Pöördumislukustus
Pöördumislukustus (või kinnipeetud pöörlemine) on see, kui astronoomilise keha üks külg on alati teise poole suunatud. Seda nimetatakse ka sünkroonseks pöörlemiseks. Klassikaline näide on Kuu: Kuu üks ja sama külg on alati Maa poole suunatud.
Tidally locked body võtab sama kaua aega, et pöörelda ümber oma telje, kui see teeb seda ümber oma partneri. Seetõttu on üks poolkera pidevalt suunatud partnerkeha poole. Tavaliselt on igal ajahetkel ainult satelliit tiidlilukustatud ümber suurema keha. Kui kahe keha mass on sarnane ja nende vahemaa on väike, lukustab loodete jõud mõlemad kehad teineteise külge. See on nii Pluuto ja Charoni puhul.
Kui Kuu ei pöörleks üldse, siis näitaks ta Maale vaheldumisi oma lähi- ja kaugemat külge, samal ajal kui ta liigub ümber Maa orbiidil.
On võimalik välja arvutada, kui kaua kulub konkreetse loodete lukustumise juhtumi tekkimiseks. See on vaid ligikaudne hinnang, sest mõned tegurid on halvasti teada. Näiteks võib tuua planeetide kehade jäikuse ja nende kuju muutumise loodete mõjul. Pöördelukustus on orbitaalresonantsi üks aspekt.
Kuna Kuu on loodete suhtes lukustatud, on Maalt nähtav ainult üks külg.
Nimekiri teadaolevatest loodete lukustatud kehadest
Päikesesüsteem
Maa külge lukustatud
Marsile lukustatud
- Phobos
- Deimos
Lukustatud Jupiteri külge
Lukustatud Saturni külge
- Ymir
- Pan
- Atlas
- Prometheus
- Pandora
- Epimetheus
- Janus
- Mimas
- Enceladus
- Telesto
- Tethys
- Calypso
- Dione
- Rhea
- Titan
- Iapetus
Lukustatud Uraanile
- Miranda
- Ariel
- Umbriel
- Titania
- Oberon
Lukustatud Neptunuse külge
Pluuto lukustatud
- Charon (Pluuto on ise Charoni külge lukustatud)
Päikeseväline
- Tau Boötis on teadaolevalt lukustatud lähedal tiirlevale hiigelplaneedile Tau Boötis b.
Libratsioon
Libratsioon on orbiidil olevate kehade võnkuv liikumine üksteise suhtes. Näiteks Kuu liikumine Maa suhtes või Trooja asteroidide liikumine planeetide suhtes.
Kuu poolkera on loodete tõttu üldiselt Maa poole suunatud. Seetõttu on meie esimene vaade Kuu kaugele küljele tekkinud 1960. aastate Kuu-uuringute käigus.
See lihtne pilt on siiski ainult ligikaudselt tõene: aja jooksul on Maalt vaadatuna libratsiooni tõttu näha veidi rohkem kui pool (umbes 59%) Kuu pinnast.
Libratsioon on Maa pealt vaadatuna Kuu aeglane edasi-tagasi kiikumine, mis võimaldab vaatlejal näha eri aegadel veidi erinevaid pinnapoolikuid.
Kuu simuleeritud vaated ühe kuu jooksul, näidates libratsioone laius- ja pikkuskraadidel
Küsimused ja vastused
K: Mis on loodete lukustamine?
V: Loode-lukustus on see, kui astronoomilise keha üks külg on alati teise poole suunatud, mida nimetatakse ka sünkroonseks pöörlemiseks.
K: Mis on klassikaline näide loodete lukustumisest?
V: Klassikaline näide loodete lukustumise kohta on Kuu, mille üks ja sama külg on pidevalt Maa suhtes.
K: Kas loodete lukustunud kehal kulub sama kaua aega, kui ta pöörleb ümber oma partneri?
V: Jah, tõusu- ja mõõnalukustunud kehal kulub ümber oma telje pöörlemiseks sama palju aega kui tema partneri ümber pöörlemiseks.
K: Kas loodete lukustumine toimub sarnase massiga ja väikese vahemaaga kehade vahel?
V: Jah, kui kaks keha on sarnase massiga ja nende vahemaa on väike, lukustab loodete jõud mõlemad kehad teineteise külge. See on nii Pluuto ja Charoni vahel.
K: Mis juhtuks Kuuga, kui see lõpetaks pöörlemise?
V: Kui Kuu lõpetaks pöörlemise, näitaks ta Maa ümber orbiidil liikudes vaheldumisi oma lähi- ja kaugemat külge Maale.
K: Kas on võimalik välja arvutada, kui kaua kulub konkreetse loodete lukustumise juhtumi tekkimiseks?
V: Jah, on võimalik välja arvutada, kui kaua kulub konkreetse loodete lukustumise juhtumi toimumiseks, kuid mõned tegurid ei pruugi olla teada või on halvasti mõistetavad, näiteks planeedi jäikus ja selle kuju muutumine loodete mõjul.
K: Kas loodete lukustumine on seotud orbitaalresonantsiga?
V: Jah, loodete lukustumine on orbitaalresonantsi üks aspekt.
