Eukelade ehk Jupiter XLVII on Jupiteri mittesfääriline kuu. Selle avastas Hawaii ülikooli astronoomide rühm Scott S. Sheppardi juhtimisel aastal 2003 ja sai nimeks algne tähistus S/2003 J 1. Eukelade on väga väike ja nõrkobjekt, mistõttu selle avastamine ja orbiidi määramine nõudsid suure tundlikkusega teleskoope ja korduvaid vaatlusi.

Peamised omadused ja orbiidiparameetrid

Eukelade on hinnanguliselt umbes 4 km läbimõõduga (hinnang põhineb heledusel ja eeldusel madalast albedost). Ta tiirleb ümber Jupiteri keskmiselt 23 484 000 km kaugusel ja tema orbiidi juurdekuuluvad olulised näitajad on:

  • Orbiidi pikkus: umbes 735,2 päeva (tähisena sageli esitatakse perioodi negatiivsena −735,2 päeva, mis näitab tagurpidi ehk retrogradset liikumist).
  • Kalde kaldega: 164° suhtes ekliptika tasapinnale (umbes 165° Jupiteri ekvaatoriga võrreldes), mis kinnitab retrogradset orbiiti.
  • Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2829, mis näitab suhteliselt elliptilist orbiiti.

Nimetus ja päritolu

Kuule anti ametlikult nimi 2005. aasta märtsis: Eukelade, kes kreeka mütoloogias mõnedes allikates esineb kui üks muusadest ja seega on seotud Zeuse (Jupiteri) perekonnaga. Nimetuse kinnitas rahvusvaheline astronoomiaühendus (IAU).

Kuuluvus Carme'i rühma

Eukelade kuulub Carme'i rühma — mitme väikese, mittesfäärilise ja retrogradse kuu kogumisse. Carme'i rühma iseloomustab:

  • orbiidid Jupiteri ümber umbes 23 000 000–24 000 000 km kaugusel,
  • suur kaldenurk ~165° (retrogradne liikumine),
  • sarnased spektriomadused ja punakaspruunikas värv, mis viitab ühisele päritolule.

Hüpoteetiliselt tekkis grupp sellest, et Jupiteri lähedusse püüti üks väike keha (võimalik D-tüüpi asteroid), mille hilisem kokkupõrge ja killustumine tekitas paljud väiksemad tükid, mida me nüüd näeme eraldi kuuobjektidena.

Vaatlus ja teaduslik tähendus

Eukelade ja teised Carme'i rühma liikmed on väga nõrgad ja väikesed, mistõttu neid on võimalik uurida peamiselt suuremate maapealsete ja ruumiteleskoopide abil. Nende uurimine aitab mõista Jupiteri gravitatsioonilist mõjupiirkonda, satelliitide püüdmis- ja lõhustumisprotsesse ning Päikesesüsteemi esialgset materjali jaotust. Kuna tegemist on irratsionaalse (irregulaarse) satelliidiga, annavad tema orbiidiomadused ja keemilised tunnused vihjeid selle päritolu kohta ning Carme'i grupi tekkemehhanismile.

Vaatluste jätkumine on vajalik, et täpsustada Eukelade füüsikalisi omadusi (näiteks täpsem läbimõõt, pöörlemisperiood, pinnastruktuur ja spektrilised omadused) ning kinnitada grupi ühise päritolu mudeleid.