AlegsaOnline.com

Pluuto (134340) — Päikesesüsteemi kääbusplaneet: omadused ja mooned

Avasta Pluuto (134340): kääbusplaneedi tõed — ebatavaline orbiit, äärmiselt madal temperatuur, suurim kuu Charoni ning mooned Nix, Hydra, Kerberos ja Styx.

Autor: Leandro Alegsa

07-11-2025

Pluuto on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, mille ametlik nimi on 134340 Pluuto. See on üheksas suurim keha, mis liigub ümber Päikese ja Kuiperi vöö suurim tunnetud objekt — Pluuto on tänapäeval sageli nimetatud Kuiperi vöö suurimaks kehaks. Algul klassifitseeriti Pluutot planeedina, kuid alates 2006. aastast liigitatakse ta rahvusvahelise kokkuleppe järgi kääbusplaneediks.

Füüsikalised omadused

Pluuto on peamiselt kivist ja jääst koosnev külm maailm. Tema läbimõõt on umbes 2376 km (keskmine), raadius ~1188 km. Mass on ligikaudu 1,3 × 10^22 kg ning keskmine tihedus umbes 1,88 g/cm³, mis viitab kivise tahke aine ja jää segule. Pluuto ruumala on oluliselt väiksem kui Maa Kuul — massiliselt on ta ligikaudu viiendik (⅕) Maa Kuu massist ning tema ruumala on umbes kolmandik (⅓) Kuu mahust.

Pinna katab mitmesugune jää — peamiselt lämmastiku (N2), metaani (CH4) ja süsinikmonooksiidi (CO) jääkate — ning Pluuto värvus on kaetud punakaspruuni tooniga pindmiste orgaaniliste ühendite (tööliste nimega "tholiinid") tõttu. Pinnal esinevad jäised mäed, laiad tasandikud ja vulkaanilaadsed struktuurid, mille olemasolu tõestas ka New Horizonsi kosmosesond 2015. aasta lähedalt lend.

Orbiit ja temperatuuriolud

Pluuto orbiit on kummaline ja üsna kaldu: ta liigub Päikese ümber väga eksentrilisel rajal, mille kaugus ulatub umbes 30–49 AU (4,4–7,4 miljardit km) Päikesest. Selle orbiidi ekstsentrilisus (~0,249) ja ~17° kaldenurk eristavad Pluutot peamiste planeetide orbiitidest. Orbiidiaeg on ligikaudu 248 aastat ning Pluuto asub mõnikord Päikesele lähemal kui Neptuun, kuid tänu 3:2 resonantsile Neptuuniga nad omavahel kokku ei põrku.

Päikese käesoojus on Pluuto puhul väga väike, mistõttu keskmine temperatuur on äärmiselt madal — umbes -223 °C. Pluuto atmosfäär on hõre ja külma tõttu tundlik: aastaaegade muutudes võib osa atmosfäärist külmuda pinnale jäätiseks ja hiljem taas aurustuda.

Atmosfäär

Pluuto õhkkond on väga hõre ja koosneb peamiselt lämmastikust, väikestes kogustes esineb metaani ja süsinikmonooksiidi. New Horizonsi andmed näitasid mitmekihilist õhuharja ja udu, samuti atmosfääris toimuvaid keemilisi protsesse, mis loovad pinnale värvitoone ja pimedamaid alasid.

Kuud ja kaksiksüsteemi eripära

Pluuto ja tema suurim kuu Charon moodustavad omapärase paari — neid on mõnikord nimetatud "kaksiksüsteemiks", sest nende orbiitide barytsentrid (massi keskpunktid) ei asu Pluuto sees, vaid väljaspool seda. Sellest hoolimata ei ole IAU-l veel ametlikku definitsiooni kaksikplaneedi kohta, seetõttu liigitatakse Charon ametlikult Pluuto kuuks. Pluuto ja Charon on üksteise suhtes tidally lukustatud — nad pöörlevad üksteise suhtes sama kiirusega, nii et sama külg Charonist näitab alati Pluto poole.

Charon avastati 1978. aastal ning selle läbimõõt on umbes 1212 km; mass on Pluutost märgatavalt väiksem, kuid piisavalt suur, et mõjutada paarisüsteemi dünaamikat.
Plutol on neli teadaolevat väiksemat kuud: Nix ja Hydra (mõlemad avastati 2005. aastal), Kerberos (avastati 2011) ning Styx (avastati 2012). Need väiksemad kuud on tavaliselt vaid mõnekümne kilomeetri suurused objektid ning liiguvad Pluuto ümber tihedas, mitmete resonantside mõjutatud orbiidis.

Avastamine ja tähtsus astronoomias

Pluuto avastas Clyde Tombaugh 1930. aastal (tunnustatud avastus). Pikkade aastate jooksul peeti Pluutot üheksandaks planeediks, kuid 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse avastused näitasid, et Päikesesüsteemi välisosas on mitmeid sarnase suuruse ja orbiidiga objekte. 1970ndate lõpus hakkasid avastused, näiteks 2060 Chiron, ning 2000. aastate alguse leidmised, sh hajutatud ketasobjekt Eris, viisid aruteluni planeediklassifikatsiooni üle.

24. augustil 2006 tegi Rahvusvaheline Astronoomialiit (IAU) otsuse ja andis "planeedi" definitsiooni, mille alusel Pluuto ei vasta kolmandale kriteeriumile (oma orbiidi puhastamine) ning seetõttu liigitati ta kääbusplaneediks koos Ceresiga ja Erisega. Pärast IAU otsust sai Pluuto ametliku väikeobjekti numbri 134340 ja ta läks osaliselt ka väikeplaneetide nimekirja. Arutelu Pluuto staatuse üle on jätkunud ning osa teadlasi pooldab Plaaneti staatuse taaskehtestamist.

Uued avastused ja uurimine

2015. aasta 14. juulil möödus NASA kosmosesond New Horizons Pluto lähedalt, edastades esimesed detailpildid ja mõõtmised Pluuto pinnast, atmosfäärist ja kuudest. New Horizons tõi esile ootamatult keeruka maastiku — suured jäised tasandikud (nt tuntud "Südame" piirkond Tombaugh Regio ja Sputnik Planitia), mäed veest jäätunud kivimitest, geoloogiliselt noored piirkonnad ning mitmeid protsesse, mis viitavad varajasele ja jätkuvale aktiivsusele Pluuto pinnal.

Pluuto on tähtis objekt Päikesesüsteemi välisosade uurimisel, sest see aitab mõista Kuiperi vöö, kääbusplaneetide ja väikekehadest koosneva kaugema Päikesesüsteemi tekkimist ja evolutsiooni.

Discovery

1840. aastatel ennustas Urbain Le Verrier Newtoni mehaanikat kasutades, et planeet Neptuun on olemas. Ta avastas selle pärast Uraani orbiidi uurimist. Neptuuni nähti hiljem, 19. sajandi lõpus. Astronoomid leidsid siis, et veel üks planeet häirib Uraani orbiiti. 1906. aastal alustas Bostoni inimene Percival Lowell ulatuslikku üheksanda planeedi otsimist. Ta nimetas seda "planeediks X". Aastaks 1909 olid Lowell ja William H. Pickering pakkunud välja mitmeid võimalikke kohti Päikesesüsteemis, kus see planeet võiks olla. Lowell jätkas uurimist kuni 1916. aastani. Siiski ei andnud see head tulemust. 19. märtsil 1915 oli tema observatoorium jäädvustanud kaks pilti Pluutost. Lowell ei teadnud seda. Neid pilte ei tunnistatud tollal selleks, mis nad olid.

Constance Lowell, Percivali lesk, pidas kümme aastat kestnud kohtuvõitlust Percivali pärandi pärast. Sel põhjusel alustati 1929. aastal uuesti planeedi X otsinguid. Missiooni direktor Vesto Melvin Slipher andis töö 23-aastasele Kansase mehele Clyde Tombaugh'le. Tombaugh oli just tulnud Lowelli observatooriumi. Slipherile olid avaldanud muljet tema astronoomilised joonistused.

Tombaugh pidi süstemaatiliselt iga kahe nädala tagant paarikaupa pilte öisest taevast tegema. Seejärel pidi ta iga paari vaatama, et näha, kas mõni objekt on nihkunud. Ta kasutas masinat, mida nimetatakse vilkuvkomparaatoriks. Ta nihutas kiiresti iga plaadi erinevate vaadete vahel. See aitas tal näha, kas mõni objekt oli oma asukohta muutnud. 18. veebruaril 1930 avastas Tombaugh 23. ja 29. jaanuaril tehtud fotoplaatidelt objekti, mis näis liikuvat. Teine 21. jaanuaril tehtud pilt kinnitas seda. Pärast seda, kui observatoorium tegi selle kohta rohkem uuringuid, telegrafeeriti 13. märtsil 1930. aastal uudis avastusest Harvardi kolledži observatooriumile.

Nimi

See avastus jõudis pealkirjadesse kogu maailmas. Lowelli observatooriumil oli õigus uuele objektile nime anda. Nad said üle 1000 ettepaneku üle kogu maailma. Mõned pakkusid nimeks Atlas. Teised soovisid anda sellele nime Zymal. Tombaugh kutsus Slipherit üles pakkuma uuele objektile kiiresti nime, enne kui keegi teine seda teeb. Constance Lowell tegi ettepaneku Zeus, siis Lowell ja lõpuks Constance. Neid ettepanekuid ei kasutatud.

Nime Pluuto pakkus välja Venetia Burney (hiljem Venetia Phair). Ta oli siis 11-aastane koolitüdruk Oxfordis, Inglismaal. Venetia tundis huvi klassikalise mütoloogia ja astronoomia vastu. Nimi oli Rooma allmaailma jumala nimi. Ta arvas, et see on hea nimi pimedale ja külmale maailmale. Ta pakkus seda välja, kui ta rääkis oma vanaisa Falconer Madaniga. Ta oli endine Oxfordi ülikooli Bodleiani raamatukogu raamatukoguhoidja. Madan andis nime edasi professor Herbert Hall Turnerile. Turner ütles selle nimiettepaneku Ameerika Ühendriikide astronoomidele.

Objekt sai ametliku nime 24. märtsil 1930. aastal. Iga Lowelli observatooriumi liige sai hääletada kolme nime lühikese nimekirja üle. Nimed olid Minerva (mis oli juba asteroidi nimi), Cronus ja Pluuto. Pluuto sai kõik hääled. Nimi kuulutati välja 1. mail 1930. aastal. Selle väljakuulutamisel andis Madan Venetiale auhinnaks viis naela.

Nimi sai kultuuris populaarseks. Samal aastal võeti kasutusele Disney tegelane Pluto. Ta sai nime objekti auks. 1941. aastal nimetas Glenn T. Seaborg vastloodud elemendi plutoonium Pluuto järgi. Sellega pidas ta kinni traditsioonist nimetada uusi elemente äsja avastatud planeetide järgi. Näiteks uraan oli nimetatud Uraani järgi ja neptuunium Neptuuni järgi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Pluto ametlik nimi?

V: Pluuto ametlik nimi on 134340 Pluto.

K: Kui suur on Pluuto võrreldes Maa Kuuga?

V: Pluuto on umbes viiendiku (⅕) Maa Kuu massist ja ainult kolmandiku (⅓) selle mahust.

K: Millal Pluuto ümber klassifitseeriti kääbusplaneediks?

V: 2006. aastal klassifitseeriti Pluuto ümber kääbusplaneediks.

K: Milline on Pluuto keskmine temperatuur?

V: Pluuto keskmine temperatuur on -226 kuni -240 kraadi Celsiuse järgi.

K: Kui kaugel Päikesest tiirleb Pluuto?

V: Pluuto tiirleb ümber Päikese 30 kuni 49 AU (4,4-7,4 miljardi km) kaugusel.

K: Kes avastas Erise ja teised taolised objektid 21. sajandi alguses?

V: 21. sajandi alguses avastasid astronoomid laialivalguva kettaobjekti Eris ja teised taolised objektid.

K: Miks ei olnud mõned teadlased 2006. aastal nõus Pluuto alandamisega?

V: Mõned teadlased ei olnud nõus Plutose klassifikatsiooni alandamisega, sest nad arvasid, et see tuleks endiselt klassifitseerida planeediks, mitte kääbusplaneediks.