Maa tüüpi planeedid
Maapealne planeet koosneb peamiselt kivimitest (silikaat). Maa on "algne" maapealne planeet. Kui astronoomid hakkasid mõistma, milliseid planeediliike on, laiendasid nad terminit ka meie lähimatele kivist naabritele: Merkuur, Veenus ja Marss.
Sageli öeldakse, et nad on Maa sarnased. See kehtib enamiku struktuuri ja koostise kohta, kuid mitte maapinna või atmosfääri kohta. Maaplaneedil võib olla palju kuumem või külmem kui Maal ja atmosfääri võib olla palju rohkem või palju vähem.
Pärast teiste tähtede ümber tiirlevate planeetide (eksoplaneetide) avastamist on maapealse planeedi mõistet taas laiendatud mis tahes kiviplaneedile (silikaatplaneet), mis tiirleb mis tahes tähe ümber.
Maapealsed planeedid. Vasakult paremale: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.
Struktuur
Kõigil maismaaplaneedil on tuum, mantel ja koorik. Nad on natuke nagu keedetud muna: keskne munakollane on tuum, valge albumiin on mantel ja koor on koorik. Maaplaneedi koor on õhuke, kusjuures tuum ja mantel moodustavad suurema osa, mõnikord on tuum väga suur, mõnikord palju väiksem. Maapealsete planeetide metalliline tuum on enamasti rauast, kivimiline mantel ja koorik.
Kõigil maismaaplaneedil on ühesugune struktuur: keskne metallist tuum, enamasti raud, mida ümbritseb silikaatne mantel.
Kuu on sarnane, kuid tal on palju väiksem raudsüda. Io ja Europa on samuti satelliidid, mille sisemine struktuur sarnaneb maapealsete planeetide omaga. Maaplaneedil võivad olla kanjonid, kraatrid, mäed, vulkaanid ja muud pinnastruktuurid, sõltuvalt vee ja tektoonilise aktiivsuse olemasolust. Maapealsetel planeetidel on sekundaarne atmosfäär, mis on saadud vulkanismi, meteoriitide ja fotosünteesi tulemusena. Hiidplaneetide atmosfäärid on primaarsed, mis on saadud otse Päikese algsest udukogust.
