Gliese 667 Cc — Maa-sarnane eksoplaneet 23,62 valgusaasta kaugusel
Avasta Gliese 667 Cc — Maa-sarnane eksoplaneet 23,62 valgusaasta kaugusel. Uurime elamistingimusi, radiaalkiirusel leitud avastust ja tähtsat kolmiktähesüsteemi.
Gliese 667 Cc on 23,62 valgusaasta kaugusel asuv ekstrapolaarne planeet. See tiirleb ümber punase kääbustähe Gliese 667 C, mis kuulub Gliese 667 kolmiktähe süsteemist. Süsteem asub Scorpiuse tähtkujus. Gliese 667 Cc on üks tuntumaid ja nende hulgas kõige Maa-sarnasemaid planeete lähimas, umbes 50 valgusaasta raadiusesüsteemis.
Avastamine ja kinnitamine
Gliese 667 Cc leiti esmakordselt Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) andmete põhjal, kasutades peamiselt radiaalkiiruse meetodit (võnkumismeetod). Selleks kasutati kõrglahutusega spektrograafi HARPS, mis töötab La Silla observatooriumis. Radiaalkiiruse analüüs näitas tähe liikumises perioodilisi kõikumisi, mis viitasid planeedi või planetaarse süsteemi olemasolule. 2. veebruaril 2012 kinnitasid Gliese 667 Cc olemasolu eraldi analüüsidega teadlased, sealhulgas uurimisrühm Göttingeni ülikoolist Göttingeni ülikooli ja teadlased Carnegie Institution for Science.
Orbiit, mass ja tüüp
Gliese 667 Cc liigitatakse sageli kui niinimetatud "super-Maaks" — see tähendab, et selle mass on mitu korda suurem kui Maa oma, kuid palju väiksem kui Päikesesüsteemi gaasilistel hiidudel. Radiaalkiiruse meetod annab tavaliselt planeedi minimaalset massi (miinimummassi, kuna kalle (inclinaation) ei ole täpselt teada). Planeet tiirleb oma tähe ümber palju tihedamalt kui Maa päikese ümber: orbiidiaeg jääb päevakordi mõõtu, mistõttu Gliese 667 Cc asub lähedal oma tähe elamiskõlblikkuse tsoonile.
Elamiskõlblikkus ja tingimused
Üks põhjusi, miks Gliese 667 Cc on tähelepanu saanud, on selle asend elamiskõlblikus tsoonis — piirkonnas, kus tingimused võivad võimaldada vedela vee olemasolu planeedi pinnal, kui on sobiv atmosfäär. Siiski ei tähenda see automaatselt, et planeedil on elu või vesi. Olulised ebakindlused on järgmised:
- Tähega lähedal olemine võib põhjustada planeedi tahkumist (tidal locking), kus üks pool on pidevalt päikese poole, mistõttu temperatuuride ja kliima jaotumine sõltub atmosfäärist ja merede olemasolust.
- Radiaalkiiruse mõõtmised annavad miinimummassi, ent planeedi täpne koostis (kivine, veerohke või jäine) ei ole otseselt teada.
- Punased kääbustähed võivad olla aktiivsemad kui Päike (tähepursetega), mis mõjutab atmosfääri püsivust ja potentsiaalset eluvõimalust.
Edasised uuringud ja teaduslik diskussioon
Pärast esialgseid avastusi on tehtud palju täiendavaid radiaalkiiruse ja teiste andmete analüüse. Osa diskussioonist keskendub sellele, kuidas eristada planeedi signaale tähe aktiivsusest ja müraallikatest. Mõned hilisemad uuringud on pakkunud erinevaid mudeleid Gliese 667 C süsteemist ning arutanud täiendavate kaaslaste võimalust või signaalide interpreteerimist.
Olulised faktid kokkuvõtlikult
- Asukoht: umbes 23,62 valgusaasta kaugusel Scorpiuse tähtkujus.
- Kaaslane: tiirleb punase kääbustähe Gliese 667 C ümber, mis on osa kolmiktähe süsteemist.
- Avastamine: avastati ESO andmete ja HARPSi radiaalkiiruse meetodiga; kinnitatud 2012. aastal.
- Omadused: klassifitseeritud super-Maana, asub tähtsüsteemi elamiskõlblikkuse tsoonis, kuid potentsiaalne elamiskõlblikkus sõltub atmosfäärist, täheaktiivsusest ja teistest teguritest.
Gliese 667 Cc on näide huvitavast eksoplaneedist, mis on teadlaste ja avalikkuse huvi keskpunktis tänu oma suhtelisele lähedale ja potentsiaalsele Maa-sarnasusele. Edasised vaatlus- ja analüüsiprojektid aitavad paremini mõista selle planeedi olemust ja seda, kas tingimused seal võivad tõepoolest lubada vedela vee või elu olemasolu.
Kunstniku ettekujutus sellest, milline võib olla Gliese 667 Cc pindala.
Füüsikalised omadused
Gliese 667 Cc tiirleb oma tähe ümber iga 28 päeva tagant ja on oma tähest 0,125 AE kaugusel. Ta mahub elamiskõlblikku tsooni. Selle mass on 3,8 korda suurem kui Maal. Selle suurus on tõenäoliselt umbes 50% suurem kui Maa.
Paisulukustus (Tidal locking)
Kuna Gliese 667 Cc on oma tähest väga kaugel, on ta eeldatavasti oma tähega loodete suhtes lukustatud. Nii nagu Maa Kuu näitab Maale alati sama nägu, vastaks ka Gliese 667 Cc päeva pikkus tema aasta pikkusele. See tähendab, et ühel pool tema pinnast oleks pidevalt valgusküllane ja teisel pool pimedas. Pöördelukustus tähendab ka seda, et planeedil ei oleks aksiaalset kallet ja see tähendab, et planeedil ei oleks aastaaegu.
Küsimused ja vastused
K: Kui kaugel on Gliese 667 cc Maast?
V: Gliese 667 Cc on Maast 22,18 valgusaasta kaugusel.
K: Mis tüüpi täht tiirleb ümber Gliese 667 Cc?
V: Gliese 667 Cc tiirleb ümber punase kääbustähe nimega Gliese 667 C.
K: Millises tähtkujus asub Gliese 667 C kolmiktähe süsteem?
V: Gliese 667 kolmiktähtede süsteem asub Scorpiuse tähtkujus.
K: Kuidas on Gliese 667 Cc võrreldav Maaga?
V: Gliese 667 Cc on 50 valgusaasta raadiuses kõige enam Maale sarnane planeet ja selle Maa sarnasuse indeks (ESI) on 0,85.
K: Kus asub Gliese 667 Cc oma elamiskõlblikus tsoonis võrreldes Maaga?
V: Gliese 667 Cc asub oma elamiskõlbliku tsooni kuumas siseservas, mis on tema tähele lähemal kui Maa elamiskõlblik tsoon.
K: Kui palju valgust neelab Gliese 667 Cc oma tähest võrreldes Maaga?
V: Gliese 667 Cc neelab 90% oma tähe valgusest, mis on sarnane Maaga.
K: Kuidas Gliese 667 Cc esimest korda avastati ja kinnitati planeedina?
V: Gliese 667 Cc leiti esimest korda 21. novembril 2011 Euroopa Lõunaobservatooriumi poolt, kasutades võnkumismeetodit. Seejärel kinnitasid selle olemasolu Göttingeni ülikooli ja Carnegie Institution for Science teadlased 2. veebruaril 2012. aastal.
Otsige