Tähtede klassifikatsioon
Astronoomias on tähtede klassifikatsioon tähtede rühmitamine temperatuuri järgi. Tähe temperatuuri saab mõõta, vaadeldes selle spektrit, st seda, millist tüüpi valgust täht kiirgab.
Tähed rühmitatakse ka värvuse järgi spektrilistesse tüüpidesse või klassidesse. Üldiselt määrab tähe temperatuur selle värvuse, alates punasest kuni sinivalgeni. Spektraaltüüpe nimetatakse tähega. Seitse põhitüüpi on M, K, G, F, A, B ja O. M-tähed on kõige külmemad ja O-tähed kõige kuumemad. Kogu süsteem sisaldab ka teisi tüüpe, mida on raske leida: W, R, N ja S.
Maale lähim täht, Päike, on G-klassi täht.
M-tähed on kõige külmemad ja O-tähed kõige kuumemad tähtede klassifikatsioonis. Need tähed kuuluvad põhijärjekorda.
Lihtsalt küllastunud RGB-kaamera kettad
M-tähed on kõige külmemad ja O-tähed kõige kuumemad tähtede klassifikatsioonis. Need tähed kuuluvad põhijärjekorda.
Lihtsalt küllastunud RGB-kaamera kettad
Harvardi spektraalne klassifikatsioon
Harvardi liigitussüsteem on ühemõõtmeline liigitussüsteem. Tähtede pinnatemperatuur varieerub umbes 2000 kuni 40 000 kelvini. Füüsikaliselt näitavad klassid tähe atmosfääri temperatuuri ja tavaliselt loetletakse neid kõige kuumemast kõige külmemini, nagu on tehtud järgmises tabelis:
Märkus: Tavapärane värvikirjeldus kirjeldab ainult tähtede spektri tippu. Tegelikud näilised värvid, mida silm näeb, on siiski heledamad kui tavalised värvikirjeldused.
| Klass | Pinnatemperatuur | Conventionalcolor | Tegelik näiv värvus | Mass(päikesemassid) | Raadius(päikeseraadiused) | Heledus | Hydrogenlines | Fraktsioon kõigist |
| O | ≥ 33,000 K | sinine | sinine | ≥ 16 M ☉ | ≥ 6,6 R ☉ | ≥ 30,000 L ☉ | Nõrgad | ~0.00003% |
| B | 10,000-33,000 K | sinine valge | sügavsinine valge | 2,1-16 M ☉ | 1,8-6,6 R ☉ | 25-30,000 L ☉ | Keskmine | 0.13% |
| A | 7,500-10,000 K | valge | sinine valge | 1,4-2,1 M ☉ | 1,4-1,8 R ☉ | 5-25 L ☉ | Tugev | 0.6% |
| F | 6,000-7,500 K | kollane valge | valge | 1,04-1,4 M ☉ | 1,15-1,4 R ☉ | 1,5-5 L ☉ | Keskmine | 3% |
| G | 5,200-6,000 K | kollane | kollakasvalge | 0,8-1,04 M ☉ | 0,96-1,15 R ☉ | 0,6-1,5 L ☉ | Nõrgad | 7.6% |
| K | 3,700-5,200 K | oranž | kahvatukollane oranž | 0,45-0,8 M ☉ | 0,7-0,96 R ☉ | 0,08-0,6 L ☉ | Väga nõrk | 12.1% |
| M | 2,000-3,700 K | punane | heleoranž punane | ≤ 0,45 M ☉ | ≤ 0,7 R ☉ | ≤ 0,08 L ☉ | Väga nõrk | 76.45% |
| R | 1,300-2,000 K | punane [] | punane [] | Teadmata | Teadmata | Teadmata | Väga nõrk | Teadmata |
| N | 1,300-2,000 K | punane [] | punane [] | Teadmata | Teadmata | Teadmata | Väga nõrk | Teadmata |
| S | 1,300-2,000 K | punane [] | punane [] | Teadmata | Teadmata | Teadmata | Väga nõrk | Teadmata |
Iga klassi puhul esitatud mass, raadius ja heledus on sobivad ainult põhiseeria tähtede puhul ja seega ei ole need sobivad punaste hiiglaste puhul. Spektriklassid O-M on jaotatud araabia numbritega (0-9). Näiteks A0 tähistab A-klassi kõige kuumemaid tähti ja A9 kõige jahedamaid tähti. Päike on klassifitseeritud G2 klassi.
Hertzsprung-Russelli diagrammi kasutatakse astronoomias sagedamini, sest see seostab kolme olulist muutujat: absoluutset heledust, heledust ja pinnatemperatuuri. See on astronoomias sama oluline kui perioodilisustabel keemias.
Tavapärased ja nähtavad värvid
Tavapärased värvikirjeldused on astronoomias traditsioonilised ja kujutavad värve A-klassi tähe keskmise värvuse suhtes, mida peetakse valgeks. Näiv värvikirjeldused on see, mida vaatleja näeks, kui ta püüaks tähti kirjeldada pimedas taevas ilma silmade abita või binokliga.
Päike ise on valge, kuigi mõnikord nimetatakse seda kollaseks täheks. See on inimese optiliste meelte evolutsiooni loomulik tagajärg: vastuskõver, mis maksimeerib üldist tõhusust päikesevalguse suhtes, tajub Päikest määratluse järgi valge värvusena, kuigi vaatlejate vahel on mõningaid subjektiivseid erinevusi.
· 
R136a1, massiivne Wolf-Rayet täht
· 
Hubble'i kosmoseteleskoobi pilt udukogust M1-67 ja Wolf-Rayet tähest WR 124 keskel.
· 
Varajase tüübi tähtede õige liikumine -/+ 200 000 aasta jooksul
· 
UGC 5797, emissioonijoonega galaktika, kus tekivad massiivsed heledad sinised tähed
· 
O-tüüpi tähe spekter
· 
B-tüüpi tähed Jewel Box Clusteris
· 
Vega, A-tüüpi täht, võrreldes Päikesega
· 
Polaris, F-tüüpi täht
· 
Hilise tüübi tähtede liikumine ümber apexi (vasakul) ja antapexi (paremal) -/+ 200 000 aasta jooksul
· 
Päike, G-tüüpi täht
· 
Arcturus, K-tüüpi punane hiiglane võrreldes M-tüüpi Antarese'ga
· 
Betelgeuse, M-tüüpi punane hiiglaslik täht.
· 
VY Canis Majoris, M-tüüpi hüperhiiglane
· .jpg)
R Sculptoris, süsinikutäht.
· _from_Pickles_1998.png)
Kääbuste spektrid (heledusklass V) standardsete spektritüüpide jaoks, võetud Pickles'i (1998) järgi.
· 
Secchi spektritüüpide juhend ("152 Schjellerup" on Y Canum Venaticorum)
· 
Sirius A ja B (valge kääbus DA2 tüüpi), mida Hubble lahutab.
Tähtede klassifikatsioon O-st M-ni.
Hertzsprung-Russelli diagramm seostab tähtede klassifikatsiooni absoluutse heleduse, heleduse ja pinnatemperatuuriga.
Harvardi spektraalne klassifikatsioon
Harvardi liigitussüsteem on ühemõõtmeline liigitussüsteem. Tähtede pinnatemperatuur varieerub umbes 2000 kuni 40 000 kelvini. Füüsikaliselt näitavad klassid tähe atmosfääri temperatuuri ja tavaliselt loetletakse neid kõige kuumemast kõige külmemini, nagu on tehtud järgmises tabelis:
Märkus: Tavapärane värvikirjeldus kirjeldab ainult tähtede spektri tippu. Tegelikud näilised värvid, mida silm näeb, on siiski heledamad kui tavalised värvikirjeldused.
| Klass | Pinnatemperatuur | Conventionalcolor | Tegelik näiv värvus | Mass(päikesemassid) | Raadius(päikeseraadiused) | Heledus | Hydrogenlines | Fraktsioon kõigist |
| O | ≥ 33,000 K | sinine | sinine | ≥ 16 M ☉ | ≥ 6,6 R ☉ | ≥ 30,000 L ☉ | Nõrgad | ~0.00003% |
| B | 10,000-33,000 K | sinine valge | sügavsinine valge | 2,1-16 M ☉ | 1,8-6,6 R ☉ | 25-30,000 L ☉ | Keskmine | 0.13% |
| A | 7,500-10,000 K | valge | sinine valge | 1,4-2,1 M ☉ | 1,4-1,8 R ☉ | 5-25 L ☉ | Tugev | 0.6% |
| F | 6,000-7,500 K | kollane valge | valge | 1,04-1,4 M ☉ | 1,15-1,4 R ☉ | 1,5-5 L ☉ | Keskmine | 3% |
| G | 5,200-6,000 K | kollane | kollakasvalge | 0,8-1,04 M ☉ | 0,96-1,15 R ☉ | 0,6-1,5 L ☉ | Nõrgad | 7.6% |
| K | 3,700-5,200 K | oranž | kahvatukollane oranž | 0,45-0,8 M ☉ | 0,7-0,96 R ☉ | 0,08-0,6 L ☉ | Väga nõrk | 12.1% |
| M | 2,000-3,700 K | punane | heleoranž punane | ≤ 0,45 M ☉ | ≤ 0,7 R ☉ | ≤ 0,08 L ☉ | Väga nõrk | 76.45% |
| R | 1,300-2,000 K | punane [] | punane [] | Teadmata | Teadmata | Teadmata | Väga nõrk | Teadmata |
| N | 1,300-2,000 K | punane [] | punane [] | Teadmata | Teadmata | Teadmata | Väga nõrk | Teadmata |
| S | 1,300-2,000 K | punane [] | punane [] | Teadmata | Teadmata | Teadmata | Väga nõrk | Teadmata |
Iga klassi puhul esitatud mass, raadius ja heledus on sobivad ainult põhiseeria tähtede puhul ja seega ei ole need sobivad punaste hiiglaste puhul. Spektrilised klassid O-M on jaotatud araabia numbritega (0-9). Näiteks A0 tähistab A-klassi kõige kuumemaid tähti ja A9 kõige jahedamaid tähti. Päike on klassifitseeritud G2 klassi.
Hertzsprung-Russelli diagrammi kasutatakse astronoomias sagedamini, sest see seostab kolme olulist muutujat: absoluutset heledust, heledust ja pinnatemperatuuri. See on astronoomias sama oluline kui perioodilisustabel keemias.
Tavapärased ja nähtavad värvid
Tavapärased värvikirjeldused on astronoomias traditsioonilised ja kujutavad värve A-klassi tähe keskmise värvuse suhtes, mida peetakse valgeks. Näiv värvikirjeldused on see, mida vaatleja näeks, kui ta püüaks tähti kirjeldada pimedas taevas ilma silmade abita või binokliga.
Päike ise on valge, kuigi mõnikord nimetatakse seda kollaseks täheks. See on inimese optiliste meelte evolutsiooni loomulik tagajärg: vastuskõver, mis maksimeerib üldist tõhusust päikesevalguse suhtes, tajub Päikest määratluse järgi valge värvusena, kuigi vaatlejate vahel on mõningaid subjektiivseid erinevusi.
·
R136a1, massiivne Wolf-Rayet täht
·
Hubble'i kosmoseteleskoobi pilt udukogust M1-67 ja Wolf-Rayet tähest WR 124 keskel.
·
Varajase tüübi tähtede õige liikumine -/+ 200 000 aasta jooksul
·
UGC 5797, emissioonijoonega galaktika, kus tekivad massiivsed heledad sinised tähed
·
O-tüüpi tähe spekter
·
B-tüüpi tähed Jewel Box Clusteris
·
Vega, A-tüüpi täht, võrreldes Päikesega
·
Polaris, F-tüüpi täht
·
Hilise tüübi tähtede liikumine ümber apexi (vasakul) ja antapexi (paremal) -/+ 200 000 aasta jooksul
·
Päike, G-tüüpi täht
·
Arcturus, K-tüüpi punane hiiglane võrreldes M-tüüpi Antarese'ga
·
Betelgeuse, M-tüüpi punane hiiglaslik täht.
·
VY Canis Majoris, M-tüüpi hüperhiiglane
· (1).jpg)
R Sculptoris, süsinikutäht.
· _from_Pickles_1998(1).png)
Kääbuste spektrid (heledusklass V) standardsete spektritüüpide jaoks, võetud Pickles'i (1998) järgi.
·
Secchi spektritüüpide juhend ("152 Schjellerup" on Y Canum Venaticorum)
·
Sirius A ja B (valge kääbus DA2 tüüpi), mida Hubble lahutab.
Tähtede klassifikatsioon O-st M-ni.
Hertzsprung-Russelli diagramm seostab tähtede klassifikatsiooni absoluutse heleduse, heleduse ja pinnatemperatuuriga.
Seotud leheküljed
- Hertzsprung-Russelli diagramm
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on tähtede klassifikatsioon?
V: Tähtede klassifikatsioon on tähtede rühmitamine nende temperatuuri alusel.
K: Kuidas saab mõõta tähe temperatuuri?
V: Tähe temperatuuri saab mõõta, vaadates selle spektrit ehk seda, millist valgust ta kiirgab.
K: Millised on seitse peamist spektritüüpi?
V: Seitse peamist spektritüüpi on M, K, G, F, A, B ja O.
K: Millist tüüpi täht on kõige külmem?
V: M-tüüpi tähed on kõige külmemad tähed.
K: Millist tüüpi täht on kõige kuumem?
V: O-tähed on kõige kuumemad tähed.
K: Kas lisaks nendele seitsmele põhitähele on veel teisi tüüpe?
V: Jah, on ka teisi tüüpe nagu W, R, N ja S, mida on raskem leida.
K: Mis klassi kuulub meie Maale lähim täht - Päike -?
V: Päike on klassifitseeritud G-klassi tähtedeks.