Epsilon Eridani – lähedane K2-täht Eridanuse tähtkujus, planeedid ja tolmuketas

Epsilon Eridani (ε Eri, ε Eridani) on heledam K-täht lõunapoolses Eridanuse tähtkujus, paiknedes taevase ekvaatori lõunaosas. Selle suhteline lähedus ja erksus teevad selle nähtavaks enamiku Maa pinnalt ning muudavad huvipakkuvaks nii amatööriosutajate kui ka professionaalsete uuringute jaoks.

Põhiomadused

Epsilon Eridani asub umbes 10,5 valgusaasta (ly) kaugusel ja selle näiline heledus on ligikaudu 3,73, mis teeb selle üheks lähimaks palja silmaga nähtavaks täheks — sageli loetakse seda üheks kolmandaks lähimaks pärast Alpha Centauri ja Siriusena nähtavate süsteemide hulgas (kolmas lähim tähesüsteem, mis on nähtav palja silmaga.). Täht kuulub spektriklassi K2 ja on põhiseeria täht (K2V): selle pindtemperatuur on umbes 5 000 K (K), mis annab talle iseloomuliku oranži värvuse. Epsilon Eridani on Päikesest väiksem ja vähem massiivne ning selle keemiline koosseis sisaldab mõõdukalt vähem metallilisi elemente kui meie Päike.

Tähe vanus on suhteliselt noor — hinnangud jäävad tavaliselt alla ühe miljardi aasta (sageli umbes mõnesaja miljoni aasta skaalal), mistõttu on selle aktiivsusmõõtmed suuremad: tal on tugev magnetväli, intensiivne tähetuul (mõnel hinnangul kuni ~30 korda tugevam kui Päikese oma — tähetuul) ning aktiivsed täheplekid ja koronaalne kiirgus. Epsilon Eridani pöörleb ekvaatori lähedal umbes 11,2 päeva perioodiga, mis on oluliselt kiiremini kui Päike.

Planeedid ja tolmuketas

Esimese planeedi kandidaat, tavapäraselt nimetatud Epsilon Eridani b, avaldati 2000. aastal. See eksoplaneet tiirleb tähe ümber ligikaudu seitsme aasta jooksul ja selle keskmine kaugus tähest on umbes 3,4 astronoomilist ühikut (AE). Radiaalkiiruse mõõtmised annavad sellele planeedile minimaalse massi (M sin i) suurusjärgus mitu kümnendikku kuni ~1 Jupiteri massi; täpsem mass sõltub süsteemi orientatsioonist ja astromeetrilistest mõõtmistest ning on jäänud mõningase ebakindluse alla.

Süsteemis esineb tolmuketas ja mitu kitsast tolmurõngast või asteroidivööd. Täpsemad vaatlused näitavad vähemalt kahte sisevööd: üks sooja tolmukogum umbes 3 AE lähedal ning teine, soojem/vahepealne struktuur ligikaudu 20 AE kandis. Lisaks on avastatud ulatuslik ja külm välimine jäätmeketas (debris disk), millel on tihti tuvastatud rõngakujuline struktuur ja klumpid — osa uuringutest paikestab väljaspoolt olulise rõnga või tiheduse tipud sadakond AE ja ringi tippude kandis (~60 AE) — see sõltub vaatlusmeetodist ja lainelaiusest. Selliste struktuuride säilitamiseks ja moodustamiseks on püstitatud hüpoteesid, mis eeldavad veel üht või mitut seni avastamata planeeti (näiteks hüpotetiline Epsilon Eridani c), mis oleksid võimelised tolmurõngaid perturbeerima ja paigutusi hoidma.

Tolmuketas on uuritud erinevate instrumentidega (sh infrapuna- ja submillimeetri teleskoobid nagu Spitzer, Herschel, JCMT), mis näitavad, et süsteem on tolmune ja dünaamiliselt aktiivne — see on kooskõlas noorema tähe ja ajastu järelejäänud planeetide-konstruktsiooniga.

Liikumine, lähedased lähenemised ja tähtsus

Epsilon Eridani võib olla osa Ursa Major liikuvate tähtede grupist, mis liiguvad läbi Linnutee sarnase trajektooriga ja viitab võimalusele ühisele päritolule avatud tähtede hulgast. Selle lähim tuntud naaber on kahekomponentne lähitähe süsteem Luyten 726-8 (UV Ceti / BL Ceti); arvestuste järgi kohtuvad nende trajektoorid kosmilisel ajaskaalal ning umbes 31 500 aasta pärast võib nende lähim lahknevus olla ligikaudu 0,93 ly, mis on astronoomiliselt lähedane möödumine ja võib mõjutada mõningaid väga nõrku kaugeid kometaarseid populatsioone kummaski süsteemis.

Epsilon Eridani on olnud üks populaarsemaid sihtmärke otsingutel Maavälise intelligentsuse ( SETI ) signaalide ja raadioside otsimise vallas, osaliselt just selle läheduselt ja suhtelise nooruse tõttu. Täht esineb sageli ka ulmekirjanduses ja populaarteaduses ning on mitmete autorite poolt pakutud kui potentsiaalne sihtkoht tähtedevaheliste reiside ja uurimisretkede jaoks lähitulevikus (teoreetiliselt), kuna Epsilon Eridani süsteem on kosmiliselt „lähedal” ja mitmetahuline huvipunkt planeetide- ja tolmukettadega.

Vaatlemine ja edasised uurimised

• Vaatlemiseks: Epsilon Eridani on palja silmaga nähtav ja kerge leida Eridanuse tähtkujus; parim aeg vaatlemiseks on talvekuudel põhjapoolkeral.
• Jätkuvad uuringud keskenduvad tolmuketta struktuuri kaardistamisele, planeetide masside ja orbiitide täpsustamisele (sh astromeetria abil) ning süsteemi dünaamikale — eesmärgiks on mõista tolmu ja planeetide omavahelist mõju ja võimalikke tulevasi muutusi.
• Edaspidine ruumipõhine ja maa­põhine tohuteterelainete (nt ALMA, JWST jt) vaatlused võivad selgemalt eristada rõngaste konfiguratsiooni, kinnitada või ümber lükata täiendavate planeetide olemasolu ning anda infot süsteemi varasema ajaloos.

Kokkuvõtlikult on Epsilon Eridani üks teadlaste ja huviliste tähelepanu all hoidvaid lähitähti: noor, aktiivne K‑tüüpne täht, mille ümber tiirlevad planeedikandidaadid ja mitmekihiline tolmuketas annavad väärtuslikke vihjeid planeedisüsteemide tekkimise ja arenguprotsesside kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Epsilon Eridani?

K: Kui kaugel on Epsilon Eridani?

K: Milline on Epsilon Eridani näiline heledus?

K: Kas Epsilon Eridani ümber tiirleb planeet?

K: Kas on tõendeid, et selles süsteemis on veel teisi planeete või objekte?

K: Kas see on seotud teiste tähtede või klastritega?

Otsing