Tähesuurus
Taevasobjekti näiv suurus (m) on number, mis mõõdab selle heledust Maa vaatleja poolt vaadatuna. Mida heledamana objekt paistab, seda väiksem on selle heleduse väärtus (st pöördvõrdeline suhe). Päike, mille näiline suurus on -27, on kõige heledam objekt taevas.
Suurus on logaritmiline mõõdik. Seda mõõdetakse konkreetsel lainepikkusel või läbilaskevööndis, tavaliselt optilises või lähi-punases lainepikkuses. Täiskuu on -13 magnituudiga ja heledaim planeet Veenus mõõdab -5. Kõige heledamad inimtekkelised objektid, Iridium rakette, on -9 ja rahvusvaheline kosmosejaam mõõdab -6.
Sirius on Canis Major'i tähtkujus asuv kõige heledam täht öises taevas (näiline heledus -1,42).
Ajalugu
Kreeka astronoom Hipparchos leiutas esimesena meie näilise suurusjärgu süsteemi. Ta andis kõige heledamatele tähtedele suurusjärgu 1 ja suurendas hämaramate tähtede puhul numbreid. Umbes 300 aastat hiljem koostas Aleksandria Ptolemaios Hipparchose töö põhjal tähtede entsüklopeedia. Pärsia astronoom Al-Sufi võttis Ptolemaiose töö üle ja andis umbes 800 aastat hiljem tähtedele araabia nimed. Keskaegsed Euroopa astronoomid tõlkisid Al-Sufi töö lihtsalt ladina keelde, mistõttu paljud tähed kannavad tänapäeval araabia nimesid.
Suurussüsteemid
| Nähtav | Ilmselt | Heledus Vega suhtes |
|
| Jah | -1.0 | 250% | 1 |
| 0.0 | 100% | 4 | |
| 1.0 | 40% | 15 | |
| 2.0 | 16% | 48 | |
| 3.0 | 6.3% | 171 | |
| 4.0 | 2.5% | 513 | |
| 5.0 | 1.0% | 1 602 | |
| 6.0 | 0.40% | 4 800 | |
| 6.5 | 0.25% | 9 096 | |
| Ei | 7.0 | 0.16% | 14 000 |
| 8.0 | 0.063% | 42 000 | |
| 9.0 | 0.025% | 121 000 | |
| 10.0 | 0.010% | 340 000 |
- Näiline heledus m on taevakeha heleduse mõõt, mida inimene Maal näeb (ilma Maa atmosfäärita). Mida heledamana objekt paistab, seda väiksem on tema suurus. Näiteks Alpha Centauri on suurema näilise heledusega (st väiksema väärtusega) kui Betelgeuse, sest ta on Maale palju lähemal.
- Absoluutne suurus on objekti näiline suurus (m), mis tal oleks, kui ta oleks Maast standardkaugusel. Standardkaugus on 32,6 valgusaastat Maast. Absoluutse heleduse mõiste võimaldab astronoomidel võrrelda objektide heledust, arvestamata nende kaugust. Absoluutse heleduse järgi mõõdetuna on Päikese heledus Siriusest väiksem, vaid 4,8.
- Visuaalne suurus tähendab tähe heleduse suurust numbrilisel skaalal. See on suurus, mis põhineb inimsilma tundlikkusel.
- Fotograafiline suurus erineb visuaalsest suurusest, sest fotofilm on tundlikum sinise valguse ja kiirguse suhtes, mida inimsilm ei näe.
Seotud leheküljed
- Kõige heledamate tähtede nimekiri
- Kõige heledamate teadaolevate tähtede nimekiri
- Lähimate galaktikate nimekiri
- Lähimate tähtede nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Mis on näilise suuruse määratlus?
V: Näiline heledus on arv, mis mõõdab taevakeha heledust, nagu seda näeb vaatleja Maal.
K: Kuidas on objekti heledus seotud selle magnituudi väärtusega?
V: Mida heledam objekt paistab, seda väiksem on selle heledusarv.
K: Millisel taevakeha objektil on taevas kõige heledam näiline suurus?
V: Päikesel on taevas kõige heledam näiline suurus -27.
K: Milline on magnituudi mõõtühik?
V: Suurus on logaritmiline mõõtühik, mida tavaliselt mõõdetakse konkreetsel lainepikkusel või läbilaskmisribal, tavaliselt optilisel või lähi-punase lainepikkusel.
K: Mis on täiskuu näivmagnituud?
V: Täiskuu näivmagnituud on -13.
K: Millisel planeedil on kõige heledam magnituudi väärtus?
V: Veenusel on kõige heledam tähendusarv, mille väärtus on -5.
K: Millised on Iridiumi sähvatuste ja rahvusvahelise kosmosejaama magnituudi väärtused Maalt vaadatuna?
V: Kõige heledamate inimtekkeliste objektide, Iridium-mõõdulöökide, heledusarv on -9 ja Rahvusvahelise kosmosejaama heledusarv on -6.
