Alpha Centauri — heledaim kaksiktähtede süsteem ja Proxima Centauri
Avasta Alpha Centauri — meie lähim heledaim kaksiktäht A ja B ning Proxima Centauri: orbiidid, kaugused, nähtavus ja teadusuuringud Kentauri tähtkujus.
Alpha Centauri on üks heledamaid tähti lõunapoolses Kentauri tähtkujus ja lähemikust vaadeldes tegelikult kolmetähteline süsteem. See süsteem asub Maast ligikaudu 4,37 valgusaasta kaugusel (≈1,34 parsekit). Alpha Centauri A komponendi näiv heledus on ligikaudu -0,01, B komponendi näiv heledus umbes +1,33; koosmõjus on need väga ereda paari, mis on lõunapoolkeral hästi nähtav, kuid asub nii lõuna pool, et enamikul põhjapoolkera vaatlejatel ta ei paista.
Alpha Centauri A ja B moodustavad lähestikku liikuva kaksiktähepaari. Need komponendid on massi ja spektritüübi poolest erinevad: Alpha Centauri A (tähena tuntud ka kui Rigil Kentaurus) on päikesega sarnane G2V-täht, massiga ligikaudu 1,1 Päikese massi, Alpha Centauri B (sageli nimetatakse Tolimaniks) on jahedam K1V-täht, massiga umbes 0,9 M☉. Nende orbiidi poolsuurteljel on ligikaudu 23,4 AU, periastron on umbes 11,2 AU ja apastron umbes 35,6 AU; orbiidi periood on umbes 79,9 aastat ning eksentrilisus ligikaudu 0,52. Maapealt vaadeldes võib nende näiv eraldus olla muutuv — mõnikord alla 2 kaaresekundi, mõnikord kuni ~22 kaaresekundi — mistõttu palja silmaga neid eraldi näha ei saa; tavaliste binoklite või väikese teleskoobi abil on eristamine aga sageli võimalik, kui paari heledus ja nurkseparatsioon seda lubavad.
Proxima Centauri — meie lähim naaber
Alpha Centauri süsteemi kuulub ka Proxima Centauri (ehk Alpha Centauri C), mis on meist kõige lähemal asuv tähthaigla — ligikaudu 4,24 valgusaastat (≈1,30 parsekit) kaugusel. Proxima on väike punane kääbus (spekter M5,5Ve), aktiivne flaaritäht ning näiv heleduse poolest väga nõrk (umbes V ≈ 11–12), seega palja silmaga nähtamatu. Kuigi Proxima vahetab A‑B paariga väga pikka ja madalenergia orbit, on ta gravitatsiooniliselt seotud kahe suurema komponendiga; tema keskmine kaugus AB paarist on väga suur — ligikaudu 13 000 AU (umbes 0,2 valgusaastat) — ja orbit sõltuvalt kaugusest ulatub sadadesse tuhandetesse aastatesse.
Planeedid ja tähtsuse märkused
Proxima Centauril on vähemalt üks kinnitatud eksoplaneet, Proxima b, mis avastati 2016. Proxima b on Maast vaid mõnekord suurema minimaalmassiga ja tiirleb oma tähes väga lähedal (orbitaalse perioodiga ~11,2 päeva), paiknedes teoreetiliselt tähe elamiskõlblikus tsoonis. Kuid Proxima aktiivsus ja tugevad tähepursked teevad pindmiste elutingimuste hinnangu keeruliseks. Lisaks on tehtud signaale ja märke veel mõne võimaliku kandidaadi kohta (Proxima c ja Proxima d), mille olemasolu on kas osaliselt kinnitatud või veel verifitseerimisel.
Kuidas Alpha Centauri vaatlemiseks leida
- Alpha Centauri A ja B paiknevad Madalatel lõunataevastel laiuskraadidel; vaatlejatel põhja pool ~+30° ja kõrgemal neid enamasti ei paista.
- Palja silmaga paistab tavaliselt üks ere punkt (A ja B koos), aga nende eraldamiseks on vaja binoklit või teleskoopi — eriti siis, kui paar on lähemas lähtepunktis.
- Proxima Centauri on liiga nõrk palja silma või lihtsate binoklite jaoks; selleks on vaja suuremat telesti või fotomeetrilisi meetodeid.
Alpha Centauri süsteem on astronomia ja planeetideotsingu seisukohast erakordselt oluline — see on meie lähim tähesüsteem, milleni suunatakse palju uuringuid ja tuleviku missioonide plaane, samuti ideaalne sihtmärk tulevastele vaatlus- ja potentsiaalsetele saatmisülesannetele lähitähesüsteemide uurimiseks.
Alpha Centauri asukoht
Alfa Centauri näilised ja tegelikud orbiidid. Näiline orbiit (õhuke ellips) on orbiidi kuju, nagu seda näeb vaatleja Maal. Tõeline orbiit on orbiidi kuju, vaadelduna risti orbiidi liikumistasandiga. Vastavalt radiaalkiiruse ja aja vahelisele sõltuvusele on orbiit siin jagatud 80 punktiks ja iga samm tähendab peaaegu aasta pikkust ajasammu.
Süsteem
Alfa Centauri on kolmiktähtede süsteemina vaadelduna meie omale kõige lähemal, olles 4,2-4,4 valgusaasta (ly) kaugusel. See koosneb kahest peatähest, Alpha Centauri A ja Alpha Centauri B (mis koos moodustavad kaksiktähe), mis asuvad 4,36 ly kaugusel, ning tuhmemast punasest kääbusest nimega Proxima Centauri, mis asub 4,22 ly kaugusel. Mõlemad kaks peatähte on üsna sarnased Päikesele. Suurem täht, Alpha Centauri A, on Päikesele kõige sarnasem, kuid veidi suurem ja heledam.
- Järgmine lähim täht on Barnardi täht.
Tähtede suhteline suurus
Seotud leheküljed
- Looduse ajakava
Küsimused ja vastused
K: Mis on Alpha Centauri?
V: Alpha Centauri on kõige heledam täht lõunapoolses Centauruse tähtkujus ja neljas heledaim täht öötaevas.
K: Kus on Alpha Centauri nähtav?
V: Alpha Centauri on nähtav lõunapoolkeral, kuid on liiga kaugel lõunas, et enamik põhjapoolkera elanikke saaks seda näha.
K: Milline on Alpha Centauri suurus?
V: Alpha Centauri suurus on -0,01.
K: Kas Alpha Centauri on üks täht?
V: Ei, Alpha Centauri on kahest tähest A ja B koosnev kaksiktähtede süsteem.
K: Kas palja silmaga saab kaksiktähtede süsteemis olevaid tähti eristada?
V: Ei, tähed on teineteisele liiga lähedal, et palja silmaga oleks võimalik neid eraldi näha.
K: Mis on Proxima Centauri?
V: Proxima Centauri on kolmas täht, mida tavaliselt peetakse Alfa Centaurist eraldi, kuid see on ka gravitatsiooniliselt seotud kahe teise tähega.
K: Kas Proxima Centauri on meile lähemal kui Alpha Centauri?
V: Jah, Proxima Centauri on meile tegelikult veidi lähemal kui Alpha Centauri, kuid tema orbiit on palju suurem ümber A ja B.
Otsige