Barnardi täht — Päikese lähedal asuv punane kääbus ja suurim omaliikumine

Barnardi täht, tuntud ka kui Barnardi Põgenemistäht, on väga väike punane kääbustäht, mis asub Maast umbes kuue valgusaasta kaugusel Ophiuchuse tähtkujus (Käärmehoidja). Ta on väga vana ja liigub suhteliselt kiiresti läbi kosmose. Barnardi täht on üks lähimaid Päikesele kuuluvaid tähti ning omab astronoomiliselt olulisi omadusi, mis teevad temast sageli uurimisteema nii amatööridele kui ka professionaalsetele astronoomidele.

1916. aastal mõõtis Ameerika astronoom E. E. Barnard selle omaliikumist: 10,3 kaaresekundit aastas. See on suurim teadaolev tähtede omaliikumine Päikese suhtes ja just see kiire liikumine oligi põhjuseks, miks täht esimesena tähelepanu pälvis. Barnardi täht on Päikesesüsteemist umbes 1,8 parseki kaugusel ehk veidi vähem kui kuue valgusaasta kaugusel ning on Ophiuchuse tähtkuju lähim teadaolev täht ja Päikesele neljandaks lähim teadaolev üksiktäht pärast Alfa Centauri süsteemi kolme komponenti.

Hoolimata oma lähedusest ei ole Barnardi täht palja silmaga nähtav, sest tema nähtav heledus on ligikaudu üheksa tähesuuruse ümber; infrapunavalguses on ta siiski palju heledam kui nähtavas valguses, mistõttu tänapäeva instrumentidega on teda võimalik kergemini uurida.

Füüsikalised omadused ja vanus

Barnardi täht on tüüpiline punane kääbus: selle mass ja heleduse tase on palju väiksemad kui Päikesel. Täht on arvatavasti mitme miljardi aasta vanune ja tõenäoliselt vanem kui meie Päike. Tema tähtkujutuslik spektritüüp osutab jahtunud pinnatemperatuurile ning madalale heledusele, mistõttu on tähtast uurimiseks eriti tulemuslikud infrapunavaatlustel põhinevad meetodid. Barnardi täht on ka madala metallilisusega, mis viitab varasemale tekkele Linnutee ajaloos.

Liikumine ja kiirus

Lisaks suurele omaliikumisele on tähtel ka suur ruumiline kiirus: ta liigub suhteliselt kiiresti nii meie suhtes tasapinnal kui ka mööda kiirust Planelt vaadatuna suunas, mille komponendiks on ka Päikese poole suunatud nihke ehk radiaalkiirus. Barnardi tähe radiaalkiirus näitab, et ta liigub Maa ja Päikese suunas — see on üks põhjus, miks tema liikumist saab näha üsna lühikese ajavahemiku jooksul.

Planeedid ja otsingud

Hiljutumatel aastakümnetel on Barnardi täht olnud sihikule võetud eksoplaneetide otsingutel. 2018. aastal teatasid astronoomid võimalikust külmast super-Maa tüüpi planeedist, nimega Barnard b (GJ 699 b), millele määrati minimaalseks massiks mõnikümmend protsenti Maa ja Neptuuni vahelisest massist ning orbiidiaeg umbes paarisajast päevast. Uurimised selle signaali kohta on olnud aktiivsed ja mõningad järgnevad analüüsid on pannud esialgse avastuse statistilisse konteksti; seega jääb planeedi olemasolu ja omadused teadlaste järeluuringute teema alla.

Kogu tähtsus ja vaatlus

Barnardi täht on tähtis nii lähima naabri kui ka vanuse- ja kiiruseuuringute tõttu. Tema suur omaliikumine aitas arendada meetodeid tähtede parameetrite mõõtmiseks ning mõistmist sellest, kuidas tähed liiguvad ja jagunevad Linnutees. Tänapäeval jälgitakse Barnardi tähte mitmetes lainetes — optilises, infrapunas ja radioos — ning ta on pidev sihtmärk nii eksoplaneetide otsingute kui ka tähetegevuse ja magnetilise aktiivsuse uurimisel.

Olulised faktid kokkuvõtlikult:

• Ligikaudne kaugus Maast: ~1,8 parsekit ehk veidi vähem kui kuus valgusaastat.
• Suurim teadaolev omaliikumine meie taevapilvel: ~10,3 kaaresekundit aastas (E. E. Barnard, 1916).
• Ei ole palja silmaga nähtav (nähtav magnituud ~9).
• Heledam infrapunas kui nähtavas valguses — sobib hästi infrapuna- ja teleskoopvaatluste jaoks.
• 2018. aastal tehti teade võimalikust eksoplaneetist Barnard b; see avastus on jäänud edasiste kontrollide objektiks.

Details

Barnardi tähte on palju uuritud ja see on tõenäoliselt saanud astronoomide tähelepanu rohkem kui ükski teine M-klassi kääbustäht, kuna see asub lähedal ja soodsas asukohas taevase ekvaatori lähedal. Barnardi täht on tähelepanuväärne ka projekti Daedalus sihtmärgina, mille käigus uuritakse võimalust kiiret mehitamata reisimist lähedalasuvatesse tähesüsteemidesse.

Barnardi täht on seitse kuni 12 miljardit aastat vana, mis on tunduvalt vanem kui Päike, ja see võib olla üks vanimaid tähti Linnutee galaktikas. Barnardi täht pöörleb vaid üks kord 130 päeva jooksul (Päikese puhul on see näitaja veidi üle 25 päeva). 1998. aastal nägid astronoomid intensiivset sähvatust, mis näitas, et Barnardi täht on "sähvatustäht". Barnardi täht kannab muutliku tähe nimetust V2500 Ophiuchi.

Barnardi tähe omaliikumine on "külgsuunaline" võrreldes meie vaateväljaga Päikesele 90 kilomeetrit sekundis (km/s). Selle 10,3 sekundit aastas moodustavad veerand kraadi inimese eluea jooksul, mis on umbes pool täiskuu nurgadiameetrist.

Barnardi tähe radiaalkiirust Päikese suunas saab mõõta selle sinise nihke järgi. Need mõõtmised koos omaliikumisega näitavad, et tegelik kiirus Päikese suhtes on umbes 140 km/s.

Kui Barnardi tähe omadusliikumine on suurim, siis suurima teadaoleva tegeliku kiirusega teise Linnutee tähe puhul on Wolf 424, mis on 555 km/s.

Barnardi täht läheneb Päikesele kõige lähemale umbes 11 700 aasta pärast, kui ta läheneb Päikesele umbes 3,8 valgusaasta kaugusele. Sel ajal ei ole see siiski kõige lähemal asuv täht, sest Proxima Centauri on Päikesele veelgi lähemale liikunud. Barnardi täht on oma lähima lähenemise ajal veel liiga tuhm, et teda palja silmaga näha, sest tema nähtav heledus on siis umbes 8,5. Pärast seda eemaldub ta järk-järgult Päikesest.

Lähimate tähtede kaugused 20 000 aastat tagasi kuni 80 000 aasta kauguseni tulevikus

Küsimused ja vastused

K: Mis on Barnardi täht?

K: Kui vana on Barnardi täht?

K: Kui kiiresti Barnardi täht liigub?

K: Milline on Barnardi tähe omaliikumine?

K: Kas Barnardi täht on palja silmaga nähtav?

K: Kui lähedal on Barnardi täht Päikesesüsteemile?

K: Milline on Barnardi tähe koht Päikesele lähimate teadaolevate üksikute tähtede seas?

Otsing