Io (kuu)
Io on planeedi Jupiteri kuu. See on Jupiteri suuruselt kolmas kuu, mille läbimõõt on 3642 km, olles veidi suurem kui Maa kuu. Iol on umbes 400 aktiivset vulkaani.
Io on Päikesesüsteemi kõige aktiivsem vulkaaniline keha. Vulkaanid purskavad tohutul hulgal silikaatlaava, väävlit ja vääveldioksiidi, muutes pidevalt Io välimust. See uus Jupiteri kuu Io aluskaart on koostatud Voyager 1 ja Galileo missioonide parimate piltide kombineerimisel. Kuigi Galileo nägi Io subjovia poolkera halvasti, katavad Voyager 1 suurepärase detailsusega pildid pikkuskraadid 240 W kuni 40 W ja lähedalasuvad lõunapoolsed laiuskraadid.
Tänu samale loodete lukustumisele, mis paneb Kuu ühe ja sama külje alati Maa poole, on Io alati ühe ja sama külje Jupiteri poole. Erinevalt enamikust taevakehadest on Io prolate sferoid, mida Jupiteri gravitatsioonist tulenev tõusu ja mõõna tõmbab ümaraks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Io?
V: Io on planeet Jupiteri kuu.
K: Kui suur on Io?
V: Io läbimõõt on 3642 km, olles veidi suurem kui Maa kuu.
K: Mitu aktiivset vulkaani on Iol?
V: Iol on umbes 400 aktiivset vulkaani.
K: Kas Io on kõige aktiivsem vulkaaniline keha Päikesesüsteemis?
V: Jah, Io on Päikesesüsteemi kõige aktiivsem vulkaaniline keha.
K: Kuidas muutub Io välimus pidevalt?
V: Vulkaanid purskavad tohutul hulgal silikaatlaava, väävlit ja vääveldioksiidi, muutes pidevalt Io välimust.
K: Milline on Jupiteri kuu Io uus aluskaart?
V: Jupiteri kuu Io uus aluskaart on koostatud Voyager 1 ja Galileo missioonide parimate piltide kombineerimisel.
K: Miks on Io prolate sferoid?
V: Io on prolate sferoid, mis on Jupiteri gravitatsioonist tingitud loodete mõjul ümaraks tõmmatud. Erinevalt enamikust taevakehadest on Io külg alati Jupiteri poole suunatud, kuna see on tingitud samast loodete poolt põhjustatud lukustusest, mis paneb Kuu külje alati Maa poole.
