Barnardi täht
Barnardi täht, tuntud ka kui Barnardi Põgenemistäht, on väga väikese massiga punane kääbustäht, mis asub Maast umbes kuue valgusaasta kaugusel Ophiuchuse tähtkujus (Käärmehoidja). Ta on väga vana ja liigub suhteliselt kiiresti.
1916. aastal mõõtis Ameerika astronoom E. E. Barnard selle omaliikumist 10,3 kaaresekundit aastas. See on suurim teadaolev tähtede omaliikumine Päikese suhtes. Barnardi täht on Päikesesüsteemist umbes 1,8 parseki kaugusel ehk veidi vähem kui kuue valgusaasta kaugusel ning on Ophiuchuse tähtkuju lähim teadaolev täht ja Päikesele neljandaks lähim teadaolev üksiktäht pärast Alfa Centauri süsteemi kolme komponenti. Hoolimata oma lähedusest ei ole Barnardi täht oma umbes üheksa tähesuuruse hämaruse tõttu palja silmaga nähtav; infrapunavalguses on ta siiski palju heledam kui nähtavasvalguses.
Barnardi täht, mis näitab positsiooni iga 5 aasta tagant 1985-2005
Details
Barnardi tähte on palju uuritud ja see on tõenäoliselt saanud astronoomide tähelepanu rohkem kui ükski teine M-klassi kääbustäht, kuna see asub lähedal ja soodsas asukohas taevase ekvaatori lähedal. Barnardi täht on tähelepanuväärne ka projekti Daedalus sihtmärgina, mille käigus uuritakse võimalust kiiret mehitamata reisimist lähedalasuvatesse tähesüsteemidesse.
Barnardi täht on seitse kuni 12 miljardit aastat vana, mis on tunduvalt vanem kui Päike, ja see võib olla üks vanimaid tähti Linnutee galaktikas. Barnardi täht pöörleb vaid üks kord 130 päeva jooksul (Päikese puhul on see näitaja veidi üle 25 päeva). 1998. aastal nägid astronoomid intensiivset sähvatust, mis näitas, et Barnardi täht on "sähvatustäht". Barnardi täht kannab muutliku tähe nimetust V2500 Ophiuchi.
Barnardi tähe omaliikumine on "külgsuunaline" võrreldes meie vaateväljaga Päikesele 90 kilomeetrit sekundis (km/s). Selle 10,3 sekundit aastas moodustavad veerand kraadi inimese eluea jooksul, mis on umbes pool täiskuu nurgadiameetrist.
Barnardi tähe radiaalkiirust Päikese suunas saab mõõta selle sinise nihke järgi. Need mõõtmised koos omaliikumisega näitavad, et tegelik kiirus Päikese suhtes on umbes 140 km/s.
Kui Barnardi tähe omadusliikumine on suurim, siis suurima teadaoleva tegeliku kiirusega teise Linnutee tähe puhul on Wolf 424, mis on 555 km/s.
Barnardi täht läheneb Päikesele kõige lähemale umbes 11 700 aasta pärast, kui ta läheneb Päikesele umbes 3,8 valgusaasta kaugusele. Sel ajal ei ole see siiski kõige lähemal asuv täht, sest Proxima Centauri on Päikesele veelgi lähemale liikunud. Barnardi täht on oma lähima lähenemise ajal veel liiga tuhm, et teda palja silmaga näha, sest tema nähtav heledus on siis umbes 8,5. Pärast seda eemaldub ta järk-järgult Päikesest.
Lähimate tähtede kaugused 20 000 aastat tagasi kuni 80 000 aasta kauguseni tulevikus
Küsimused ja vastused
K: Mis on Barnardi täht?
V: Barnardi täht on väga väikese massiga punane kääbustäht, mis asub Ophiuchuse tähtkujus, umbes kuue valgusaasta kaugusel Maast.
K: Kui vana on Barnardi täht?
V: Barnardi täht on väga vana.
K: Kui kiiresti Barnardi täht liigub?
V: Barnardi täht liigub suhteliselt kiiresti.
K: Milline on Barnardi tähe omaliikumine?
V: 1916. aastal mõõtis Ameerika astronoom E. E. Barnard Barnardi tähe omaliikumist 10,3 kaaresekundit aastas, mis on suurim teadaolev tähtede omaliikumine Päikese suhtes.
K: Kas Barnardi täht on palja silmaga nähtav?
V: Ei, Barnardi täht ei ole palja silmaga nähtav.
K: Kui lähedal on Barnardi täht Päikesesüsteemile?
V: Barnardi täht on Päikesesüsteemist umbes 1,8 parseki kaugusel ehk veidi alla kuue valgusaasta kaugusel.
K: Milline on Barnardi tähe koht Päikesele lähimate teadaolevate üksikute tähtede seas?
V: Barnardi täht on Päikesele neljandaks lähim teadaolevaks üksiktäheks pärast Alfa Centauri süsteemi kolme komponenti.
