Eksoplaneet
Päikeseväline planeet (või eksoplaneet) on looduslik planeet väljaspool meie päikesesüsteemi asuvas planeedisüsteemis.
2013. aastal ulatusid hinnangud maapealsete planeetide arvu kohta Linnuteel vähemalt 17 miljardist kuni 144 miljardini. Väiksema hinnangu puhul uuriti Kepleri kosmoseobservatooriumi poolt kogutud planeedikandidaate. Nende hulgas on 461 Maa-suurust planeeti, millest vähemalt neli on "elamiskõlblikus tsoonis", kus võib leiduda vedelat vett. Üks neist neljast, Kepler-69c, on vaid 1,5 korda Maa suurune ja tiirleb ümber meie Päikese sarnase tähe - see on umbes nii lähedal, kui praegused andmed võimaldavad leida "Maa 2.0".
Varasemate tööde kohaselt on meie galaktikas vähemalt 100 miljardit igat tüüpi planeeti, keskmiselt vähemalt üks iga tähe kohta. On ka planeete, mis tiirlevad pruunide kääbuste ümber, ja vabalt tiirlevaid planeete, mis tiirlevad otse galaktikas nagu tähedki. On ebaselge, kas kumbagi tüüpi tuleks nimetada "planeediks".
Eksoplaneetide avastused aastate kaupa
2MASS J044144 on pruun kääbus, mille kaaslane on umbes 5-10 korda suurem kui Jupiter. Ei ole selge, kas see kaaslane on alampruun kääbus või planeet.
Subaru teleskoobiga lähiinfrapunas pildistatud Gliese 758 süsteemi avastusfoto. On ebaselge, kas kaaslasi tuleks pidada planeetideks või pruunideks kääbusteks.
Planeet Fomalhaut b (sissepoole Fomalhauti planeetidevaheline tolmupilv), mida on kujutatud Hubble'i kosmoseteleskoobi koronagrammiga (NASA foto).
Kunstniku kujutis Fomalhaut B-st, Hubble'i teleskoobi poolt otseselt vaadeldud eksoplaneedist.
Ajalugu
Varajased spekulatsioonid
Kuueteistkümnendal sajandil esitas itaalia filosoof Giordano Bruno, kes oli varajane Koperniku teooria toetaja, mille kohaselt Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese, arvamuse, et tähed on sarnased Päikesele ja nendega on samuti seotud planeedid. Bruno põletati püha inkvisitsiooni poolt tuleriidal.
Kaheksateistkümnendal sajandil mainis sama võimalust Isaac Newton oma Principia's. Tehes võrdluse Päikese planeetidega, kirjutas ta: "Ja kui tähed on sarnaste süsteemide keskused, siis on nad kõik ehitatud sarnase ülesehituse järgi ja alluvad Ühe valitsemisele".
Kinnitatud avastused
Esimene avaldatud ja kinnitatud avastus tehti 1988. aastal. Lõplikult kinnitati see 1992. aastal.
1992. aasta alguses teatasid raadioastronoomid teise pulsari ümber asuvate planeetide avastamisest. Arvatakse, et need pulsariplaneedid on tekkinud pulsari tekitanud supernoova ebatavalistest jäänustest, mis moodustasid selle pulsari teise planeedi moodustumise vooru käigus. Vastasel juhul võivad need olla allesjäänud kivisüdamed gaasihiiglastest, mis elasid supernoova üle ja lagunesid seejärel praegustele orbiitidele.
6. oktoobril 1995 teatasid Michel Mayor ja Didier Queloz Genfi ülikoolist, et esmakordselt avastati lõplikult eksoplaneet, mis tiirleb tavalise põhiseeria tähe (51 Pegasi) ümber. See avastus, mis tehti Observatoire de Haute-Provence'i observatooriumis, pani aluse eksoplaneetide avastamise kaasaegsele ajastule. Tehnoloogilised edusammud, eelkõige kõrge resolutsiooniga spektroskoopia, viisid paljude uute eksoplaneetide kiire avastamiseni. Need edusammud võimaldasid astronoomidel avastada eksoplaneete kaudselt, mõõtes nende gravitatsioonilist mõju nende ematähtede liikumisele. Täiendavad ekstrapolaarplaneedid avastati lõpuks okultatsioonide jälgimise teel, kui täht muutub tuhmimaks, kui tiirlev planeet selle ees möödub.
2016. aasta mais teatas NASA 1284 eksoplaneedi avastamisest, mis tõi eksoplaneetide koguarvu üle 3000.
Tüübid
Ekstrapolaarsetel planeetidel võib olla palju erinevaid vorme.
- Need võivad olla gaasihiiglased või kiviplaneedid.
- Need võivad olla kääbusplaneedid, st tavalistest planeetidest väiksemad ja väiksema tihedusega planeedid.
- Nad võivad tiirelda mitmete eri tüüpi tähtede ümber
- Nad võivad olla vabalt tiirlevad või tiirlevad pruuni kääbuse ümber.
- Nad võivad toetada elu. Üks hiljuti avastatud eksoplaneet Gliese 581g võib olla eluterve, kuid selle planeedi olemasolu ei ole veel kinnitatud.
Lähim
Lähim planeetidega täht on Alpha Centauri. See on 4,3 valgusaasta kaugusel. Tavapäraste rakettide abil kuluks sinna jõudmiseks kümneid tuhandeid aastaid. Lähim meie Päikesele sarnane täht on Tau Ceti. Sellel on viis planeeti, millest üks on elamiskõlblikus tsoonis, kus võib olla vedel vesi.
Enamik Maa-taolisi
Mõned ekstrapolaarsed planeedid võivad olla Maa-taolised. See tähendab, et nende tingimused on väga sarnased Maaga. Planeedid reastatakse valemiga, mida nimetatakse Maa sarnasuse indeksiks või lühendatult ESI. ESI ulatub ühest (kõige enam Maale sarnane) kuni nullini (kõige vähem Maale sarnane). Selleks, et planeet oleks elamiskõlblik, peaks selle ESI olema vähemalt 0,8. Võrdluseks on selles nimekirjas neli Päikese maapealset planeeti.
| Nimi | ESI | SFV | HZD | COM | ATM | Planeedi tüüp | Star | Elamiskõlblikkus | Kaugus (ly) | Staatus | Avastamise aasta | Ref |
| 1.00 | 0.72 | -0.50 | -0.31 | -0.52 | soe terran | G | mesoplaneet | 0 | Mitte-eksoplaneet, asustatud | eelajalooline | ||
| Kepler-438b | 0.88 | 0.88 | -0.93 | -0.14 | -0.73 | soe terran | M | mesoplaneet | 472.9 | kinnitatud | 2015 | |
| Kepler-1410b | 0.88 | 0.63 | -0.88 | -0.16 | -0.06 | soe superterran | K | mesoplaneet | 1213.4 | kinnitatud | 2011 | |
| 0.84 | 0.64 | -0.62 | -0.15 | +0.21 | soe terran | M | mesoplaneet | 23.6 | kinnitatud | 2011 | ||
| Kepler-442b | 0.83 | 0.98 | -0.72 | -0.15 | +0.28 | soe superterran | K | mesoplaneet | 1291.6 | kinnitatud | 2015 | |
| 0.83 | 0.96 | -0.70 | -0.15 | +0.28 | soe superterran | K | mesoplaneet | 1199.7 | kinnitatud | 2013 | ||
| Kepler-452b | 0.83 | 0.93 | -0.61 | -0.15 | -0.30 | soe superterran | G | mesoplaneet | 1402.5 | kinnitatud | 2015 | |
| Gliese 832 c | 0.81 | 0.96 | -0.72 | -0.15 | +0.43 | soe superterran | M | mesoplaneet | 16.1 | kinnitatud | 2014 | |
| Kepler-283c | 0.79 | 0.85 | -0.58 | -0.14 | +0.69 | soe superterran | K | mesoplaneet | 1496.8 | kinnitatud | 2011 | |
| Kepler-436b | 0.79 | 0.33 | -0.87 | -0.14 | +0.47 | soe superterran | M | mesoplaneet | 1339.4 | kinnitatud | 2015 | |
| Kepler-1229b | 0.79 | 0.00 | -0.40 | -0.15 | +0.44 | soe superterran | M | mesoplaneet | 769.7 | kinnitatud | 2016 | |
| Tau Ceti e | 0.78 | 0.00 | -0.92 | -0.15 | +0.16 | soe superterran | G | mesoplaneet | 11.9 | kinnitamata | 2012 | |
| Kepler-296f | 0.78 | 0.15 | -0.90 | -0.14 | +0.53 | soe superterran | M | mesoplaneet | 1089.6 | kinnitatud | 2011 | |
| Gliese 180 c | 0.77 | 0.42 | -0.53 | -0.14 | +0.64 | soe superterran | M | mesoplaneet | 39.5 | kinnitamata | 2014 | |
| Gliese 667 Cf | 0.77 | 0.00 | -0.22 | -0.16 | +0.08 | soe terran | M | psychroplanet | 23.6 | kahtlane | 2013 | |
| Gliese 581 g | 0.76 | 1.00 (kahtlane) | -0.70 | -0.15 | +0.28 | soe superterran | M | mesoplaneet | 20.2 | kahtlane | 2010 | |
| Gliese 163 c | 0.75 | 0.02 | -0.96 | -0.14 | +0.58 | soe superterran | M | mesoplaneet | 48.9 | kinnitatud | 2012 | |
| Gliese 180 b | 0.75 | 0.41 | -0.88 | -0.14 | +0.74 | soe superterran | M | mesoplaneet | 39.5 | kinnitamata | 2014 | |
| HD 40307 g | 0.74 | 0.04 | -0.23 | -0.14 | +0.77 | soe superterran | K | psychroplanet | 41.7 | kinnitatud | 2012 | |
| Kepler-61b | 0.73 | 0.27 | -0.88 | -0.13 | +1.24 | soe superterran | M | mesoplaneet | 1062.8 | kinnitatud | 2013 | |
| Kepler-443b | 0.73 | 0.91 | -0.49 | -0.13 | +1.44 | soe superterran | K | mesoplaneet | 2564.4 | kinnitatud | 2015 | |
| Gliese 422 b | 0.71 | 0.17 | -0.41 | -0.13 | +1.11 | soe megaterran | M | mesoplaneet | 41.3 | kinnitamata | 2014 | |
| 0.71 | 0.53 | -0.64 | -0.12 | +1.79 | soe superterran | G | mesoplaneet | 619.4 | kinnitatud | 2011 | ||
| Kepler-440b | 0.70 | 0.00 | +0.01 | -0.15 | +0.38 | soe superterran | K | psychroplanet | 706.5 | kinnitatud | 2015 | |
| Kepler-298d | 0.68 | 0.00 | -0.86 | -0.11 | +2.11 | soe superterran | K | mesoplaneet | 1545 | kinnitatud | 2012 | |
| Kepler-439b | 0.68 | 0.00 | -0.99 | -0.13 | +1.18 | soe superterran | G | termoplaneet | 1914.8 | kinnitatud | 2015 | |
| Kapteyn b | 0.67 | 0.00 | +0.08 | -0.15 | +0.57 | soe superterran | M | psychroplanet | 12.7 | kinnitamata | 2014 | |
| Kepler-62f | 0.67 | 0.05 | +0.45 | -0.16 | +0.19 | soe superterran | K | psychroplanet | 1199.7 | kinnitatud | 2013 | |
| Kepler-186f | 0.64 | 0.00 | +0.48 | -0.17 | -0.26 | soe terran | M | psychroplanet | 492 | kinnitatud | 2014 | |
| Kepler-174d | 0.61 | 0.00 | +0.32 | -0.13 | +1.77 | soe superterran | K | psychroplanet | 878.3 | kinnitatud | 2011 | |
| Gliese 667 Ce | 0.60 | 0.00 | +0.51 | -0.16 | +0.23 | soe terran | M | psychroplanet | 23.6 | kahtlane | 2013 | |
| Gliese 682 c | 0.59 | 0.00 | +0.22 | -0.14 | +1.19 | soe superterran | M | psychroplanet | 16.6 | kinnitamata | 2014 | |
| Gliese 581 d | 0.53 | 0.00 | +0.78 | -0.14 | +0.94 | soe superterran | M | hypopsühkoplaneet | 20.2 | kinnitamata | 2007 | |
| ~Venus | 0.78 | 0.00 | -0.93 | -0.28 | -0.70 | soe terran | G | hüpertermoplaneet | nullilähedane | mitte-planeedil | eelajalooline | |
| ~Mars | 0.64 | 0.00 | +0.33 | -0.13 | -1.12 | soe subterran | G | hypopsühkoplaneet | nullilähedane | mitte-planeedil | eelajalooline | |
| ~Mercury | 0.39 | 0.00 | -1.46 | -0.52 | -1.37 | kuum elavhõbe | G | mittekasutatavad | nullilähedane | mitte-planeedil | eelajalooline |
Seotud leheküljed
- Planeet
- Eksoplaneetide loetelu
- kääbusplaneet
- 51 Pegasi b
- 70 Virginis b
Küsimused ja vastused
K: Mis on ekstrapolaarne planeet?
V: Päikeseväline planeet, mida nimetatakse ka eksoplaneediks, on looduslik planeet väljaspool meie päikesesüsteemi asuvas planeedisüsteemis.
K: Mis on eksomoon?
V: Eksomoon on looduslik satelliit, mis tiirleb ümber eksoplaneedi.
K: Kui palju maapealseid planeete on hinnanguliselt Linnuteel?
V: Maapealsete planeetide hinnanguline arv Linnutees ulatub vähemalt 17 miljardist kuni 144 miljardini.
K: Mitu Maa-suurust planeeti on leitud Kepleri kosmoseobservatooriumi abil?
V: Kepleri kosmoseobservatoorium on leidnud 461 Maa-suurust planeeti.
K: Kas on olemas "Maa 2.0"?
V: Üks neljast Kepleri poolt avastatud Maa-suurusest planeedist, mida nimetatakse Kepler-69c, on nii lähedal, kui praegused andmed võimaldavad leida "Maa 2.0". See on Maast 1,5 korda suurem ja tiirleb ümber tähe nagu meie Päike.
K: Kas kõik päikesevälised planeedid on sarnased meie Päikesesüsteemi planeetidega?
V: Ei, enamik ekstrapolaarseid planeete on meie Päikesesüsteemis olevatest planeetidest üsna erinevad; näiteks nimetatakse mõningaid "kuumaks Jupiteri".
