Kepler-22b — Maast umbes 600 valgusaasta kaugusel asuv elamiskõlblik eksoplaneet
Kepler-22b — Maast ~600 valgusaasta kaugusel Cygnuses, esimene Kepleri avastatud planeet, mis tiirleb elamiskõlblikus tsoonis. Avastatud ja kinnitatud NASA Kepleri missiooni poolt.
Kepler-22b on G-tüüpi täht Kepler-22 ümber tiirlev ekstrapolaarne planeet. See asub Maast umbes 600 valgusaasta kaugusel Cygnuse tähtkujus. Selle leidis NASA Kepleri kosmoseteleskoop. See on ka esimene teadaolev planeet, mis tiirleb Päikesesarnase tähe elamiskõlblikus tsoonis.
Kepler-22b esimene transiit oma peremeespäikese ees toimus 2009. aasta keskel Kepleri kolmandal teaduspäeval. Kepler-22b kolmas transiit avastati 2010. aasta lõpus. Kosmoseteleskoop Spitzer andis rohkem andmeid, mis kinnitasid Kepler-22b transiite. 5. detsembril 2011 teatati Kepler-22b olemasolu kinnitamisest.
Omadused ja avastusega seotud asjaolu
- Orbit: Kepler-22b tiirleb oma tähe ümber ligikaudu ühe Maa-aasta pikkuse perioodiga (orbitaalkestus on umbes 290 päeva), mistõttu asub see tähe elamiskõlblikus tsoonis.
- Suurus: planeedi raadius on hinnanguliselt mitu korda suurem kui Maa oma (umbes 2–3 Maa raadiust), mis teeb sellest kas suurema kivise keha ehk “super-Maa” või gaasirikka “mini-Neptuuni”.
- Mass ja koostis: massi otsest mõõtmist ei ole tehtud; sellepärast on planeedi täpne koostis ja pindetingimused teadmata. Võimalik on nii tihe kivine pinnas kui ka paks atmosfäär või ookeaniga kattev maailm.
- Temperatuur ja elamiskõlblikkus: kuna Kepler-22b liigub elamiskõlblikus tsoonis, võivad selle pinnatingimused teoreetiliselt võimaldada vedela vee olemasolu. Praktikas sõltub see aga tugevalt atmosfääri koostisest ja paksusest — paks kasvuhooneefekt võib muuta planeedi liiga kuumaks, õhuke atmosfäär aga liiga külmaks.
- Avastamise meetod: planeeti avastati transiitmeetodil — tähe ereduse vähenemist mõõtes, kui planeet tema ees liigub. Spitzeri ja teiste andmete abil kinnitati transiide ning välistati paljud valepositiivsed seletused.
Olulisus ja edasised uuringud
Kepler-22b on teaduslikult oluline eelkõige seetõttu, et see oli üks esimesi konfirmeeritud planeete, mis tiirles Päikesesarnase tähe elamiskõlblikus tsoonis – see tekitas palju huvi seoses eluvõimaluste otsimisega väljaspool Päikesesüsteemi. Kuigi planeedi olemasolu ja orbitaalomadused on teada, on vajalikud täiendavad vaatlused (näiteks radarväljundid ja täpsemad spektraalsed mõõtmised), et piirata massi ja atmosfääri omadusi ning hinnata võimalikke pinnatingimusi.
Tänapäeval jätkavad astronoomid Kepler-22b ja sarnaste eksoplaneetide uurimist, kasutades nii maapealseid teleskoope kui ka ruumiteleskoope, otsides märke atmosfääri koostisest, temperatuuri ja võimalustest, kus võiks eksisteerida vedel vesi või muud eluks vajalikud tingimused.


Kunstniku kujutis Kepler-22b-st.
Koostis ja struktuur
Kepler-22b raadius on ligikaudu 2,4 korda suurem kui Maa raadius. Selle mass ja pinnakoosseis on endiselt teadmata ja on kindlaks tehtud vaid mõned väga ligikaudsed hinnangud: Selle mass on vähem kui 124 Maa massi 3 sigma usalduspiiril ja vähem kui 36 Maa massi 1 sigma usalduspiiril.
Arvatakse, et selle objekti mass on sarnane Neptuuni omaga (~35 Maa massi). Teine võimalus on, et Kepler-22b on "ookeanilaadne" maailm. See võib olla võrreldav ka veerikaste planeetidega GJ 1214 b, kuigi Kepler-22b on erinevalt GJ 1214 b-st elamiskõlblikus tsoonis. Kui ta on Maa-taolise koostisega, siis annaks materjali kokkusurumine planeedi sisemuses üldmassi, mis oleks suurem kui 40 Maa massi. Sellise planeedi pinnal oleks ka gravitatsioon suurem kui 7 korda suurem kui Maal. Süsteemi radiaalkiiruse mõõtmised välistavad selle vähemalt 1-sigmalise mõõtemääramatusega, mis näitab, et Kepler-22b ei ole Maa-taolise koostisega. Tõenäoliselt on see pigem lenduvate ainete rikas koostis, millel on vedel või gaasiline väliskest; see muudaks selle sarnaseks väikseima teadaoleva gaasiplaneediga Kepler-11f.
"Kui see on peamiselt ookean, millel on väike kivine tuum," arvas Natalie Batalha, üks projekti teadlastest, "siis ei ole välistatud, et sellises ookeanis võiks olla elu." See elu võimalikkus on õhutanud SETI-d tegema uuringuid maavälise intelligentsuse tippkandidaatide kohta. Kui aga planeedi süsinikuringe on ookeanide ja plaattetektoonika puudumise tõttu lakanud, võib Kepler-22b osutuda kõrvetavaks, steriilseks super-Veenuseks.


Kepler-22b süsteemi skeem, võrreldes meie sisemise Päikesesüsteemiga.
Orbit
Planeedi orbiidi ainsad praegu teadaolevad parameetrid on selle periood, mis on umbes 290 päeva, ja selle kalle, mis on umbes 90°, nii et ta läbib Maalt vaadatuna oma tähe ketast.
Planeedi orbiidi kuju kohta puudub teave. On teada, et paljud ekstrapolaarsed planeedid liiguvad väga elliptilistel orbiitidel. Me teame ainult, et selle orbiidi poolsuurtelg asub peremeestaeva elamiskõlblikus tsoonis. Kui Kepler-22b orbiit on väga piklik, võib ta olla vaid väikese osa oma ajast selles elamiskõlblikus tsoonis, mis põhjustaks planeedil äärmuslikke temperatuurierinevusi ja muudaks ta ebasoodsaks.
Selleks, et saada teavet planeedi orbiidi kuju kohta, tuleb kasutada teisi planeedi avastamise meetodeid, näiteks radiaalkiiruse meetodit. Kuigi selliseid meetodeid on pärast planeedi avastamist juba rakendatud, ei ole nad veel kindlaks teinud, milline on planeedi orbiidi ekstsentrilisus, ning 2012. aasta märtsi seisuga on nad määranud vaid ülemise piiri planeedi massile.
Pinnatemperatuur ja koostis
Temperatuurivõrdlused | Kepler 22b | |||
GlobalEquilibrium | 307 K34 | 262 K-11 | 255 K | 206 K |
+ Venus's | 737 K | 733 K | ||
+ MaaGHG | 295 K | 288 K | ||
+ Mars'sGHG | 210 K | |||
Tidally | Peaaegu | EI KOHALDATA | Ei | Ei |
Ülemaailmne | 0.9 | EI KOHALDATA | 0.29 | 0.25 |
Refs. |
Kepler-22b ja tema peremeestaeva Kepler-22 keskmine kaugus on umbes 15% väiksem kui Maa ja Päikese vaheline kaugus, kuid Kepler-22 heledus (valgusvoog) on umbes 25% väiksem kui Päikesel. See kombinatsioon lühemast keskmisest kaugusest tähest ja väiksemast tähtede heledusest on kooskõlas mõõduka pinnatemperatuuriga sellel kaugusel, kui eeldame, et pinnal ei toimu ekstreemset kasvuhoonekuumust.
Kui leitakse, et planeet liigub väga elliptilisel orbiidil, siis muutub selle pinnatemperatuur kõrgemaks, kui ta on Kepler-22 lähedal, ja madalamaks, kui ta on kaugemal. Kui orbiit on tõepoolest väga elliptiline, siis on temperatuuri kõikumine äärmuslik.
Teadlased saavad hinnata võimalikke pinnatingimusi järgmiselt:
- Atmosfääri puudumisel oleks tasakaalutemperatuur ligikaudu -11 °C.
- Kui atmosfääril oleks samasugune kasvuhooneefekt nagu Maal, oleks planeedi keskmine pinnatemperatuur 22 °C (72°F).
- Kui atmosfääril oleks samasugune kasvuhooneefekt nagu Veenusel, oleks planeedi keskmine pinnatemperatuur 460 °C (860°F).
Küsimused ja vastused
K: Mis on Kepler-22b?
V: Kepler-22b on ekstrapolaarne planeet, mis tiirleb ümber G-tüüpi tähe nimega Kepler-22.
K: Kus see asub?
V: See asub tähtkujus Cygnus, umbes 600 valgusaasta kaugusel Maast.
K: Kuidas see leiti?
V: Selle leidis NASA Kepleri kosmoseteleskoop.
K: Kas see on ainus tähtede ümber tiirlev planeet?
V: Tekstis ei mainita, kas see on ainus tähtede ümber tiirlev planeet.
K: Mis on Kepler-22b puhul oluline?
V: Kepler-22b on tähelepanuväärne selle poolest, et ta on esimene teadaolev planeet, mis tiirleb Päikesesarnase tähe elamiskõlblikus tsoonis.
K: Millal täheldati Kepler-22b esimest ja kolmandat transiiti?
V: Kepler-22b esimene transiit täheldati Kepleri kolmandal teaduspäeval 2009. aasta keskel ja kolmas transiit avastati 2010. aasta lõpus.
K: Kuidas kinnitati Kepler-22b olemasolu?
V: Spitzeri kosmoseteleskoop andis täiendavaid andmeid, mis kinnitasid Kepler-22b transiite, ja selle olemasolu kinnitamisest teatati 5. detsembril 2011. aastal.
Otsige