Titan
Titan (vanakreeka keeles Τῑτάν) on üks Saturni kuudest. Selle leidis Christiaan Huygens 25. märtsil 1655. aastal.
Titan on Saturni suurim kuu ja suuruselt teine kuu Päikesesüsteemis. Titan on suurem kui planeet Merkuur. Tema ekvaatori läbimõõt (laius ekvaatoril) on 5150 km. Ta tiirleb Saturnist 1 221 865 km kaugusel.
Titaanil on kõigist kuudest kõige rohkem atmosfääri, rohkem kui Maal. Kuid inimesed ei saaks seda sisse hingata, sest see on väga külm ja ka mürgine. Õhk koosneb lämmastikust ja metaanist. Titaan on ainus koht Päikesesüsteemis, välja arvatud Maa, mille pinnal on järved ja palju vedelikku. Kuid vedelik on metaan, mitte vesi.
Cassini-Huygensi tehtud foto
Cassini-Huygensi tehtud foto
Discovery
Titan avastati 25. märtsil 1655. aastal Madalmaade astronoom Christiaan Huygensi poolt. Varem, 1610. aastal, oli Galileo Galilei avastanud neli Jupiteri kuud. See inspireeris Huygensi: ta tahtis avastada ka uusi kuule. Kuna Huygens oli ka tolleaegseid teleskoope täiustanud, muutes need palju paremaks, arvas ta, et võib-olla suudab ta avastada uue kuu.
Christiaan ja tema vend Constantijn hakkasid 1650. aastal oma teleskoope ehitama. Kasutades oma esimest ehitatud teleskoopi, suutis Christiaan Huygens näha Titaani. Algul nimetas ta seda "Luna Saturni", mis tähendab "Saturni kuu" (ta ei teadnud, et neid on rohkem kui üks). Aastate jooksul on avastatud veel palju teisi kuud ja tänapäeval tuntakse seda kuud kui "Titan" või kui "Saturn VI". Nimi "Titan" ja kõik Saturni teiste kuude nimed pärinevad kreeka legendidest.
Christiaan Huygensi ühe teleskoobi visand, millega ta uuris kosmost.
Discovery
Titan avastati 25. märtsil 1655. aastal Madalmaade astronoom Christiaan Huygensi poolt. Varem, 1610. aastal, oli Galileo Galilei avastanud neli Jupiteri kuud. See inspireeris Huygensi: ta tahtis avastada ka uusi kuule. Kuna Huygens oli ka tolleaegseid teleskoope täiustanud, muutes need palju paremaks, arvas ta, et võib-olla suudab ta avastada uue kuu.
Christiaan ja tema vend Constantijn hakkasid 1650. aastal oma teleskoope ehitama. Kasutades oma esimest ehitatud teleskoopi, suutis Christiaan Huygens näha Titaani. Algul nimetas ta seda "Luna Saturni", mis tähendab "Saturni kuu" (ta ei teadnud, et neid on rohkem kui üks). Aastate jooksul on avastatud veel palju teisi kuud ja tänapäeval tuntakse seda kuud kui "Titan" või kui "Saturn VI". Nimi "Titan" ja kõik Saturni teiste kuude nimed pärinevad kreeka legendidest.
Christiaan Huygensi ühe teleskoobi visand, millega ta uuris kosmost.
Struktuur
Titan on ainus kuu Päikesesüsteemis, millel on paks atmosfäär (gaasid, mis ümbritsevad planeeti või kuud). Pärast seda, kui kosmosesond Voyager I külastas kuud 12. novembril 1979, näitas see, et Titani pind (maapind) on 900 km paksuse atmosfääri alla peidetud. Enne seda arvasid kõik, et Titan on Päikesesüsteemi suurim kuu. Nüüd teame, et see on Jupiteri ühe kuu Ganymedese järel suuruselt teine.
Kuigi Titaan on väiksem, on ta Ganymedese suurusele lähedane. Samuti on ta suuruselt lähedane veidi väiksemale Callistole, mis on teine Jupiteri kuu. Titaan ei ole mitte ainult suur kuu, vaid isegi suurem kui planeet Merkuur, kuid tema mass on vaid poole väiksem (ta on palju kergem). Kuna Titani mass on väike, arvavad teadlased, et Titan koosneb ainest, mis ei ole väga raske, täpsemalt külmutatud veest ja ammoniaagist. Mõned teadlased arvavad, et pinna all on palju vedelat vett ja ammoniaaki, piisavalt palju, et täita terve ookean. Need teadlased arvavad, et selle ookeani sees võib olla mingi eluvorm.
Titani keskosas on umbes 3400 km paksune kivine tuum. See tuum koosneb silikaatidest ja metallidest. Gravitatsioon (jõud, mis hoiab kõike maapinna külge kinnitatud) on palju nõrgem kui siin Maal. Kui Maal suudaksite hüpata 1 m kõrgelt, siis Titaanil suudaksite hüpata 7 m kõrgelt.
Titaani (sinisega) ümbritseb väga paks gaasikiht (kollasega), mis muudab ta palju suuremaks kui ta tegelikult on.
Struktuur
Titan on ainus kuu Päikesesüsteemis, millel on paks atmosfäär (gaasid, mis ümbritsevad planeeti või kuud). Pärast seda, kui kosmosesond Voyager I külastas kuud 12. novembril 1979, näitas see, et Titani pind (maapind) on 900 km paksuse atmosfääri alla peidetud. Enne seda arvasid kõik, et Titan on Päikesesüsteemi suurim kuu. Nüüd teame, et see on Jupiteri ühe kuu Ganymedese järel suuruselt teine.
Kuigi Titaan on väiksem, on ta Ganymedese suurusele lähedane. Samuti on ta suuruselt lähedane veidi väiksemale Callistole, mis on teine Jupiteri kuu. Titaan ei ole mitte ainult suur kuu, vaid isegi suurem kui planeet Merkuur, kuid tema mass on vaid poole väiksem (ta on palju kergem). Kuna Titani mass on väike, arvavad teadlased, et Titan koosneb ainest, mis ei ole väga raske, täpsemalt külmutatud veest ja ammoniaagist. Mõned teadlased arvavad, et pinna all on palju vedelat vett ja ammoniaaki, piisavalt palju, et täita terve ookean. Need teadlased arvavad, et selle ookeani sees võib olla mingi eluvorm.
Titani keskosas on umbes 3400 km paksune kivine tuum. See tuum koosneb silikaatidest ja metallidest. Gravitatsioon (jõud, mis hoiab kõike maapinna külge kinnitatud) on palju nõrgem kui siin Maal. Kui Maal suudaksite hüpata 1 m kõrgelt, siis Titaanil suudaksite hüpata 7 m kõrgelt.
Titaani (sinisega) ümbritseb väga paks gaasikiht (kollase värviga), mis muudab ta palju suuremaks kui ta tegelikult on.
Liikumine
Titanil kulub 15 päeva ja 22 tundi, et tiirata (liikuda) ümber Saturni. See on peaaegu sama aeg, mis kulub Saturnil oma telje ümber pöörlemiseks - üks täielik pöörlemine. Seda nimetatakse "sünkroonseks pöörlemiseks", mis tähendab, et Titani sama külg on alati suunatud Saturni poole.
Raja, mida mööda Titan liigub, tema orbiit, on väga lähedal ringile, kuid mitte päris. Me kasutame sõna "ekstsentrilisus", et kirjeldada rada, mida mööda kuu või planeet liigub. Kujutise, mille ekstsentrilisus on 0 (null), rada on täiuslik ring. Kui ekstsentrilisus on suurem kui 0, siis on rada vähem ümmargune (vt allpool olevat pilti). Titaani ekstsentrilisus on 0,028, mis on väga lähedal nullile.
|
Liikumine
Titanil kulub 15 päeva ja 22 tundi, et tiirata (liikuda) ümber Saturni. See on peaaegu sama aeg, mis kulub Saturnil oma telje ümber pöörlemiseks - üks täielik pöörlemine. Seda nimetatakse "sünkroonseks pöörlemiseks", mis tähendab, et Titani sama külg on alati suunatud Saturni poole.
Raja, mida mööda Titan liigub, tema orbiit, on väga lähedal ringile, kuid mitte päris. Me kasutame sõna "ekstsentrilisus", et kirjeldada rada, mida mööda kuu või planeet liigub. Kujutise, mille ekstsentrilisus on 0 (null), rada on täiuslik ring. Kui ekstsentrilisus on suurem kui 0, siis on rada vähem ümmargune (vt allpool olevat pilti). Titaani ekstsentrilisus on 0,028, mis on väga lähedal nullile.
· 
Näide "sünkroonsest pöörlemisest": Kuu vajab planeedi ümber tiirlemiseks sama kaua, kui planeedil kulub pöörlemiseks ümber oma telje. See tähendab, et Kuu sama külg on alati suunatud planeedi poole ja selle näite puhul ei näe planeedil elavad inimesed kunagi Kuu rohelist külge.
· 
"Eksentrilisus" kirjeldab planeedi või kuu teekonda. Kui ekstsentrilisus ehk "e" pildil on 0 (null), on rada täiuslik ring. Kui ekstsentrilisus on suurem kui 0, muutub rada vähem ümmarguseks.
Cassini-Huygensi missioon
1. juulil 2004 sisenes sond Cassini-Huygens Saturni ümber orbiidile. 25. detsembril 2004 eraldus Huygens sond Cassini sondist ja hakkas liikuma Titani suunas. See maandus Titani pinnale 14. jaanuaril 2005. See maandus kuivale pinnale, kuid kinnitas, et Kuu peal on suured vedelikud. Cassini sond jätkas andmete kogumist Titanist ja mitmest jäisest kuust. Ta leidis tõendeid, et Kuu Enceladus on geisritest purskuv vesi. Samuti tõestas Cassini 2006. aasta juulis, et Titanil on selle põhjapooluse lähedal süsivesinike järved. Märtsis 2007 avastas ta põhjapooluse lähedal suure, Kaspia mere suuruse süsivesinike järve. Vedelast metaanist koosnev järv sai nimeks Kraken Mare. 2009. aastal näitas Nasa fotot, millel on näha järve pinnalt peegelduv päikesevalgus. See oli esimene pilt, mis näitas vedelikku teises maailmas.
2012. aastal avastasid NASA teadlased, et Titan kiirgab nõrka valgust. Arvatakse, et selle põhjuseks on Titani atmosfääris toimuvad keerulised keemilised reaktsioonid. Sellist valgust nimetatakse õhuvalguseks.
Kunstniku kujutis Cassinist Saturni ümber tiirlemas.
Cassini-Huygensi missioon
1. juulil 2004 sisenes sond Cassini-Huygens Saturni ümber orbiidile. 25. detsembril 2004 eraldus Huygens sond Cassini sondist ja hakkas liikuma Titani suunas. See maandus Titani pinnale 14. jaanuaril 2005. See maandus kuivale pinnale, kuid kinnitas, et Kuu peal on suured vedelikud. Cassini sond jätkas andmete kogumist Titanist ja mitmest jäisest kuust. Ta leidis tõendeid, et Kuu Enceladus on geisritest purskuv vesi. Samuti tõestas Cassini 2006. aasta juulis, et Titanil on selle põhjapooluse lähedal süsivesinike järved. Märtsis 2007 avastas ta põhjapooluse lähedal suure, Kaspia mere suuruse süsivesinike järve. Vedelast metaanist koosnev järv sai nimeks Kraken Mare. 2009. aastal näitas Nasa fotot, millel on näha järve pinnalt peegelduv päikesevalgus. See oli esimene pilt, mis näitas vedelikku teises maailmas.
2012. aastal avastasid NASA teadlased, et Titan kiirgab nõrka valgust. Arvatakse, et selle põhjuseks on Titani atmosfääris toimuvad keerulised keemilised reaktsioonid. Sellist valgust nimetatakse õhuvalguseks.
Kunstniku kujutis Cassinist Saturni ümber tiirlemas.
Seotud leheküljed
- Titaani järved
- Shangri-la (Titan)
Seotud leheküljed
- Titaani järved
- Shangri-la (Titan)
Küsimused ja vastused
K: Mis on Titan?
V: Titan on kuu, mis tiirleb ümber Saturni.
K: Kes avastas Titani?
V: Titani avastas Christiaan Huygens 25. märtsil 1655. aastal.
K: Mis teeb Titani ainulaadseks?
V: Titan on ainus Päikesesüsteemi kuu, millel on atmosfäär, ning selle pinnal on järvi ja palju vedelikku.
K: Kuidas on Titan võrreldav teiste Päikesesüsteemi objektide suurusega?
V: Titan on Saturni suurim kuu ja suuruselt teine kuu Päikesesüsteemis. Ta on suurem kui planeet Merkuur, kuid tema mass on väiksem.
K: Millest koosneb Titani atmosfäär?
V: Titaani atmosfäär koosneb lämmastikust ja metaanist ning on paksem kui Maa atmosfäär.
K: Miks inimesed ei saa Titani atmosfääri hingata?
V: Inimesed ei saa Titani atmosfääri hingata, sest see on väga külm ja ka mürgine.
K: Millist tüüpi vedelikku leidub Titani pinnal?
V: Titani pinnal leiduv vedelik on metaan, mitte vesi.
