Gliese 667 Cc on 23,62 valgusaasta kaugusel asuv ekstrapolaarne planeet. See tiirleb ümber punase kääbustähe Gliese 667 C, mis kuulub Gliese 667 kolmiktähe süsteemist. Süsteem asub Scorpiuse tähtkujus. Gliese 667 Cc on üks tuntumaid ja nende hulgas kõige Maa-sarnasemaid planeete lähimas, umbes 50 valgusaasta raadiusesüsteemis.
Avastamine ja kinnitamine
Gliese 667 Cc leiti esmakordselt Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) andmete põhjal, kasutades peamiselt radiaalkiiruse meetodit (võnkumismeetod). Selleks kasutati kõrglahutusega spektrograafi HARPS, mis töötab La Silla observatooriumis. Radiaalkiiruse analüüs näitas tähe liikumises perioodilisi kõikumisi, mis viitasid planeedi või planetaarse süsteemi olemasolule. 2. veebruaril 2012 kinnitasid Gliese 667 Cc olemasolu eraldi analüüsidega teadlased, sealhulgas uurimisrühm Göttingeni ülikoolist Göttingeni ülikooli ja teadlased Carnegie Institution for Science.
Orbiit, mass ja tüüp
Gliese 667 Cc liigitatakse sageli kui niinimetatud "super-Maaks" — see tähendab, et selle mass on mitu korda suurem kui Maa oma, kuid palju väiksem kui Päikesesüsteemi gaasilistel hiidudel. Radiaalkiiruse meetod annab tavaliselt planeedi minimaalset massi (miinimummassi, kuna kalle (inclinaation) ei ole täpselt teada). Planeet tiirleb oma tähe ümber palju tihedamalt kui Maa päikese ümber: orbiidiaeg jääb päevakordi mõõtu, mistõttu Gliese 667 Cc asub lähedal oma tähe elamiskõlblikkuse tsoonile.
Elamiskõlblikkus ja tingimused
Üks põhjusi, miks Gliese 667 Cc on tähelepanu saanud, on selle asend elamiskõlblikus tsoonis — piirkonnas, kus tingimused võivad võimaldada vedela vee olemasolu planeedi pinnal, kui on sobiv atmosfäär. Siiski ei tähenda see automaatselt, et planeedil on elu või vesi. Olulised ebakindlused on järgmised:
- Tähega lähedal olemine võib põhjustada planeedi tahkumist (tidal locking), kus üks pool on pidevalt päikese poole, mistõttu temperatuuride ja kliima jaotumine sõltub atmosfäärist ja merede olemasolust.
- Radiaalkiiruse mõõtmised annavad miinimummassi, ent planeedi täpne koostis (kivine, veerohke või jäine) ei ole otseselt teada.
- Punased kääbustähed võivad olla aktiivsemad kui Päike (tähepursetega), mis mõjutab atmosfääri püsivust ja potentsiaalset eluvõimalust.
Edasised uuringud ja teaduslik diskussioon
Pärast esialgseid avastusi on tehtud palju täiendavaid radiaalkiiruse ja teiste andmete analüüse. Osa diskussioonist keskendub sellele, kuidas eristada planeedi signaale tähe aktiivsusest ja müraallikatest. Mõned hilisemad uuringud on pakkunud erinevaid mudeleid Gliese 667 C süsteemist ning arutanud täiendavate kaaslaste võimalust või signaalide interpreteerimist.
Olulised faktid kokkuvõtlikult
- Asukoht: umbes 23,62 valgusaasta kaugusel Scorpiuse tähtkujus.
- Kaaslane: tiirleb punase kääbustähe Gliese 667 C ümber, mis on osa kolmiktähe süsteemist.
- Avastamine: avastati ESO andmete ja HARPSi radiaalkiiruse meetodiga; kinnitatud 2012. aastal.
- Omadused: klassifitseeritud super-Maana, asub tähtsüsteemi elamiskõlblikkuse tsoonis, kuid potentsiaalne elamiskõlblikkus sõltub atmosfäärist, täheaktiivsusest ja teistest teguritest.
Gliese 667 Cc on näide huvitavast eksoplaneedist, mis on teadlaste ja avalikkuse huvi keskpunktis tänu oma suhtelisele lähedale ja potentsiaalsele Maa-sarnasusele. Edasised vaatlus- ja analüüsiprojektid aitavad paremini mõista selle planeedi olemust ja seda, kas tingimused seal võivad tõepoolest lubada vedela vee või elu olemasolu.

