Eris on kääbusplaneet ja transneptuuni objekt (TNO). Eris on Päikesesüsteemi suuruselt teine teadaolev kääbusplaneet. See on "hajutatud kettaobjekt" ja asub Kuiperi vöös, kaugemal kui Pluuto. Seda nimetatakse ka plutoidiks, sest IAU otsustas nimetada kõik transneptuuni kääbusplaneedid ümber plutoidideks. Eris tiirleb ümber Päikese kord 557 Maa-aasta jooksul ja tal on elliptiline orbiit, mis on kallutatud 44° nurga all planeedi orbiidi tasandi ja ekliptika vahel, mis on Maa orbiidi rada sisaldav tasand. Erisel on üks kuu nimega Dysnomia.

Avastamine ja nimi

Eris leiti varasemates 2003. aasta piltides, kuid avastajateks märgiti Mike Browni uurimisrühm (mõned allikad nimetavad ka Chad Trujillo ja David Rabinowitzi). Avastus avalikustati 2005. aastal ja objekt sai esialgse tähistuse 2003 UB313. Nime "Eris" valiti Kreeka mütoloogia tütre järgi — Eris oli tüli ja vaenu jumalanna. Kuule anti nimi Dysnomia (seadusetuse, korratuse sümbol), mis on Erise tütre nimi mütoloogias.

Orbiit

Erisel on väga elliptiline ja kalletud orbiit. Selle keskmine kaugus Päikesest (semimajor) on umbes 67–68 astronoomilist ühikut (AU), orbiidi periood ligikaudu 557–558 Maa-aastat. Orbiidi eksentrilisus viib Erise Perihelioni ja Afeliooni üsna kaugele — lähim punkt Päikesest on umbes Kuiperi vöö sisemiste piirkondadega võrreldav, kaugeim punkt aga oluliselt väljaspool seda. Suur kaldus orbiidi nurk (~44°) eristab Erist paljudest teistest Päikesesüsteemi objektidest.

Füüsikalised omadused

  • Suurus ja mass: varasemad hinnangud olid erinevad, kuid tänaste mõõtmiste järgi on Erise läbimõõt umbkaudu 2 300–2 350 km, ehk see on Pluutost veidi väiksem või lähedane Pluuto suurusele. Samas on Eris massilt Pluutost suurem — hinnanguline mass on ligikaudu 1,6–1,7 × 10^22 kg, mis teeb Erisest ühe massiivseima kääbusplaneedi.
  • Pinnakate ja albeedo: Erise pealispind on väga heledaks jäätunud pinnaks — albeedo on üks Päikesesüsteemi suurimaid (lähedal 0,9 ja üle selle), mis viitab värskele või säravale jäätumisele, peamiselt metaanijääle. Peal võib olla ka lämmastikku ja süsihappegaasi jääd.
  • Temperatuur ja atmosfäär: pinnatemperatuurid on väga madalad (paarikümnate kelviniteni). Atmosfääri otsest püsivat tuvastust pole (võib esineda äärmuslikult nõrka või hooajalist atmosfääri, mis tekib periheelis), kuid pinnal olevad jäädest koosnevad komponendid viitavad sellele, et tingimused võivad mõnikord lubada hõreda atmosfääri tekkimist.
  • Pöörlemine ja kuju: Erise valguse kõikumine (lightcurve) on nõrk, mis viitab suhteliselt ümarale kujule ja võimalusele, et pallikujulisus on suur. Parimad hinnangud näitavad pöörlemisperioodi mõnekümne tunni jae ehk ligikaudu ööpäevapikkuse suurusjärgus (erinevad mõõtmised annavad veidi erinevaid tulemusi).

Kuu Dysnomia

Dysnomia avastati 2005. aastal ja see ringi tiirleb Erise ümber. Kuul on tähtis roll Esis massi täpsemal määramisel — kakskeha liikumise mõõtmine võimaldas kindlaks teha Erise massi ja planeedi-kuu süsteemi dünaamika. Dysnomia orbiit on suhteliselt kauge Erisest (tuhandete kuni mitmekümnete tuhandete kilomeetrite kaugusel) ja orbiidiperiood on mitme nädala pikkune (täpsemad mõõtmised annavad paarinädalase perioodi, umbes 15–16 päeva). Dysnomia läbimõõt on hinnanguliselt mõnesaja kuni tuhande kilomeetri vahel — täpne suurus sõltub albeedost ja jaotusest ning on senini täpsustamise all.

Staatus ja tähtsus

Eris on olnud teadusliku ja avaliku huvi keskpunktis, kuna selle avastamine ja varasemad suurusehinnangud panid käima arutelu selle üle, mida defineeritakse kui "planeeti". 2006. aasta rahvusvaheline astronoomiaühendus (IAU) võttis vastu uue määratluse ja määras Erise kääbusplaneediks ning kehtestas ka mõiste "plutoid" transneptuuni kääbusplaneetide kirjeldamiseks. Eris näitas, et Kuiperi vöös ja kaugemal leidub suure ja massiivse kääbusplaneetide klass, mille uurimine aitab paremini mõista Päikesesüsteemi välispiirkondi, selle evolutsiooni ja jääkogumite keemilist koostist.

Kiired faktid

  • Avastatud piltidel: 2003 (avaldatud 2005)
  • Provisoorne tähistus: 2003 UB313
  • Orbiidiaeg: ~557–558 aastat
  • Orbiidi kalle: ~44°
  • Pinna albeedo: väga kõrge (mõõtmisest sõltuvalt lähedal 0,9–1,0)
  • Kuul: Dysnomia (leiutatud 2005, orbiidiperiood paarinädalane)

Eris ja tema süsteem on jätkuvalt uurimisobjekt — tulevased vaatlused (sh okultatsioonid, teleskoopide ja võimalike tulevaste missioonide andmed) aitavad täpsustada suurust, koostist ja orbiidi detaile ning annavad parema ülevaate sellest kaugest ja külmast maailmaosast meie Päikesesüsteemis.