Ganymedes: Jupiteri ja Päikesesüsteemi suurim kuu

Ganymedes^[p] on suurim Jupiteri planeedi 66 kuust. See on ka suurim kuu Päikesesüsteemis. Ganymedese läbimõõt on suurem kui planeedil Merkuur, kuid tema mass on vaid umbes poole väiksem. Ganymedes on palju väiksema tihedusega. Ganymedos kuulub Galilei satelliitide rühma. Nende hulka kuuluvad ka Io, Europa ja Callisto.

Galileo Galilei avastas selle kuu 1610. aastal. Simon Marius pakkus varsti pärast seda välja nime "Ganymedeus". Kreeka mütoloogias oli Ganymedeus Zeusi karikakandja. See nimi ja teiste Galilei satelliitide nimed ei olnud pikka aega populaarsed ja võeti kasutusele alles 20. sajandi keskel. Selle asemel nimetatakse seda lihtsalt Rooma numbrite järgi (Galileo poolt kasutusele võetud süsteem) "Jupiter III" või "Jupiteri kolmandaks satelliidiks". Ganymede on ainus Jupiteri Galilei Kuu, mis on nimetatud meessoost isiku järgi.

Põhiandmed ja orbiit

Ganymedese keskmine läbimõõt on ligi 5 268 km, mis teeb temast suurema kui Merkuur. Tema mass on ligikaudu 1,48×10²³ kg ja keskmine tihedus umbes 1,9 g/cm³. Kuu tiirleb Jupiteri ümber keskmisel kaugusel umbes 1,07 miljoni km ja tema orbiidiperiood on umbes 7,15 päeva. Ganymedes pöörleb tihti sünkroonis ehk tal on ristsüsteemne pöörlemisperiood, mis tähendab, et ta näitab Jupiterile alati sama külge.

Koosseis ja siseehitus

Ganymedes on eristatavad kihid: raud- või raua-rikkast tuuma, kivist mantel ja jäine koorik, mis sisaldab märkimisväärses koguses vett jää, kiirendades hüpoteesi, et kuu on diferentseeritud. Paljud uuringud viitavad sellele, et jääaluse kooriku all võib olla soolane vedel ookean, mille maht võib potentsiaalselt ületada Maa ookeanide kogumahu.

Pinnavormid ja geoloogiline ajalugu

Ganymede pind on mitmekesine: seal on vanad, kraateritega kaetud alad ja nooremad, liistakat ülestikku tõmbunud ehk „grooved terrain” alad, mis näitavad pingete ja liikumise mõjusid jääkoores. Grooved-pinnad on suhteliselt siledamad ja neis on pikad paralleelsed vallid ja nõod, mis viitavad tektoonilisele aktiivsusele minevikus.

Magnetväli ja atmosfäär

Ganymedes on ainulaadne: ta on teadaolevalt ainsatest kuuist, millel on oma sisemine magnetväli. See loob väikese magnetosfääri, mis asub Jupiteri suurema magnetvälja sees. Galileo kosmosesondiga tehtud mõõtmised ning Hubble'i teleskoobi vaatlused aurorat näidanud mustrite kohta on andnud tugevat tõestust nii sisemise magnetvälja kui ka jääaluse ookeani olemasolu kohta (viibib induktsiooni mõjudest).

Pinna lähedal on Ganymedel väga hõre (eksosfäärilaadne) atmosfäär, mis sisaldab peamiselt molekulaarset hapnikku (O₂) ja väga väikeses koguses osooni ning vabu hapnikuaatomit. See ei ole eluks sobiv õhkkond — hapniku olemasolu ei tähenda biologilist hapnikku nagu Maa atmosfääris.

Pinnatemperatuur ja gravitatsioon

Pinnatemperatuurid on väga madalad: päeval võivad soojemad alad ulatuda umbes ~110–160 K (ligikaudu −160 kuni −110 °C) sõltuvalt päikesevarjutusest ja paiknemisest. Ganymedese pinnal on gravitatsioon umbes 1,43 m/s², mis on umbes 0,146 Maa gravitatsioonist.

Uurimis- ja kosmosemissioonid

Ganymedest on uurinud mitu kosmoseaparaati. Märkimisväärsed on:

Voyager 1 ja 2 (1979) — esimesed lähivaatlused ja pildid;
Galileo orbiter (1995–2003) — detailsemad uuringud, magnetvälja ja sisseuhutud signaalide mõõtmised;
JUNO — Jupiteri uuringud, vahelised möödalennud ja täiendavad vaatlused;

Tulevikus on planeeritud põhjalikumad uuringud: Euroopa Kosmoseagentuuri missioon JUICE (launched 2023) on kavandatud põhjalikult uurima Jupiteri jääsatelliite ja siseneb lõpuks Ganymedese orbiiti, võimaldades seniavaldamata detailseid vaatlusi. Ka NASA Europa Clipper kaasneb ressurssidega, et uurida Jupiteri suurimaid kuusid ja sooritada Ganymedele suunatud lähipasse.

Miks Ganymedes on huvitav?

Ganymede on teaduslikult väärtuslik, sest kombineerib mitmeid eristatavaid omadusi: suurus võrreldav planeediga, diferentseerunud siseehitus, sisemine magnetväli ja tõendid jääaluse ookeani kohta. Need omadused muudavad ta oluliseks sihtmärgiks, et mõista planeetide ja kuude moodustumist, siseprotsesse ning võimalikke elutingimusi mujal Päikesesüsteemis.

Struktuur

Ganymedos koosneb umbes võrdselt silikaatkivist ja vesijääst. Tema kehal on rauarikas, vedel tuum ja sisemine ookean, mis võib sisaldada rohkem vett kui kõik Maa ookeanid kokku. Tema pinnal on tumedad piirkonnad, mille kokkupõrkekraatrid on pärit neli miljardit aastat tagasi. See katab umbes kolmandiku satelliidist. Ülejäänud osa katavad heledamad piirkonnad, mida läbivad sooned ja harjad ja mis on vaid veidi vähem vanad. Heleda maastiku häiritud geoloogia põhjus ei ole täielikult teada, kuid tõenäoliselt on see tingitud loodete soojendamisest põhjustatud tektoonilisest aktiivsusest.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mitu kuud on Jupiteril?

V: Jupiteril on üle 66 kuu.

K: Milline kuu on Päikesesüsteemi suurim?

V: Ganymedos on Päikesesüsteemi suurim kuu.

K: Millise kuu läbimõõt on suurem kui planeedil Merkuur?

V: Ganymedese läbimõõt on suurem kui planeedil Merkuur.

K: Kes avastas Ganymedese?

V: Galileo Galilei avastas Ganymedese 1610. aastal.

K: Milline on Ganymedese nime päritolu?

V: Kreeka mütoloogias oli Ganymedes Zeusi karikakandja.

K: Kuidas nimetatakse rühma, kuhu Ganymedos kuulub?

V: Ganymedos kuulub Galilei satelliitide rühma.

K: Mis on Ganymedese üldnimetus?

V: Ganymedest nimetatakse tavaliselt selle Rooma numbrilise nimetusega (Jupiter III) või Jupiteri kolmanda satelliidina.