Pluuto (134340) — Päikesesüsteemi kääbusplaneet: omadused ja mooned

Avasta Pluuto (134340): kääbusplaneedi tõed — ebatavaline orbiit, äärmiselt madal temperatuur, suurim kuu Charoni ning mooned Nix, Hydra, Kerberos ja Styx.

Pluuto on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, mille ametlik nimi on 134340 Pluuto. See on üheksas suurim keha, mis liigub ümber Päikese ja Kuiperi vöö suurim tunnetud objekt — Pluuto on tänapäeval sageli nimetatud Kuiperi vöö suurimaks kehaks. Algul klassifitseeriti Pluutot planeedina, kuid alates 2006. aastast liigitatakse ta rahvusvahelise kokkuleppe järgi kääbusplaneediks.

Füüsikalised omadused

Pluuto on peamiselt kivist ja jääst koosnev külm maailm. Tema läbimõõt on umbes 2376 km (keskmine), raadius ~1188 km. Mass on ligikaudu 1,3 × 10^22 kg ning keskmine tihedus umbes 1,88 g/cm³, mis viitab kivise tahke aine ja jää segule. Pluuto ruumala on oluliselt väiksem kui Maa Kuul — massiliselt on ta ligikaudu viiendik (⅕) Maa Kuu massist ning tema ruumala on umbes kolmandik (⅓) Kuu mahust.

Pinna katab mitmesugune jää — peamiselt lämmastiku (N2), metaani (CH4) ja süsinikmonooksiidi (CO) jääkate — ning Pluuto värvus on kaetud punakaspruuni tooniga pindmiste orgaaniliste ühendite (tööliste nimega "tholiinid") tõttu. Pinnal esinevad jäised mäed, laiad tasandikud ja vulkaanilaadsed struktuurid, mille olemasolu tõestas ka New Horizonsi kosmosesond 2015. aasta lähedalt lend.

Orbiit ja temperatuuriolud

Pluuto orbiit on kummaline ja üsna kaldu: ta liigub Päikese ümber väga eksentrilisel rajal, mille kaugus ulatub umbes 30–49 AU (4,4–7,4 miljardit km) Päikesest. Selle orbiidi ekstsentrilisus (~0,249) ja ~17° kaldenurk eristavad Pluutot peamiste planeetide orbiitidest. Orbiidiaeg on ligikaudu 248 aastat ning Pluuto asub mõnikord Päikesele lähemal kui Neptuun, kuid tänu 3:2 resonantsile Neptuuniga nad omavahel kokku ei põrku.

Päikese käesoojus on Pluuto puhul väga väike, mistõttu keskmine temperatuur on äärmiselt madal — umbes -223 °C. Pluuto atmosfäär on hõre ja külma tõttu tundlik: aastaaegade muutudes võib osa atmosfäärist külmuda pinnale jäätiseks ja hiljem taas aurustuda.

Atmosfäär

Pluuto õhkkond on väga hõre ja koosneb peamiselt lämmastikust, väikestes kogustes esineb metaani ja süsinikmonooksiidi. New Horizonsi andmed näitasid mitmekihilist õhuharja ja udu, samuti atmosfääris toimuvaid keemilisi protsesse, mis loovad pinnale värvitoone ja pimedamaid alasid.

Kuud ja kaksiksüsteemi eripära

Pluuto ja tema suurim kuu Charon moodustavad omapärase paari — neid on mõnikord nimetatud "kaksiksüsteemiks", sest nende orbiitide barytsentrid (massi keskpunktid) ei asu Pluuto sees, vaid väljaspool seda. Sellest hoolimata ei ole IAU-l veel ametlikku definitsiooni kaksikplaneedi kohta, seetõttu liigitatakse Charon ametlikult Pluuto kuuks. Pluuto ja Charon on üksteise suhtes tidally lukustatud — nad pöörlevad üksteise suhtes sama kiirusega, nii et sama külg Charonist näitab alati Pluto poole.

• Charon avastati 1978. aastal ning selle läbimõõt on umbes 1212 km; mass on Pluutost märgatavalt väiksem, kuid piisavalt suur, et mõjutada paarisüsteemi dünaamikat.
• Plutol on neli teadaolevat väiksemat kuud: Nix ja Hydra (mõlemad avastati 2005. aastal), Kerberos (avastati 2011) ning Styx (avastati 2012). Need väiksemad kuud on tavaliselt vaid mõnekümne kilomeetri suurused objektid ning liiguvad Pluuto ümber tihedas, mitmete resonantside mõjutatud orbiidis.

Avastamine ja tähtsus astronoomias

Pluuto avastas Clyde Tombaugh 1930. aastal (tunnustatud avastus). Pikkade aastate jooksul peeti Pluutot üheksandaks planeediks, kuid 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse avastused näitasid, et Päikesesüsteemi välisosas on mitmeid sarnase suuruse ja orbiidiga objekte. 1970ndate lõpus hakkasid avastused, näiteks 2060 Chiron, ning 2000. aastate alguse leidmised, sh hajutatud ketasobjekt Eris, viisid aruteluni planeediklassifikatsiooni üle.

24. augustil 2006 tegi Rahvusvaheline Astronoomialiit (IAU) otsuse ja andis "planeedi" definitsiooni, mille alusel Pluuto ei vasta kolmandale kriteeriumile (oma orbiidi puhastamine) ning seetõttu liigitati ta kääbusplaneediks koos Ceresiga ja Erisega. Pärast IAU otsust sai Pluuto ametliku väikeobjekti numbri 134340 ja ta läks osaliselt ka väikeplaneetide nimekirja. Arutelu Pluuto staatuse üle on jätkunud ning osa teadlasi pooldab Plaaneti staatuse taaskehtestamist.

Uued avastused ja uurimine

2015. aasta 14. juulil möödus NASA kosmosesond New Horizons Pluto lähedalt, edastades esimesed detailpildid ja mõõtmised Pluuto pinnast, atmosfäärist ja kuudest. New Horizons tõi esile ootamatult keeruka maastiku — suured jäised tasandikud (nt tuntud "Südame" piirkond Tombaugh Regio ja Sputnik Planitia), mäed veest jäätunud kivimitest, geoloogiliselt noored piirkonnad ning mitmeid protsesse, mis viitavad varajasele ja jätkuvale aktiivsusele Pluuto pinnal.

Pluuto on tähtis objekt Päikesesüsteemi välisosade uurimisel, sest see aitab mõista Kuiperi vöö, kääbusplaneetide ja väikekehadest koosneva kaugema Päikesesüsteemi tekkimist ja evolutsiooni.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Pluto ametlik nimi?

K: Kui suur on Pluuto võrreldes Maa Kuuga?

K: Millal Pluuto ümber klassifitseeriti kääbusplaneediks?

K: Milline on Pluuto keskmine temperatuur?

K: Kui kaugel Päikesest tiirleb Pluuto?

K: Kes avastas Erise ja teised taolised objektid 21. sajandi alguses?

K: Miks ei olnud mõned teadlased 2006. aastal nõus Pluuto alandamisega?

Otsing