Apollo 11 oli esimene lend, mis saatis inimesed Kuule. Selle tegi Ameerika kosmosekontsern NASA. See lendas kosmosesse 16. juulil 1969, pardal kolm astronauti: Neil Armstrong, Buzz Aldrin ja Michael Collins. 20. juulil 1969 maandusid Armstrong ja Aldrin esimesena inimestena Kuule, Collins aga jäi Kuu ümber orbiidile.
See lend oli osa kosmosevõistlusest. See viis lõpule John F. Kennedy 1961. aastal seatud plaani "maandada inimene Kuule ja tuua ta turvaliselt tagasi Maale" enne 1960. aastate lõppu.
Missiooni põhifaktid
- Start: 16. juuli 1969 Kennedy Space Centerist (Start Complex 39A) Saturn V raketiga.
- Missiooni kestus: juuli keskel kuni 24. juulini 1969 — kokku üle 8 päeva.
- Täpsed rollid: Neil Armstrong — kapten (Commander), Buzz Aldrin — lunar module pilot, Michael Collins — command module pilot.
- Kosmoselaevad: käsitöönduslik Command Module oli nimega Columbia, Kuu-kapsel ehk lunar module oli nimega Eagle.
- Maandumiskoht Kuu peal: Rahu meri (Mare Tranquillitatis), kus Armstrong ja Aldrin tegid esimese jalutuskäigu Kuul.
Maandumine ja tegevus Kuul
20. juulil 1969 maandus Eagle Kuul ja peagi astus Neil Armstrong esimesena inimkana Kuu pinnale, lausudes inglise keeles kuulsad sõnad: "That's one small step for [a] man, one giant leap for mankind." Eesti keeles: „See on üks väike samm inimesele, kuid suur hüpe inimkonnale.” Buzz Aldrin liitus temaga peagi ja koos viidi läbi Kuu-pinnal mitu ülesannet.
- Väljasõit (EVA) Kuul kestis kokku umbes 2,5 tundi. Astronautid kogusid kivimeid ja pinnaseproove (kokku umbes 21,5 kg), paigaldasid eksperimente (nt passiivne seismomeeter) ja jätsid Kuu pinnale peegeldusretroreflektori laser-kauguse määramiseks.
- Michael Collins jäi Columbia pardal Kuu orbiidile, hoolitsedes käsitöömoduleerimise ja ühinemise eest parajasti kui Armstrong ja Aldrin olid pinnal.
Tagasipöördumine ja mõju
Pärast Kuul tehtud töö lõpetamist tõusid Armstrong ja Aldrin tagasi Columbia peale, kus meeskond seejärel suundus Maale ja maandus ohutult Vaikse ookeani ookeanile 24. juulil 1969. Pärast maandumist olid astronautid bioloogilise ohutuse kaalutlustel mõnda aega karantiinis.
Apollo 11 tähistas tehnoloogilist ja kultuurilist pöördepunkti — see täitis presidendi John F. Kennedy eesmärgi ning oli üks NASA ja Ameerika kosmosepoliitika suurimaid saavutusi. Kaamerate vahendusel jälgis sündmust hinnanguliselt sadu miljoneid inimesi üle maailma ning missioon avaldas tugevat mõju teadusele, tehnoloogiale ja rahvusvahelisele enesetundele.
Teaduslikud tulemused ja pärand
- Kogutud proovid ja andmed aitasid paremini mõista Kuu geoloogiat ning päritolu.
- Kuule jäetud instrumentid, nagu seismomeeter ja retroreflektor, edastasid väärtuslikku teaduslikku informatsiooni veel aastaid pärast missiooni.
- Apollo 11 pärand on inspiratsiooniks jätkuvale uurimistööle — see avas tee järgmistele missioonidele ja laiendas inimeste arusaama kosmosevõimalustest.
Kuigi Apollo 11 oli vaid üks lend paljudest Apollo-programmi missioonidest, jääb see ajalukku kui esimene, kus inimesed astusid teisele taevakehale ning tagastasid Maale esimesed kivimid väljaspool meie planeeti.
