Väljaspool kosmosesõidukit toimuv tegevus (EVA) ehk kosmoseväljumine

Väljaspool kosmosesõidukit toimuv tegevus (EVA) ehk kosmoseväljumine on olukord, kus astronaut või kosmonaut lahkub kosmoseaparaadist, mis asub kosmoses, sooritab väliste töid või liikumist ja naaseb seejärel aparaatide sisse. Tavaliselt mõeldakse selle all tiirlevast Maa-orbiidil asuvast kosmosesõidukist väljumist, kuid EVA võib toimuda ka Kuu pinnal liikumise või muu välise tegevusena (nt lunar EVA). Näiteks kolm Apollo missiooni astronaudid sooritasid väljas käike Maa ja Kuu vahel, kui nende kosmoselaevad olid Maale tagasi pöördumas.

Kes on teinud EVA-sid

Venemaa, Ameerika Ühendriikide ja Hiina astronautid/kosmonautid on kõigil teinud kosmoselendu ehk EVAsid. Erinevad riigid ja kosmoseagentuurid kasutavad EVA-sid teadustöödeks, kosmosesondide ja -jaamade ehitamiseks ja hoolduseks, satelliitide parandamiseks ning õnnetusjuhtumite lahendamiseks.

Tüüpilised ülesanded EVA ajal

jaama moodulite ja päikesepaneelide paigaldus ja remont;
teaduskatsete paigaldamine ja proovide kogumine;
satelliitide parandamine, käitlemine või vastuvõtmine;
hädaolukordadest taastumine ja varustuse asendamine;
katsetused ja tehnoloogiatestid Kuu- või muu planeedi pinnal.

Varustus ja tugisüsteemid

EVA-i sooritamiseks kantakse rõivastust, mis tagab hingamise, temperatuuri reguleerimise, särituse kaitse ja mehaanilise kaitse. Levinud kosmosuriietuse tüübid on näiteks Nõukogude/Rootsi Orlan, USA EMU (Extravehicular Mobility Unit) ja Hiina Feitian. Rõivastusel on hingamisseade, akud, jahutussüsteem ja meedikud. Lisatugena kasutatakse turvapaelu (tetherid), liikumist hõlbustavaid robotarme (nt Canadarm), ja vajadusel enesereguleerivaid lennuseadmeid (SAFER), mis võimaldavad varundada astronauti juhul, kui ta liigub vabalt orbiidil.

Koolitus ja ettevalmistus

Astronaudid valmistuvad EVA-deks pikka aega: need hõlmavad veealuseid simuleerimissessioone neutraalse hõljumise basseinis (neutral buoyancy labs), virtuaalset treeningut, parabolilisi lende ning ohutustehnika harjutusi õhušokki ja survekaotuse jaoks. Planeeritakse ka üksikasjalikud ülesande stsenaariumid ja tagavaraplaanid.

Ohud ja piirangud

õhutihendite või rõivastuse lekked ja sellest tulenev hapnikupuudus;
decompression sickness (sukeldumishaigusega sarnane seisund) kui dekompressioon ei ole õigesti läbi viidud;
mikrometeoriidid ja ruumiprühk, mis võivad rõivastust kahjustada;
kiirgus, ekstreemsed temperatuurid ja päikesevalguse võimalikult suured erinevused;
desorientatsioon, väsimus ja keerukate ülesannete ajal tehtavad eksimused.

Ajaloost ja olulisematest sündmustest

Esimesed kosmoseväljumised toimusid 1960. aastatel ja on alates sellest ajast muutunud sagedasemaks ning tehniliselt keerukamaks. Apollo missioonide ajal sooritati ka Kuu pinnal EVAsid, mis erinevad Maa-orbiidil tehtavatest mitmete täiendavate riskide ja logistiliste nõuete poolest. Tänapäeval on EVAd igapäevane osa rahvusvahelise kosmosejaama hooldus- ja arendusülesannetest.

Praktiline tähendus

EVA-d on tähtsad kosmosetehnoloogia ja teaduse arendamisel — need võimaldavad ehitada pikaajalisi orbiidijaamu, parandada varustust ning koguda unikaalseid teadusandmeid. Samuti on need hädavajalikud, kui tuleb lahendada ootamatuid tehnilisi probleeme kosmoses.

Kuigi EVA-d on tehniliselt ja füüsiliselt nõudlikud ning riskantsed, on need andnud olulise panuse kosmoseuuringutesse ja võimaldanud inimestel jätkata töid väljaspool kaitstud kosmosesõiduki sisemust.

Astronaut Ed White teeb esimese Ameerika kosmoselkäigu Gemini 4 ajal (juuni 1965).

Esimesed kosmoselähetused

Nõukogude Liidu kosmonaut Aleksei Leonov tegi 18. märtsil 1965. aastal esimese kosmoselennu. Ta veetis 12 minutit väljaspool kosmoselaeva Voskhod 2. Esimene ameeriklane, kes tegi kosmoselkäigu, oli Edward H. White, II, kes veetis 3. juunil 1965. aastal 36 minutit väljaspool kosmoselaeva Gemini 4.

Esimese Kuu jalutuskäigu tegid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 21. juulil 1969 (UTC), kui Apollo 11 lendas Kuule. See esimene Kuukäik kestis 2 tundi ja 32 minutit. Kaksteist inimest on käinud Kuu pinnal.

Hilisem ajalugu

1973. aastal tegid astronaudid kosmoselähetusi, et parandada Skylabi, esimest Ameerika Ühendriikide poolt kosmosesse saadetud kosmosejaama. Skylab oli kosmosesse saatmise ajal kahjustatud. Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) ehitamiseks tehti palju kosmoselähetusi. Kosmoses jalutuskäike tehakse ikka veel ISS-i hooldamiseks ja selle parandamiseks, kui tekib mõni probleem.

Kosmonaut Sergei Volkov töötab väljaspool rahvusvahelist kosmosejaama 3. augustil 2011.

Seotud leheküljed

Kosmoseülikond

Küsimused ja vastused

K: Mis on ekstravehicular activity (EVA)?

V: Erakorraline tegevus (EVA) tähendab astronauti või kosmonauti väljumist kosmoselaevast kosmoses ja seejärel naasmist kosmosesse.

K: Mida tähendab "ekstravehicular activity" kosmoses?

V: "Erakorraline tegevus" tähendab tavaliselt kosmoselendu väljaspool Maa ümber tiirlevat kosmoselaeva, kuid võib viidata ka kuutõusule Kuu pinnal.

K: Mitu Apollo astronauti tegi kosmosesõite Maa ja Kuu vahel?

V: Kolm Apollo astronauti tegid Maa ja Kuu vahel kosmoselkäike, kui nende kosmoselaevad olid Maale tagasi pöördumas.

K: Millised riigid on saatnud astronaudid kosmosesse EVA-d tegema?

V: Venemaa, Ameerika Ühendriikide ja Hiina astronaudid on teinud kosmosesõite.

K: Mis vahe on EVA-l ja kosmoselkäigul?

V: EVA ja kosmoselkäigu vahel ei ole mingit vahet; need on üks ja sama asi.

K: Milleks tehakse tavaliselt EVA-d?

V: EVA-d tehakse tavaliselt kosmosesõiduki hooldamiseks või parandamiseks või teadusliku eksperimendi tegemiseks kosmoses.

K: Mis teeb EVA-d ohtlikuks?

V: EVAd võivad olla ohtlikud kosmose karmide tingimuste, kiirgusega kokkupuute ja kosmosekomplektis oleva piiratud hapnikuvarustuse tõttu.