Tähtede klassifikatsioon

Harvardi spektraalne klassifikatsioon

Harvardi liigitussüsteem on ühemõõtmeline liigitussüsteem. Tähtede pinnatemperatuur varieerub umbes 2000 kuni 40 000 kelvini. Füüsikaliselt näitavad klassid tähe atmosfääri temperatuuri ja tavaliselt loetletakse neid kõige kuumemast kõige külmemini, nagu on tehtud järgmises tabelis:

Märkus: Tavapärane värvikirjeldus kirjeldab ainult tähtede spektri tippu. Tegelikud näilised värvid, mida silm näeb, on siiski heledamad kui tavalised värvikirjeldused.

Klass	Pinnatemperatuur (kelvin)	Conventionalcolor kirjeldus	Tegelik näiv värvus	Mass(päikesemassid)	Raadius(päikeseraadiused)	Heledus (bolomeetriline)	Hydrogenlines	Fraktsioon kõigist põhijärjekorra tähtede arvust
O	≥ 33,000 K	sinine	sinine	≥ 16 M ☉	≥ 6,6 R ☉	≥ 30,000 L ☉	Nõrgad	~0.00003%
B	10,000-33,000 K	sinine valge	sügavsinine valge	2,1-16 M ☉	1,8-6,6 R ☉	25-30,000 L ☉	Keskmine	0.13%
A	7,500-10,000 K	valge	sinine valge	1,4-2,1 M ☉	1,4-1,8 R ☉	5-25 L ☉	Tugev	0.6%
F	6,000-7,500 K	kollane valge	valge	1,04-1,4 M ☉	1,15-1,4 R ☉	1,5-5 L ☉	Keskmine	3%
G	5,200-6,000 K	kollane	kollakasvalge	0,8-1,04 M ☉	0,96-1,15 R ☉	0,6-1,5 L ☉	Nõrgad	7.6%
K	3,700-5,200 K	oranž	kahvatukollane oranž	0,45-0,8 M ☉	0,7-0,96 R ☉	0,08-0,6 L ☉	Väga nõrk	12.1%
M	2,000-3,700 K	punane	heleoranž punane	≤ 0,45 M ☉	≤ 0,7 R ☉	≤ 0,08 L ☉	Väga nõrk	76.45%
R	1,300-2,000 K	punane []	punane []	Teadmata	Teadmata	Teadmata	Väga nõrk	Teadmata
N	1,300-2,000 K	punane []	punane []	Teadmata	Teadmata	Teadmata	Väga nõrk	Teadmata
S	1,300-2,000 K	punane []	punane []	Teadmata	Teadmata	Teadmata	Väga nõrk	Teadmata

Iga klassi puhul esitatud mass, raadius ja heledus on sobivad ainult põhiseeria tähtede puhul ja seega ei ole need sobivad punaste hiiglaste puhul. Spektriklassid O-M on jaotatud araabia numbritega (0-9). Näiteks A0 tähistab A-klassi kõige kuumemaid tähti ja A9 kõige jahedamaid tähti. Päike on klassifitseeritud G2 klassi.

Hertzsprung-Russelli diagrammi kasutatakse astronoomias sagedamini, sest see seostab kolme olulist muutujat: absoluutset heledust, heledust ja pinnatemperatuuri. See on astronoomias sama oluline kui perioodilisustabel keemias.

Tavapärased ja nähtavad värvid

Tavapärased värvikirjeldused on astronoomias traditsioonilised ja kujutavad värve A-klassi tähe keskmise värvuse suhtes, mida peetakse valgeks. Näiv värvikirjeldused on see, mida vaatleja näeks, kui ta püüaks tähti kirjeldada pimedas taevas ilma silmade abita või binokliga.

Päike ise on valge, kuigi mõnikord nimetatakse seda kollaseks täheks. See on inimese optiliste meelte evolutsiooni loomulik tagajärg: vastuskõver, mis maksimeerib üldist tõhusust päikesevalguse suhtes, tajub Päikest määratluse järgi valge värvusena, kuigi vaatlejate vahel on mõningaid subjektiivseid erinevusi.

Tähtede klassifikatsioon O-st M-ni.


Hertzsprung-Russelli diagramm seostab tähtede klassifikatsiooni absoluutse heleduse, heleduse ja pinnatemperatuuriga.

Harvardi spektraalne klassifikatsioon

Harvardi liigitussüsteem on ühemõõtmeline liigitussüsteem. Tähtede pinnatemperatuur varieerub umbes 2000 kuni 40 000 kelvini. Füüsikaliselt näitavad klassid tähe atmosfääri temperatuuri ja tavaliselt loetletakse neid kõige kuumemast kõige külmemini, nagu on tehtud järgmises tabelis:

Märkus: Tavapärane värvikirjeldus kirjeldab ainult tähtede spektri tippu. Tegelikud näilised värvid, mida silm näeb, on siiski heledamad kui tavalised värvikirjeldused.

Klass	Pinnatemperatuur (kelvin)	Conventionalcolor kirjeldus	Tegelik näiv värvus	Mass(päikesemassid)	Raadius(päikeseraadiused)	Heledus (bolomeetriline)	Hydrogenlines	Fraktsioon kõigist põhijärjekorra tähtede arvust
O	≥ 33,000 K	sinine	sinine	≥ 16 M ☉	≥ 6,6 R ☉	≥ 30,000 L ☉	Nõrgad	~0.00003%
B	10,000-33,000 K	sinine valge	sügavsinine valge	2,1-16 M ☉	1,8-6,6 R ☉	25-30,000 L ☉	Keskmine	0.13%
A	7,500-10,000 K	valge	sinine valge	1,4-2,1 M ☉	1,4-1,8 R ☉	5-25 L ☉	Tugev	0.6%
F	6,000-7,500 K	kollane valge	valge	1,04-1,4 M ☉	1,15-1,4 R ☉	1,5-5 L ☉	Keskmine	3%
G	5,200-6,000 K	kollane	kollakasvalge	0,8-1,04 M ☉	0,96-1,15 R ☉	0,6-1,5 L ☉	Nõrgad	7.6%
K	3,700-5,200 K	oranž	kahvatukollane oranž	0,45-0,8 M ☉	0,7-0,96 R ☉	0,08-0,6 L ☉	Väga nõrk	12.1%
M	2,000-3,700 K	punane	heleoranž punane	≤ 0,45 M ☉	≤ 0,7 R ☉	≤ 0,08 L ☉	Väga nõrk	76.45%
R	1,300-2,000 K	punane []	punane []	Teadmata	Teadmata	Teadmata	Väga nõrk	Teadmata
N	1,300-2,000 K	punane []	punane []	Teadmata	Teadmata	Teadmata	Väga nõrk	Teadmata
S	1,300-2,000 K	punane []	punane []	Teadmata	Teadmata	Teadmata	Väga nõrk	Teadmata

Iga klassi puhul esitatud mass, raadius ja heledus on sobivad ainult põhiseeria tähtede puhul ja seega ei ole need sobivad punaste hiiglaste puhul. Spektrilised klassid O-M on jaotatud araabia numbritega (0-9). Näiteks A0 tähistab A-klassi kõige kuumemaid tähti ja A9 kõige jahedamaid tähti. Päike on klassifitseeritud G2 klassi.

Hertzsprung-Russelli diagrammi kasutatakse astronoomias sagedamini, sest see seostab kolme olulist muutujat: absoluutset heledust, heledust ja pinnatemperatuuri. See on astronoomias sama oluline kui perioodilisustabel keemias.

Tavapärased ja nähtavad värvid

Tavapärased värvikirjeldused on astronoomias traditsioonilised ja kujutavad värve A-klassi tähe keskmise värvuse suhtes, mida peetakse valgeks. Näiv värvikirjeldused on see, mida vaatleja näeks, kui ta püüaks tähti kirjeldada pimedas taevas ilma silmade abita või binokliga.

Päike ise on valge, kuigi mõnikord nimetatakse seda kollaseks täheks. See on inimese optiliste meelte evolutsiooni loomulik tagajärg: vastuskõver, mis maksimeerib üldist tõhusust päikesevalguse suhtes, tajub Päikest määratluse järgi valge värvusena, kuigi vaatlejate vahel on mõningaid subjektiivseid erinevusi.

Tähtede klassifikatsioon O-st M-ni.


Hertzsprung-Russelli diagramm seostab tähtede klassifikatsiooni absoluutse heleduse, heleduse ja pinnatemperatuuriga.

Seotud leheküljed

• Hertzsprung-Russelli diagramm

Seotud leheküljed

• Hertzsprung-Russelli diagramm