Tiitani järved

Saturni kuu Titani järved koosnevad vedelast metaanist. Järved avastas kosmosesond Cassini-Huygens. Suuremad järved on tuntud kui maria (mered) ja väiksemad kui lacūs (järved).

Oli võimalik, et Titaanil on vedelast metaanist koosnevad mered, ja esimest korda pakuti seda välja pärast Voyager 1 ja Voyager 2 andmete lugemist, mis näitasid, et Titaanil on paks atmosfäär, mis võib toetada järvede teket, kuid täpne tõend leiti alles 1995. aastal, kui Hubble'i teleskoobi ja teiste teleskoopide pildid näitasid juba mõningaid tõendeid vedelast metaanist, mis võib olla järvedes või kogu planeeti hõlmavates ookeanides, sarnaselt ookeanidele Maal.

Cassini missioon tõestas, et Titaanil on vedelad järved, kuid mitte alguses. Kui sond 2004. aastal Saturni süsteemi jõudis, lootsid teadlased, et pinnalt peegelduvas päikesevalguses võib näha süsivesinike järvi või ookeane, kuid peegeldusi ei leitud.

Teadlased uskusid endiselt, et vedelat etaani ja metaani leidub Titani pooluste lähedal, kus nad eeldasid, et leiavad palju vedelikku. Tiitani lõunapoolusel tuvastati esimesena suur tume ala nimega Ontario Lacus, mis võib olla tekkinud vihmast, sest selles piirkonnas on sageli näha pilvi. Radaripiltidel tuvastati poolusel ka võimalik rannajoon. Kui sond Huygens-Cassini lendas 22. juulil 2006 mööda, tegi selle radar pilte planeedi põhjaosast (mis oli talvel), leiti põhjapooluse lähedal pinnal mitmeid suuri siledaid alasid. Nende andmete põhjal teatasid teadlased 2007. aasta jaanuaris, et Saturni kuu Titanil on "kindlad tõendid metaaniga täidetud järvede kohta". Cassini-Huygensi meeskond otsustas, et need siledad alad ongi nende otsitud süsivesinike järved, esimesed Maast eemal leitud järved. Mõnedes orgudes näivad olevat jõed.

Satelliit ei suutnud näidata pilte tuules liikuvatest järvedest. Tiitani pinna lähedal olev suur niiskus ja metaanipilved võivad olla märk järvede aurustumisest. Järved katavad 0,002-0,02% Titani pinnast.

Sond Cassini-Huygens lendas 2007. aasta veebruaris mööda, tehes radari- ja kaamerapilte mõnest põhjapooluse lähedal asuvast suurest alast, mis võib olla suurel hulgal vedelat metaani ja/või etaani sisaldav ala, sealhulgas üks üle 100 000 km² suurune meri (suurem kui Ülemjärv) ja teine Kaspia merega sarnase suurusega ala. Titani lõunapooluse lähedal 2007. aasta oktoobris tehtud piltidel on näha sarnaseid, kuid palju väiksemaid alasid, mis näevad välja nagu järved.

Sond Cassini-Huygens lendas 2007. aasta detsembris Titanile väga lähedale ja tegi infrapunapilte pinnal olevatest kemikaalidest ning leidis lõunapooluse lähedal Ontario Lacus'e nimelise järve. Teadlased otsustasid infrapunapilte uurides, et ühes või mitmes suures järves Saturni kuu Titani piltidel on tõepoolest vedelikku ja et see vedelik koosneb süsivesinikest. Nad leidsid Titanilt ka etaani. See missioon tõestab, et Titan on ainus teine teadaolev planeet, mille pinnal on vedelik. Järved muudavad Titani väga oluliseks planeediks ilmateaduse uurimiseks. Titaanil on mängus vedelikud, gaasid ja temperatuurid. See peaks aitama ilmateadusele kaasa.

Tiitani keskuse lähedal ei leitud järvi, mida uuriti 14. jaanuaril 2005. aastal. Osa Huygens-Cassini sondist maandus seal. Sondi poolt langemise ajal tehtud piltidel ei olnud näha ühtegi avatud vedelikku sisaldavat ala, vaid kuivanud jõgesid. Esialgu arvati, et Titani keskuse lähedal asuvad tumedad alad võivad olla vedela või tõrvataolise aine järv, kuid sond maandus sellele tumedale alale ja see on tahke, ilma igasuguse vedelikuta. Sondi maandumisel uuris penetromeetrina tuntud seade pinda ja näis leidvat märja savi. Teadlased usuvad, et penetromeeter võis maanduda suurele kiviklibule ja nad ütlevad, et pind on sarnane jääst valmistatud liivale. Pärast sondi maandumist tehtud piltidel on näha suurt tasast, kividega kaetud ala. Kivid võivad olla valmistatud veejääst ja on osaliselt ümarad, mis viitab vedelikele.

13. veebruaril 2008 teatasid teadlased, et Titani polaarjärved sisaldavad "sadu kordi rohkem maagaasi ja muid süsivesinikke kui kogu teadaolev maagaas Maal". Planeedi keskpunkti lähedal asuvas kõrbes ei ole vedelad, kuid seal on rohkem orgaanilisi aineid kui Maal. 2008. aasta juunis kinnitas Cassini nähtavus- ja infrapunakaardistusspektromeeter, et Titani lõunapoolkeral asuvas järves on kahtlemata vedelat etaani.

Ennustused Tiitani pilvede kohta on, et Saturni aasta jooksul liigub vedelik ekvaatorilt pooluste poole pilvedena ja langeb vihmana.

Huygensi maandumise ajal tehtud pilt Titanist, millel on näha mäed, jõed ja rannad.

Ligeia Mare ja Lake Superior'i suurus.

Vedela etaani, metaani ja lämmastiku järved. Värvitud siniseks ja pruuniks. Fotod Kraken Mare, suur järv vasakul all, on kaks korda suurem kui siin näha.

Titaanide järvede ja merede nimed

Titaani mered (suured süsivesinike mered) on nimetatud Maa merehirmude järgi.

Nimi	Laiuskraad	Pikkuskraad	Läbimõõt (km)	Nime allikas
Kraken Mare	68.0N	310.0W	1,170.0	Kraken, põhjamaine meremonstrum.
Ligeia Mare	79.0N	248.0W	500.0	Ligeia, üks Sireenidest, kreeka koletis

Arvatakse, et Lacus-nimelised alad on metaanijärved. Need on nimetatud Maa järvede järgi.

Nimi	Laiuskraad	Pikkuskraad	Läbimõõt (km)	Nime allikas
Abaya Lacus	73.17N	45.55W	65.0	Abaya järv, Etioopia
Bolsena Lacus	75.75N	10.28W	101.0	Bolsena järv, Itaalia
Feia Lacus	73.7N	64.41W	47.0	Feia järv, Brasiilia
Koitere Lacus	79.4N	36.14W	68.0	Koitere, Soome
Mackay Lacus	78.32N	97.53W	180.0	Mackay järv, Austraalia
Mývatn Lacus	78.19N	135.28W	55.0	Mývatn, Island
Neagh Lacus	81.11N	32.16W	98.0	Lough Neagh, Põhja-Iirimaa
Oneida Lacus	76.14N	131.83W	51.0	Oneida Lake, USA
Ontario Lacus	72.0S	183.0W	235.0	Ontario järv, Kanada ja Ameerika Ühendriikide piiril.
Sotonera Lacus	76.75N	17.49W	63.0	Sotonera järv, Hispaania
Sparrow Lacus	84.3N	64.7W	81.4	Sparrow Lake, Kanada
Waikare Lacus	81.6N	126.0W	52.5	Waikare järv, Uus-Meremaa

Metaanijärved Titaanil: Cassini radaripilt, 2006

Seotud leheküljed

Päikesesüsteem

Küsimused ja vastused

K: Mis on kosmosesond Cassini-Huygens?

V: Kosmosesond Cassini-Huygens on NASA, Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Itaalia Kosmoseagentuuri (ASI) ühismissioon, mis käivitati 1997. aastal Saturni ja selle kuude uurimiseks. Selle tulemusena avastati ühe Saturni kuu Titanil vedelate metaanijärvede olemasolu.

K: Kuidas nimetatakse Titani suuremaid järvi?

V: Titani suuremaid järvi nimetatakse marideks ehk meredeks.

K: Kuidas teadlased esimest korda oletasid, et Titaanil on vedelast metaanist koosnevad mered?

V: Teadlased pakkusid esimest korda välja, et Titaanil on vedela metaani mered pärast Voyager 1 ja Voyager 2 andmete lugemist, mis näitasid, et Titaanil on paks atmosfäär, mis on võimeline toetama järvede teket. Täpseid tõendeid leiti siiski alles 1995. aastal, kui teleskoopide, näiteks Hubble'i pildistused andsid mõningaid tõendeid, et vedela metaani võib olla järvedes või kogu planeeti hõlmavates ookeanides, mis sarnanevad Maal leiduvatele ookeanidele.

K: Millal tõestas Cassini missioon, et Titaanil on vedelad järved?

V: Missioon Cassini tõestas, et Titaanil on vedelaid järvi 2007. aasta jaanuaris, kui ta lendas mööda ja tegi radaripilte lõunapoolusest, mis näitasid suurt tumedat ala nimega Ontario Lacus - mis võib olla tekkinud vihmapilvedest - ja võimalikku rannajoont.

K: Milliseid kemikaale on leitud Titani polaarjärvedest?

V: Cassini-Huygensi sondi tehtud infrapunapilte uurides on teadlased kindlaks teinud, et üks või mitu Titani suurtest polaarjärvedest sisaldavad süsivesinikke, nagu etaan ja metaan.

K: Kui palju katab Titaani pinda vesi?

V: Sond Cassini-Huygensi 2007. aasta detsembris toimunud möödasõidul kogutud andmete kohaselt katab vesi 0,002-0,02% Titani pinnast.

K: Mis võib teadlaste arvates olla Titani keskuse lähedal, tuginedes Huygens-Cassinise maandumiskohast kogutud andmetele?

V: Teadlased usuvad, et Tiitani keskuse lähedal võib olla märg savi, tuginedes Huygens-Cassinise maandumiskohast kogutud andmetele, mis ei näidanud ühtegi avatud vedelikku sisaldavat ala, kuid näitasid kuivanud jõgesid koos suure tasase alaga, mis on kaetud veejäätmetest valmistatud kivikestega, mis näitab, et selles kohas oli kunagi vedelikku.