kus seda töödeldakse rakkude eritavate ensüümide ning sümbiootiliste või saprotroofsete mikroorganismide abil.
• Püünise uuesti „seadmiseks” pumbatakse vesi taas välja ning püünis taastab negatiivse rõhu.

See kiire mehhanism põhineb nii füüsikal kui ka rakulisel aktiivsusel: püünise seinte lihas-sarnased rakud ja erinevad näärmestruktuurid tekitavad ning hoiavad selle alamrõhu. Põiekad kuuluvad taimeriigi kõige keerukamate püünistruktuuride hulka.

Toitumine ja saak

Põiepõõsaste saak sõltub liigi elupaigast ja püüniste suurusest. Väiksemate maapealsete liikide püünised jahivad peamiselt mikrofaunat ja vees pesitsevaid üherakulisi, samas kui suuremate veetaimede püünised võivad kinni püüda mitmesuguseid selgrootuid. Seedimise protsess võib hõlmata nii ensümaatilist lagundamist kui ka sümbiootsete bakterite tööd, mis aitavad toitainetega varustamisel.

Õitsemine ja paljunemine

Põiepõõsad õitsevad sageli värvikirevate, erilaadse kujuga õitega, mis võivad meelitada tolmeldajaid. Paljunevad nad nii suguliselt (seemnetega) kui ka vegetatiivselt (risoomide, võrsetega või murdumise teel). Mõned liigid moodustavad ülemöödunud seemneid, mis võivad püsida ebasoodsates tingimustes, ning paljud veeliigid levivad ka vegetatiivselt läbi fragmendidena.

Kultiveerimine ja kasutus

Põiepõõsaid kasvatatakse sageli huviliste poolt nende huvitavate õite ja ebatavalise elustiili pärast. Õnnestunud kasvatamine nõuab sobivaid tingimusi: puhas, madal mineraalainete sisaldus (madal toitainetase), puhas vesi ja sobiv niiskus. Vesi- ja rabaliikide puhul on oluline tagada piisav valgus, aga mitte kuum ja mineraalainerikas vesi. Nõrgad toitained on tähtsad — liigne väetamine kahjustab lihasöövaid strateegiaid ja võib soodustada konkurentide kasvu.

Oluline teadmine ja kaitse

Põiepõõsad on huvitavad nii ökoloogiliselt kui ka teadusuuringute seisukohalt: nende püüniste funktsioon ja kiire mehhanism on uurimisobjektiks füsioloogias, biomehaanikas ja evolutsioonis. Mõned liigid on ohustatud elupaikade hävimise tõttu, eriti rabade ja niiskete aasade kuivendamise tõttu, mistõttu nende kaitse ja elupaikade säilitamine on tähtis.

Põiepõõsad on ebatavalised ja väga spetsialiseerunud taimed, kelle püünised on tunnustatud üheks keerukamaks ja erilisemaks struktuuriks taimeriigis.

Küsimused ja vastused

K: Mis on teaduslik nimetus põdrakanepile?

K: Mitu liiki põiekapsleid on olemas?

K: Kus elavad tavaliselt põdrakanepid?

K: Kuidas näevad välja põiekapsaste õied?

K: Kuidas püüavad põdrakanepid oma saaki?

K: Millistest organismidest toituvad maismaaliigid?

K: Millist tüüpi organismidega toituvad vees elavad liigid?

Otsing