Maale lähimad tähed ja tähtsüsteemid: loend ja kaugused (valgusaastates)

Avasta Maale lähimad tähed ja tähtsüsteemid: põhjalik loend koos kaugustega valgusaastates, infot punastest ja valgetest kääbustest, pruuni kääbuseleidude ja nähtavuse kohta.

See loetelu Maale lähimatest tähtedest on esitatud kauguse järgi valgusaastates (ly). Need kaugused põhinevad lähitähte uuriva konsortsiumi (Research Consortium on Nearby Stars ehk RECONS) poolt määratud parallakside andmetel. Peamised allikad olid Yale'i parallaksikataloog [Y], Hipparcos [H], Soderhjelm 1999 [S] ja Tinney 1996 [T]. Tähtede parallax- ja liikumismõõtmised täienevad aja jooksul, seega on esitatud kaugused hetkeolukorra peegeldus — tähtede omaliikumise tõttu muutuvad need väärtused aja jooksul.

Andmete mõistmine ja ühikud

Parallaks on peamine meetod lähimate tähtede kauguse mõõtmiseks: see põhineb tähe näilisel liikumisel võrreldes tausttähtedega Maa orbiidi erinevatel positsioonidel. Kaugusi väljendatakse sageli kahes ühikus:

• Valgusaasta (valgusaastates, ly) — vahemaa, mida valgus läbib ühe aastaga (~9,46 × 10^12 km).
• Parsec — parallaksi definitsioonist tulenev kauguseühik; 1 parsec ≈ 3,26 valgusaastat. Artiklis mainitud piirmäär 5,0 parseki vastab ligikaudu 16,3 valgusaastale.

Mis on meie lähinaabruses?

Praeguste andmete põhjal asub Maast väljaspool meie Päikesesüsteemi asuv ala kuni 5,0 parseki (16,3 valgusaasta) umbes 52 eraldi tähesüsteemi. Nendes süsteemides on kokku 63 eraldiseisvat tähte.

Jaotus on ligikaudu järgmine:

• Umbes 50 on punased kääbused, mis on Linnutee kõige arvukam tähetüüp — neid on väga palju ka meie lähinaabruses.
• Ligikaudu 13 on massiivsemad "tavalised" tähed, mis on sarnasemad meie Päikesega.
• Lisaks "tõelistele" tähtedele on leitud umbes 11 pruuni kääbust — objektid, mille mass ei ole piisav vesiniku sulatamiseks tuumas ja mis paiknevad tähe ning planeedi vahelisel massiskaalal.
• Samuti on avastatud 4 valget kääbust — need on tihedad jäänukid, mis tekivad pärast madala- ja keskmise massiga tähtede tuumafüüsika lõppstaadiumit.

Mida tähendavad pruunsed ja valged kääbused?

Pruunsed kääbused on alam-Massilised objektid, mis pole piisavalt massiivsed, et alustada normaalseid vesiniku sulamisprotsesse tuumas. Need hõlmavad üleminekut planeetide ja tähete vahel ning väljenduvad peamiselt nõrga infrapunaheitega, mistõttu on nad optilises valguses tihti vaevu nähtavad.

Valged kääbused on tihedad, kokkuvarisevad tähejäänused — nad on jäänud alles pärast seda, kui sarnase massiga tähed (nt meie Päike) on ammendanud oma tuumas oleva vesiniku ja välja paisanud välised kihid. Valged kääbused on väga kuumad, kuid suhteliselt väikese ruumalaga ja seetõttu optiliselt nõrgema heledusega kui noored kuumad tähed.

Vaadeldavus Maalt ja liikumiskontekst

Hoolimata sellest, et kokku on ligi 78 objekti (tähed + pruunsed ja valged kääbused) meie lähinaabruses, on neist vaid üheksa piisavalt heledad, et olla Maalt palja silmaga nähtavad (näilise heleduse künnis ~6,5 mag). Enamiku lähimast piirkonnast koosnevaid objekte näeme ainult teleskoopide või infrapunavaatluste abil.

Kõik need objektid liiguvad praegu meie kohaliku galaktilise piirkonna sees — sageli kirjeldatud kui lokaalne mull või paiknevad Linnutee Orioni-Cygnuse haru (tuntud ka kui Kohalik käsi/Orioni käsi) piirkonnas. Nende täpne liikumine (ruumikiirus ja suund) määrab, kuidas lähimad tähed aja jooksul meie suhtes lähenevad või kaugenavad ning millal mõni neist võib tulevikus Maale lähemale jõuda või kaugeneda.

Kokkuvõte

Meie lähimaid kosmilisi naabreid domineerivad punased kääbused, lisaks esineb mõni meiega sarnane täht, konarused pruunsed kääbused ja mõned valged kääbused. Need lähimad objektid annavad väärtusliku teabe tähe- ja planeedisüsteemide moodustumise ning Linnutee kohaliku struktuuri kohta. Kuna mõõtmised ja andmed täienevad pidevalt (parallaksid ja täheomaliikumine), võivad loendi üksikasjad muutuda, kuid üldpilt — lähinaabruse mitmekesisus — jääb samaks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on selle teabe allikas?

K: Mitu tähesüsteemi asub Päikesest 5,0 parseki (16,3 valgusaasta) kaugusel?

K: Mitu tähte moodustavad need 52 tähesüsteemi?

K: Millist tüüpi tähed moodustavad enamiku neist 63 tähest?

K: Kas selles nimekirjas on lisaks "tõelistele" tähtedele tuvastatud ka muid objekte?

K: Mis on valge kääbus?

K: Kui hele peab täht olema, et ta oleks Maalt palja silmaga nähtav?

Otsing