Alpha Centauri on üks heledamaid tähti lõunapoolses Kentauri tähtkujus ja lähemikust vaadeldes tegelikult kolmetähteline süsteem. See süsteem asub Maast ligikaudu 4,37 valgusaasta kaugusel (≈1,34 parsekit). Alpha Centauri A komponendi näiv heledus on ligikaudu -0,01, B komponendi näiv heledus umbes +1,33; koosmõjus on need väga ereda paari, mis on lõunapoolkeral hästi nähtav, kuid asub nii lõuna pool, et enamikul põhjapoolkera vaatlejatel ta ei paista.

Alpha Centauri A ja B moodustavad lähestikku liikuva kaksiktähepaari. Need komponendid on massi ja spektritüübi poolest erinevad: Alpha Centauri A (tähena tuntud ka kui Rigil Kentaurus) on päikesega sarnane G2V-täht, massiga ligikaudu 1,1 Päikese massi, Alpha Centauri B (sageli nimetatakse Tolimaniks) on jahedam K1V-täht, massiga umbes 0,9 M☉. Nende orbiidi poolsuurteljel on ligikaudu 23,4 AU, periastron on umbes 11,2 AU ja apastron umbes 35,6 AU; orbiidi periood on umbes 79,9 aastat ning eksentrilisus ligikaudu 0,52. Maapealt vaadeldes võib nende näiv eraldus olla muutuv — mõnikord alla 2 kaaresekundi, mõnikord kuni ~22 kaaresekundi — mistõttu palja silmaga neid eraldi näha ei saa; tavaliste binoklite või väikese teleskoobi abil on eristamine aga sageli võimalik, kui paari heledus ja nurkseparatsioon seda lubavad.

Proxima Centauri — meie lähim naaber

Alpha Centauri süsteemi kuulub ka Proxima Centauri (ehk Alpha Centauri C), mis on meist kõige lähemal asuv tähthaigla — ligikaudu 4,24 valgusaastat (≈1,30 parsekit) kaugusel. Proxima on väike punane kääbus (spekter M5,5Ve), aktiivne flaaritäht ning näiv heleduse poolest väga nõrk (umbes V ≈ 11–12), seega palja silmaga nähtamatu. Kuigi Proxima vahetab A‑B paariga väga pikka ja madalenergia orbit, on ta gravitatsiooniliselt seotud kahe suurema komponendiga; tema keskmine kaugus AB paarist on väga suur — ligikaudu 13 000 AU (umbes 0,2 valgusaastat) — ja orbit sõltuvalt kaugusest ulatub sadadesse tuhandetesse aastatesse.

Planeedid ja tähtsuse märkused

Proxima Centauril on vähemalt üks kinnitatud eksoplaneet, Proxima b, mis avastati 2016. Proxima b on Maast vaid mõnekord suurema minimaalmassiga ja tiirleb oma tähes väga lähedal (orbitaalse perioodiga ~11,2 päeva), paiknedes teoreetiliselt tähe elamiskõlblikus tsoonis. Kuid Proxima aktiivsus ja tugevad tähepursked teevad pindmiste elutingimuste hinnangu keeruliseks. Lisaks on tehtud signaale ja märke veel mõne võimaliku kandidaadi kohta (Proxima c ja Proxima d), mille olemasolu on kas osaliselt kinnitatud või veel verifitseerimisel.

Kuidas Alpha Centauri vaatlemiseks leida

  • Alpha Centauri A ja B paiknevad Madalatel lõunataevastel laiuskraadidel; vaatlejatel põhja pool ~+30° ja kõrgemal neid enamasti ei paista.
  • Palja silmaga paistab tavaliselt üks ere punkt (A ja B koos), aga nende eraldamiseks on vaja binoklit või teleskoopi — eriti siis, kui paar on lähemas lähtepunktis.
  • Proxima Centauri on liiga nõrk palja silma või lihtsate binoklite jaoks; selleks on vaja suuremat telesti või fotomeetrilisi meetodeid.

Alpha Centauri süsteem on astronomia ja planeetideotsingu seisukohast erakordselt oluline — see on meie lähim tähesüsteem, milleni suunatakse palju uuringuid ja tuleviku missioonide plaane, samuti ideaalne sihtmärk tulevastele vaatlus- ja potentsiaalsetele saatmisülesannetele lähitähesüsteemide uurimiseks.