Tähesüsteem
Tähesüsteem või tähesüsteem on väike arv tähti, mis tiirlevad üksteise ümber, olles seotud gravitatsioonilise tõmbega. Suurt arvu gravitatsiooniga seotud tähti nimetatakse üldiselt tähesambaks, kuid laias laastus on ka need tähesüsteemid. Tähesüsteeme ei tohi segi ajada planeedisüsteemidega, mis hõlmavad planeete ja sarnaseid kehi.
Kahest tähest koosnevat tähesüsteemi nimetatakse kaksiktäheks, kaksiktähtede süsteemiks või füüsiliseks kaksiktäheks. Kui puuduvad loodete mõju, muude jõudude põhjustatud häired ja massi ülekandumine ühelt tähelt teisele, on selline süsteem stabiilne. Mõlemad tähed tiirlevad piiramatult ümber süsteemi massikeskme. Kaksiksüsteemide näited on Sirius, Procyon ja Cygnus X-1, millest viimane koosneb tõenäoliselt tähest ja mustast august.
Algol (β Persei) on kolmiktähtede süsteem (Algol A, B ja C) Perseuse tähtkujus. Algol A varjutab iga 2,87 päeva tagant hämaramat Algol B. See animatsioon on kokku pandud 55 pildi põhjal, mis on tehtud lähiinfrapuna H-bandis. Kuna mõned faasid on halvasti kaetud, siis hüppab B mõnes punktis oma teekonnal.
Kunstniku kujutis HD 188753, kolmiktähtede süsteemi orbiitidest
Algoli süsteem, nagu see ilmus 12. augustil 2009.See ei ole kunstiline kujutis, vaid tõeline kahemõõtmeline pilt 1/2 millikaaresekundi lahutusvõimega lähiinfrapuna H-bandis.
Mitu tähesüsteemi
On võimalik, et tähesüsteemides on rohkem kui kaks liiget. Nende tähed on omavahel gravitatsiooniliselt seotud ja võivad olla üksteisele lähedal või mitte.
Hiljuti avastatud viiekordne tähesüsteem (viis tähte) on tuntud kui 1SWASP J093010.78+533859.5. Süsteemis on kaks kaksiktähtede komplekti, millest ühel on väike kolmas täht. Need kaks komplekti on üksteisest kaugel, kaugemal kui Pluuto orbiit on Päikesest. Kaksiktähed on teineteisele lähedal ja ühes kaksiktähtedes puutuvad tähed kokku, kusjuures nende välised ioniseeritud gaasid segunevad. Sellist olukorda nimetatakse kontaktseks kaksiktäheks. Kogutud andmete põhjal on autorid üsna kindlad, et mõlemad kaksiktähed (ja tõenäoliselt kõik viis tähte) on gravitatsiooniliselt seotud ühes süsteemis. Kahe kaksiktähe kaldenurgad (nurk kahe orbitaaltasandi vahel) (88,2(3) ja 86(4) kraadi). See viitab sellele, et nad tekkisid algselt (~9-10 miljardit aastat tagasi) ühest protostellaarsest kettast purunemise teel. Pärast seda jäid nad samale orbitaaltasandile.
Enamik mitmiktähtede süsteeme on kolmiktähed. Nelja või enama komponendiga süsteemid esinevad harvemini.
Mitme tähega süsteemid on väiksemad kui avatud tähtede kogumid, mille dünaamika on keerulisem ja milles on tavaliselt 100-1000 tähte. Enamik teadaolevaid mitmetähelisi süsteeme on kolmekordsed. Näiteks Tokovinini 1999. aasta füüsikaliste mitmiktähtede kataloogi ülevaatuses on 728 kirjeldatud süsteemist 551 kolmiktähtede süsteemi.
Mitmetähelised süsteemid võib jagada kahte põhitüüpi: stabiilsed süsteemid ja kaootilise käitumisega süsteemid. Kaootilised on tavaliselt noorte tähtede süsteemid, mis ei ole veel kaose tõttu häiritud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on tähesüsteem?
V: Tähtede süsteem on grupp üksteise ümber tiirlevaid tähti, mida hoiab koos gravitatsiooniline tõmme.
K: Mille poolest erineb tähtede kogum tähesüsteemist?
V: Tähehunnik on suurem rühm tähti, mida seob omavahel gravitatsioon, samas kui tähesüsteem on väiksem rühm tähti.
K: Mis on kaksiktähtede süsteem?
V: Kaksiktähtede süsteem on tähesüsteem, mis sisaldab kahte tähte, mis tiirlevad ümber oma massikeskme.
K: Millised tingimused on vajalikud stabiilse kaksiktähtede süsteemi tekkimiseks?
V: Stabiilne kaksiktähtede süsteem ei nõua loodete mõju, muude jõudude põhjustatud häireid ega massi ülekandumist ühelt tähelt teisele.
K: Kas tähesüsteemi võib segi ajada planeedisüsteemiga?
V: Ei, tähesüsteemi ei tohi segi ajada planeedisüsteemiga, mis koosneb planeetidest ja sarnastest kehadest.
K: Millised on mõned näited kaksiktähtede süsteemidest?
V: Mõned näited kaksiktähtede süsteemidest on Sirius, Procyon ja Cygnus X-1.
K: Milline on Cygnus X-1 tõenäoline koostis?
V: Cygnus X-1 koosneb tõenäoliselt tähest ja mustast august.
