Loetelu Maale lähimatest tähtedest

See loetelu Maale lähimatest tähtedest on esitatud kauguse järgi valgusaastates (ly). Need kaugused on võetud lähitähte uuriva konsortsiumi (Research Consortium on Nearby Stars ehk Recons) poolt määratud parallakside andmetest. Selle teabe allikad olid Yale'i parallaksikataloog [Y], Hipparcos [H], Soderhjelm 1999 [S], Tinney 1996 [T]. Tähed liiguvad ja seega on kaugused ainult praegused.

Umbes 52 tähesüsteemi väljaspool meie Päikesesüsteemi asuvad Päikesest 5,0 parseki (16,3 valgusaasta) kaugusel. Need süsteemid sisaldavad 63 tähte. Neist 50 on punased kääbused, mis on ülekaalukalt kõige levinum tähetüüp Linnuteel. Ülejäänud 13 moodustavad palju massiivsemad tähed, nagu meie oma. Lisaks neile "tõelistele" tähtedele on teadlased tuvastanud 11 pruuni kääbust (objektid, mis ei ole piisavalt massiivsed vesiniku sulatamiseks) ja neli valget kääbust. Valged kääbused on äärmiselt tihedad kokkuvarisevad tuumad, mis jäävad alles pärast seda, kui sellised tähed nagu meie Päike on ammendanud kogu sulava vesiniku oma tuumas ja aeglaselt kaotanud oma välimised kihid. Hoolimata nende 78 objekti suhtelisest lähedusest Maale, on ainult üheksa neist nähtavas valguses piisavalt heledad, et olla Maalt palja silmaga nähtav, 6,5 näilise heledusega. Kõik need objektid liiguvad praegu lokaalses mullis, mis on Linnutee Orioni-Cygnuse haru piirkonnas.

Loetelu

  1. Päike - umbes 8,2 valguse minuti kaugusel Maast
  2. Alfa Centauri tähesüsteem - 4,24 kuni 4,36 ly
  3. Barnardi täht - 5.96 lü [YH]
  4. WISE 1049-5319 - 6,5 ly, tuntud ka kui Luhman 16, kahest pruunist kääbustähest koosnev kaksiktäht.
  5. Wolf 359 - 7.78 ly [Y]
  6. Lalande 21185 - 8.3 lü [YH]
  7. Siriuse tähesüsteem
    • Sirius A - 8,58 lü [YH]
    • Sirius B - 8.58 ly [YH]
  8. Luyten 726-8 - 8.73 lü - 8.73 lü
  9. Ross 154 - 9.68 lü [YH]
  10. Ross 248 - 10.32 ly [Y]
  11. WISE 1506+7027 - 16.85 ly
  12. Epsilon Eridani - 10.52 ly [YH]
  13. Lacaille 9352 - 10.74 ly [YH]
  14. Ross 128 - 10.92 ly [YH]
  15. EZ Aquarii tähesüsteem
    • EZ Aquarii - 11.26 ly [Y]
    • Gl 866 B - 11.26 ly [Y]
    • Gl 866 C - 11.26 ly [Y]
  16. Procyoni tähesüsteem
    • Procyon A - 11.4 ly [YH]
    • Procyon B - 11.4 ly [YH]
  17. 61 Cygni tähesüsteem
    • 61 Cygni A - 11.4 ly [YH]
    • 61 Cygni B - 11.4 ly [YH]
  18. Struve 2398 (Gliese 725) tähesüsteem
    • Struve 2398 A - 11.52 lü [YH]
    • Struve 2398 B - 11.52 lü [YH]
  19. Groombridge 34 (Gliese 15) tähesüsteem
    • Groombridge 34 A - 11.62 lü [YH]
    • Groombridge 34 B - 11.62 lü [YH]
  20. Epsilon Indi - 11.82 ly [YH]
  21. DX Cancri - 11.82 ly [Y]
  22. Tau Ceti - 11.88 ly [YH]
  23. GJ 1061 - 11.92 lü [RECONS]
  24. YZ Ceti - 12.13 ly [YH]
  25. Luyten's Star - 12.36 lü [YH]
  26. Teegarden's_Star - 12 ly (avastatud 2003)
  27. Kapteyn's Star - 12.77 lü [YH]
  28. AX Microscopium - 12.86 ly [YH]
  29. Krüger 60 tähe süsteem
    • Krüger 60 A - 13.14 lü [YS]
    • Krüger 60 B - 13.14 lü [YS]
  30. Ross 614 tähesüsteem
    • Ross 614 - 13.34 lü [YS]
    • Gl 234 B - 13.34 ly [YS]
  31. Gl 628 - 13.81 ly [YH]
  32. Gl 35 - 14.06 ly [YH]
  33. Gl 1 - 14.22 lü [YH]
  34. Wolf 424 tähesüsteem
    • Wolf 424 - 14.30 lü [Y]
    • Gl 473 B - 14.30 lü [Y]

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on selle teabe allikas?


V: Selle teabe allikad olid Yale Parallax Catalog [Y], Hipparcos [H], Soderhjelm 1999 [S], Tinney 1996 [T].

K: Mitu tähesüsteemi asub Päikesest 5,0 parseki (16,3 valgusaasta) kaugusel?


V: Päikesest 5,0 parseki (16,3 valgusaasta) raadiuses on 52 tähesüsteemi.

K: Mitu tähte moodustavad need 52 tähesüsteemi?


V: Need 52 tähesüsteemi sisaldavad kokku 63 tähte.

K: Millist tüüpi tähed moodustavad enamiku neist 63 tähest?


V: Neist 63 tähest 50 on punased kääbused, mis on Linnutee kõige levinum tähetüüp.

K: Kas selles nimekirjas on lisaks "tõelistele" tähtedele tuvastatud ka muid objekte?


V: Lisaks nendele "tõelistele" tähtedele on teadlased tuvastanud 11 pruuni kääbust ja neli valget kääbust.

K: Mis on valge kääbus?


V: Valge kääbus on äärmiselt tihe kokkuvarisenud tuum, mis jääb alles pärast seda, kui selline täht nagu meie Päike on ammendanud kogu sulava vesiniku oma tuumas ja aeglaselt kaotanud oma välimised kihid.

K: Kui hele peab täht olema, et ta oleks Maalt palja silmaga nähtav?


V: Täht peab olema 6,5 või heledam, et olla Maalt palja silmaga nähtav.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3