Eksoplaneet

Päikeseväline planeet (või eksoplaneet) on looduslik planeet väljaspool meie päikesesüsteemi asuvas planeedisüsteemis.

2013. aastal ulatusid hinnangud maapealsete planeetide arvu kohta Linnuteel vähemalt 17 miljardist kuni 144 miljardini. Väiksema hinnangu puhul uuriti Kepleri kosmoseobservatooriumi poolt kogutud planeedikandidaate. Nende hulgas on 461 Maa-suurust planeeti, millest vähemalt neli on "elamiskõlblikus tsoonis", kus võib leiduda vedelat vett. Üks neist neljast, Kepler-69c, on vaid 1,5 korda Maa suurune ja tiirleb ümber meie Päikese sarnase tähe - see on umbes nii lähedal, kui praegused andmed võimaldavad leida "Maa 2.0".

Varasemate tööde kohaselt on meie galaktikas vähemalt 100 miljardit igat tüüpi planeeti, keskmiselt vähemalt üks iga tähe kohta. On ka planeete, mis tiirlevad pruunide kääbuste ümber, ja vabalt tiirlevaid planeete, mis tiirlevad otse galaktikas nagu tähedki. On ebaselge, kas kumbagi tüüpi tuleks nimetada "planeediks".

Eksoplaneetide avastused aastate kaupaZoom
Eksoplaneetide avastused aastate kaupa

2MASS J044144 on pruun kääbus, mille kaaslane on umbes 5-10 korda suurem kui Jupiter. Ei ole selge, kas see kaaslane on alampruun kääbus või planeet.Zoom
2MASS J044144 on pruun kääbus, mille kaaslane on umbes 5-10 korda suurem kui Jupiter. Ei ole selge, kas see kaaslane on alampruun kääbus või planeet.

Subaru teleskoobiga lähiinfrapunas pildistatud Gliese 758 süsteemi avastusfoto. On ebaselge, kas kaaslasi tuleks pidada planeetideks või pruunideks kääbusteks.Zoom
Subaru teleskoobiga lähiinfrapunas pildistatud Gliese 758 süsteemi avastusfoto. On ebaselge, kas kaaslasi tuleks pidada planeetideks või pruunideks kääbusteks.

Planeet Fomalhaut b (sissepoole Fomalhauti planeetidevaheline tolmupilv), mida on kujutatud Hubble'i kosmoseteleskoobi koronagrammiga (NASA foto).Zoom
Planeet Fomalhaut b (sissepoole Fomalhauti planeetidevaheline tolmupilv), mida on kujutatud Hubble'i kosmoseteleskoobi koronagrammiga (NASA foto).

Kunstniku kujutis Fomalhaut B-st, Hubble'i teleskoobi poolt otseselt vaadeldud eksoplaneedist.Zoom
Kunstniku kujutis Fomalhaut B-st, Hubble'i teleskoobi poolt otseselt vaadeldud eksoplaneedist.

Ajalugu

Varajased spekulatsioonid

Kuueteistkümnendal sajandil esitas itaalia filosoof Giordano Bruno, kes oli varajane Koperniku teooria toetaja, mille kohaselt Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese, arvamuse, et tähed on sarnased Päikesele ja nendega on samuti seotud planeedid. Bruno põletati püha inkvisitsiooni poolt tuleriidal.

Kaheksateistkümnendal sajandil mainis sama võimalust Isaac Newton oma Principia's. Tehes võrdluse Päikese planeetidega, kirjutas ta: "Ja kui tähed on sarnaste süsteemide keskused, siis on nad kõik ehitatud sarnase ülesehituse järgi ja alluvad Ühe valitsemisele".

Kinnitatud avastused

Esimene avaldatud ja kinnitatud avastus tehti 1988. aastal. Lõplikult kinnitati see 1992. aastal.

1992. aasta alguses teatasid raadioastronoomid teise pulsari ümber asuvate planeetide avastamisest. Arvatakse, et need pulsariplaneedid on tekkinud pulsari tekitanud supernoova ebatavalistest jäänustest, mis moodustasid selle pulsari teise planeedi moodustumise vooru käigus. Vastasel juhul võivad need olla allesjäänud kivisüdamed gaasihiiglastest, mis elasid supernoova üle ja lagunesid seejärel praegustele orbiitidele.

6. oktoobril 1995 teatasid Michel Mayor ja Didier Queloz Genfi ülikoolist, et esmakordselt avastati lõplikult eksoplaneet, mis tiirleb tavalise põhiseeria tähe (51 Pegasi) ümber. See avastus, mis tehti Observatoire de Haute-Provence'i observatooriumis, pani aluse eksoplaneetide avastamise kaasaegsele ajastule. Tehnoloogilised edusammud, eelkõige kõrge resolutsiooniga spektroskoopia, viisid paljude uute eksoplaneetide kiire avastamiseni. Need edusammud võimaldasid astronoomidel avastada eksoplaneete kaudselt, mõõtes nende gravitatsioonilist mõju nende ematähtede liikumisele. Täiendavad ekstrapolaarplaneedid avastati lõpuks okultatsioonide jälgimise teel, kui täht muutub tuhmimaks, kui tiirlev planeet selle ees möödub.

2016. aasta mais teatas NASA 1284 eksoplaneedi avastamisest, mis tõi eksoplaneetide koguarvu üle 3000.

Tüübid

Ekstrapolaarsetel planeetidel võib olla palju erinevaid vorme.

  • Need võivad olla gaasihiiglased või kiviplaneedid.
    • Need võivad olla kääbusplaneedid, st tavalistest planeetidest väiksemad ja väiksema tihedusega planeedid.
  • Nad võivad tiirelda mitmete eri tüüpi tähtede ümber
  • Nad võivad toetada elu. Üks hiljuti avastatud eksoplaneet Gliese 581g võib olla eluterve, kuid selle planeedi olemasolu ei ole veel kinnitatud.

 

Lähim

Lähim planeetidega täht on Alpha Centauri. See on 4,3 valgusaasta kaugusel. Tavapäraste rakettide abil kuluks sinna jõudmiseks kümneid tuhandeid aastaid. Lähim meie Päikesele sarnane täht on Tau Ceti. Sellel on viis planeeti, millest üks on elamiskõlblikus tsoonis, kus võib olla vedel vesi.

Enamik Maa-taolisi

Mõned ekstrapolaarsed planeedid võivad olla Maa-taolised. See tähendab, et nende tingimused on väga sarnased Maaga. Planeedid reastatakse valemiga, mida nimetatakse Maa sarnasuse indeksiks või lühendatult ESI. ESI ulatub ühest (kõige enam Maale sarnane) kuni nullini (kõige vähem Maale sarnane). Selleks, et planeet oleks elamiskõlblik, peaks selle ESI olema vähemalt 0,8. Võrdluseks on selles nimekirjas neli Päikese maapealset planeeti.

Nimi

ESI

SFV

HZD

COM

ATM

Planeedi tüüp

Star

Elamiskõlblikkus

Kaugus (ly)

Staatus

Avastamise aasta

Ref

Maa

1.00

0.72

-0.50

-0.31

-0.52

soe terran

G

mesoplaneet

0

Mitte-eksoplaneet, asustatud

eelajalooline

Kepler-438b

0.88

0.88

-0.93

-0.14

-0.73

soe terran

M

mesoplaneet

472.9

kinnitatud

2015

Kepler-1410b

0.88

0.63

-0.88

-0.16

-0.06

soe superterran

K

mesoplaneet

1213.4

kinnitatud

2011

Gliese 667 Cc

0.84

0.64

-0.62

-0.15

+0.21

soe terran

M

mesoplaneet

23.6

kinnitatud

2011

Kepler-442b

0.83

0.98

-0.72

-0.15

+0.28

soe superterran

K

mesoplaneet

1291.6

kinnitatud

2015

Kepler-62e

0.83

0.96

-0.70

-0.15

+0.28

soe superterran

K

mesoplaneet

1199.7

kinnitatud

2013

Kepler-452b

0.83

0.93

-0.61

-0.15

-0.30

soe superterran

G

mesoplaneet

1402.5

kinnitatud

2015

Gliese 832 c

0.81

0.96

-0.72

-0.15

+0.43

soe superterran

M

mesoplaneet

16.1

kinnitatud

2014

Kepler-283c

0.79

0.85

-0.58

-0.14

+0.69

soe superterran

K

mesoplaneet

1496.8

kinnitatud

2011

Kepler-436b

0.79

0.33

-0.87

-0.14

+0.47

soe superterran

M

mesoplaneet

1339.4

kinnitatud

2015

Kepler-1229b

0.79

0.00

-0.40

-0.15

+0.44

soe superterran

M

mesoplaneet

769.7

kinnitatud

2016

Tau Ceti e

0.78

0.00

-0.92

-0.15

+0.16

soe superterran

G

mesoplaneet

11.9

kinnitamata

2012

Kepler-296f

0.78

0.15

-0.90

-0.14

+0.53

soe superterran

M

mesoplaneet

1089.6

kinnitatud

2011

Gliese 180 c

0.77

0.42

-0.53

-0.14

+0.64

soe superterran

M

mesoplaneet

39.5

kinnitamata

2014

Gliese 667 Cf

0.77

0.00

-0.22

-0.16

+0.08

soe terran

M

psychroplanet

23.6

kahtlane

2013

Gliese 581 g

0.76

1.00 (kahtlane)

-0.70

-0.15

+0.28

soe superterran

M

mesoplaneet

20.2

kahtlane

2010

Gliese 163 c

0.75

0.02

-0.96

-0.14

+0.58

soe superterran

M

mesoplaneet

48.9

kinnitatud

2012

Gliese 180 b

0.75

0.41

-0.88

-0.14

+0.74

soe superterran

M

mesoplaneet

39.5

kinnitamata

2014

HD 40307 g

0.74

0.04

-0.23

-0.14

+0.77

soe superterran

K

psychroplanet

41.7

kinnitatud

2012

Kepler-61b

0.73

0.27

-0.88

-0.13

+1.24

soe superterran

M

mesoplaneet

1062.8

kinnitatud

2013

Kepler-443b

0.73

0.91

-0.49

-0.13

+1.44

soe superterran

K

mesoplaneet

2564.4

kinnitatud

2015

Gliese 422 b

0.71

0.17

-0.41

-0.13

+1.11

soe megaterran

M

mesoplaneet

41.3

kinnitamata

2014

Kepler-22b

0.71

0.53

-0.64

-0.12

+1.79

soe superterran

G

mesoplaneet

619.4

kinnitatud

2011

Kepler-440b

0.70

0.00

+0.01

-0.15

+0.38

soe superterran

K

psychroplanet

706.5

kinnitatud

2015

Kepler-298d

0.68

0.00

-0.86

-0.11

+2.11

soe superterran

K

mesoplaneet

1545

kinnitatud

2012

Kepler-439b

0.68

0.00

-0.99

-0.13

+1.18

soe superterran

G

termoplaneet

1914.8

kinnitatud

2015

Kapteyn b

0.67

0.00

+0.08

-0.15

+0.57

soe superterran

M

psychroplanet

12.7

kinnitamata

2014

Kepler-62f

0.67

0.05

+0.45

-0.16

+0.19

soe superterran

K

psychroplanet

1199.7

kinnitatud

2013

Kepler-186f

0.64

0.00

+0.48

-0.17

-0.26

soe terran

M

psychroplanet

492

kinnitatud

2014

Kepler-174d

0.61

0.00

+0.32

-0.13

+1.77

soe superterran

K

psychroplanet

878.3

kinnitatud

2011

Gliese 667 Ce

0.60

0.00

+0.51

-0.16

+0.23

soe terran

M

psychroplanet

23.6

kahtlane

2013

Gliese 682 c

0.59

0.00

+0.22

-0.14

+1.19

soe superterran

M

psychroplanet

16.6

kinnitamata

2014

Gliese 581 d

0.53

0.00

+0.78

-0.14

+0.94

soe superterran

M

hypopsühkoplaneet

20.2

kinnitamata

2007

~Venus

0.78

0.00

-0.93

-0.28

-0.70

soe terran

G

hüpertermoplaneet

nullilähedane

mitte-planeedil

eelajalooline

~Mars

0.64

0.00

+0.33

-0.13

-1.12

soe subterran

G

hypopsühkoplaneet

nullilähedane

mitte-planeedil

eelajalooline

~Mercury

0.39

0.00

-1.46

-0.52

-1.37

kuum elavhõbe

G

mittekasutatavad

nullilähedane

mitte-planeedil

eelajalooline

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on ekstrapolaarne planeet?


V: Päikeseväline planeet, mida nimetatakse ka eksoplaneediks, on looduslik planeet väljaspool meie päikesesüsteemi asuvas planeedisüsteemis.

K: Mis on eksomoon?


V: Eksomoon on looduslik satelliit, mis tiirleb ümber eksoplaneedi.

K: Kui palju maapealseid planeete on hinnanguliselt Linnuteel?


V: Maapealsete planeetide hinnanguline arv Linnutees ulatub vähemalt 17 miljardist kuni 144 miljardini.

K: Mitu Maa-suurust planeeti on leitud Kepleri kosmoseobservatooriumi abil?


V: Kepleri kosmoseobservatoorium on leidnud 461 Maa-suurust planeeti.

K: Kas on olemas "Maa 2.0"?


V: Üks neljast Kepleri poolt avastatud Maa-suurusest planeedist, mida nimetatakse Kepler-69c, on nii lähedal, kui praegused andmed võimaldavad leida "Maa 2.0". See on Maast 1,5 korda suurem ja tiirleb ümber tähe nagu meie Päike.

K: Kas kõik päikesevälised planeedid on sarnased meie Päikesesüsteemi planeetidega?



V: Ei, enamik ekstrapolaarseid planeete on meie Päikesesüsteemis olevatest planeetidest üsna erinevad; näiteks nimetatakse mõningaid "kuumaks Jupiteri".

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3