Väljaspool kosmosesõidukit toimuv tegevus (EVA) ehk kosmoseväljumine on olukord, kus astronaut või kosmonaut lahkub kosmoseaparaadist, mis asub kosmoses, sooritab väliste töid või liikumist ja naaseb seejärel aparaatide sisse. Tavaliselt mõeldakse selle all tiirlevast Maa-orbiidil asuvast kosmosesõidukist väljumist, kuid EVA võib toimuda ka Kuu pinnal liikumise või muu välise tegevusena (nt lunar EVA). Näiteks kolm Apollo missiooni astronaudid sooritasid väljas käike Maa ja Kuu vahel, kui nende kosmoselaevad olid Maale tagasi pöördumas.
Kes on teinud EVA-sid
Venemaa, Ameerika Ühendriikide ja Hiina astronautid/kosmonautid on kõigil teinud kosmoselendu ehk EVAsid. Erinevad riigid ja kosmoseagentuurid kasutavad EVA-sid teadustöödeks, kosmosesondide ja -jaamade ehitamiseks ja hoolduseks, satelliitide parandamiseks ning õnnetusjuhtumite lahendamiseks.
Tüüpilised ülesanded EVA ajal
- jaama moodulite ja päikesepaneelide paigaldus ja remont;
- teaduskatsete paigaldamine ja proovide kogumine;
- satelliitide parandamine, käitlemine või vastuvõtmine;
- hädaolukordadest taastumine ja varustuse asendamine;
- katsetused ja tehnoloogiatestid Kuu- või muu planeedi pinnal.
Varustus ja tugisüsteemid
EVA-i sooritamiseks kantakse rõivastust, mis tagab hingamise, temperatuuri reguleerimise, särituse kaitse ja mehaanilise kaitse. Levinud kosmosuriietuse tüübid on näiteks Nõukogude/Rootsi Orlan, USA EMU (Extravehicular Mobility Unit) ja Hiina Feitian. Rõivastusel on hingamisseade, akud, jahutussüsteem ja meedikud. Lisatugena kasutatakse turvapaelu (tetherid), liikumist hõlbustavaid robotarme (nt Canadarm), ja vajadusel enesereguleerivaid lennuseadmeid (SAFER), mis võimaldavad varundada astronauti juhul, kui ta liigub vabalt orbiidil.
Koolitus ja ettevalmistus
Astronaudid valmistuvad EVA-deks pikka aega: need hõlmavad veealuseid simuleerimissessioone neutraalse hõljumise basseinis (neutral buoyancy labs), virtuaalset treeningut, parabolilisi lende ning ohutustehnika harjutusi õhušokki ja survekaotuse jaoks. Planeeritakse ka üksikasjalikud ülesande stsenaariumid ja tagavaraplaanid.
Ohud ja piirangud
- õhutihendite või rõivastuse lekked ja sellest tulenev hapnikupuudus;
- decompression sickness (sukeldumishaigusega sarnane seisund) kui dekompressioon ei ole õigesti läbi viidud;
- mikrometeoriidid ja ruumiprühk, mis võivad rõivastust kahjustada;
- kiirgus, ekstreemsed temperatuurid ja päikesevalguse võimalikult suured erinevused;
- desorientatsioon, väsimus ja keerukate ülesannete ajal tehtavad eksimused.
Ajaloost ja olulisematest sündmustest
Esimesed kosmoseväljumised toimusid 1960. aastatel ja on alates sellest ajast muutunud sagedasemaks ning tehniliselt keerukamaks. Apollo missioonide ajal sooritati ka Kuu pinnal EVAsid, mis erinevad Maa-orbiidil tehtavatest mitmete täiendavate riskide ja logistiliste nõuete poolest. Tänapäeval on EVAd igapäevane osa rahvusvahelise kosmosejaama hooldus- ja arendusülesannetest.
Praktiline tähendus
EVA-d on tähtsad kosmosetehnoloogia ja teaduse arendamisel — need võimaldavad ehitada pikaajalisi orbiidijaamu, parandada varustust ning koguda unikaalseid teadusandmeid. Samuti on need hädavajalikud, kui tuleb lahendada ootamatuid tehnilisi probleeme kosmoses.
Kuigi EVA-d on tehniliselt ja füüsiliselt nõudlikud ning riskantsed, on need andnud olulise panuse kosmoseuuringutesse ja võimaldanud inimestel jätkata töid väljaspool kaitstud kosmosesõiduki sisemust.
