Maapealne võib tähendada:
- Astronoomias tähendab see kiviplaneeti nagu Maa, erinevalt gaasihiiglastest nagu Jupiter. Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on maapealsed planeedid.
Astronoomilises kasutuses vastab eestikeelne mõiste inglise keele terminile "terrestrial planet" ehk tegemist on tahke, kivise pinnaga planeediga, mille koostis ja mass erinevad ülisuurest, peamiselt gaasist koosnevatest gaasihiiglastest. Maapealsete planeetide pinnatingimused (näiteks atmosfäär, temperatuur ja gravitatsioon) võivad olla väga erinevad: Merkuur on peaaegu atmosfäärivaba ja väga kuum päikesepoolsel küljel, Veenusel valitseb tihe kasvuhooneefektiga atmosfäär, Maa toetab eluks vajalikke tingimusi ning Mars on külmem ja kuivem. - Ökoloogias tähendab see maa-ala, nagu maismaa ökosüsteem.
Ökoloogilises tähenduses viitab "maapealne" või "maismaal" kõikidele maismaal paiknevatele elupaikadele ja ökosüsteemidele — metsad, rohumaad, stepid, kõrbed, põllumaad ja linnastunud alad. See eristub veekeskkondadest (järved, jõed) ja merelistest elupaikadest. Maismaal põhinevad ökosüsteemid sõltuvad mullast, kliimast, taimestikust ja on tundlikud inimtegevuse (nt metsaraie, põllumajandus, linnastumine) mõjudele ning elurikkuse vähenemisele. - Maapealne loom on zooloogias loom, kes elab maismaal.
Maapealsed ehk terrestriaalsed loomad hõlmavad suurt hulka rühmi — imetajaid (nt hirved, rebased), roomajaid (sisalikud), putukaid (mardikad, sipelgad) ja palju teisi. Neil on sageli maismaaks kohandunud tunnused: jalad või roomamisliigutused liikumiseks pinnal, hingamiselundid (näiteks kopsud) ning mehhanismid vee säilitamiseks ja soojuse reguleerimiseks. Mõned liigid on amfiibsed, ehk suudavad elada nii maal kui vees, ent maapealne elu erineb vesikeskkonna elust oluliselt nii füsioloogiliste kui käitumuslike kohastumiste poolest. - Botaanikas: mullas kasvav, mitte (näiteks) epifüütiline.
Botaanilises kontekstis tähistab "maapealne" taime, mille juured ja kasvud arenevad otse mullas või maapinnal, vastandudes epifüütidele, mis kasvavad teiste taimedena (nt puudel) ilma mullata. Maapealseteks taimedeks loetakse rohttaimed, põõsad, puud ja paljud püsikud, mille elutsükkel ning toitainete omastamine on seotud mullastruktuuri ja mullaelustikuga.
Kasutus ja tähenduskeel: Sõna "maapealne" on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis asub maa pinnal või maismaal; eestikeelne tuletis on sõnast "maa" + järelliide "-pealne" (s.t. "maapinnal olev"). Inglise keeles vasteid on "terrestrial" või "land-based". Vastandid võivad olla "mereline", "veeline" või "õhu-" (näiteks "aerial"). Tavakeeles kasutatakse seda näiteks väljendites maapealne elu, maapealne elupaik või maapealne liik, et rõhutada, et tegemist ei ole vees ega õhus elava organismiga.