Neil Alden Armstrong (5. august 1930 - 25. august 2012) oli Ameerika Ühendriikide astronaut ja insener ning on tuntud kui esimene inimene, kes kõndis Kuu peal. 20. juulil 1969 maandusid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin Kuule väikeses kosmosesõidukis, mis oli saadetud Kuule Saturn V raketi abil. Missioon kandis nime Apollo 11. Nad mõlemad kõndisid Kuu peal ning miljonid inimesed jälgisid ja kuulsid seda sündmust otseülekandes televisioonist.
Ta omandas Purdue'i ülikoolist bakalaureusekraadi lennundustehnika alal ja Lõuna-California ülikoolist magistrikraadi lennundustehnika alal. 1970. aastal sai ta Purdue'i ülikoolist inseneriteaduse aukodaniku kraadi. 1971. aastal sai temast Cincinnati ülikooli lennundustehnika professor. Pärast Purdue'i ülikooli lõpetamist (1955) asus ta tööle Riikliku Lennundus- ja Kosmoseameti (National Aeronautics and Space Administration, tollal tuntud kui National Advisory Committee for Aeronautics) tsiviilkatsepiloodina Edwards Air Force Base'is, Lancasteris, Californias.
2005. aastal sai ta Lõuna-California Ülikoolist aukodaniku tiitli. Ajaleht Houston Chronicle teatas 1. oktoobril 2006, et Austraalia arvutiprogrammeerija Peter Shann Ford leidis Armstrongi kuulsatest esimestest sõnadest Kuu peal puuduva "a". Ford teatas, et ta laadis helisalvestuse alla NASA veebilehelt ja analüüsis seda, kasutades redigeerimistarkvara, mis oli algselt mõeldud kuulmispuudega inimeste jaoks. Armstrong olevat olnud Fordi puuduva "a" leidmisega rahul.
Varajane elu ja teenistus
Neil Armstrong sündis 5. augustil 1930 Ohios Wapakonetas. Ta huvitus juba varakult lennundusest ja sai noorena viiuldaja asemel lendama hakata. Armstrong õppis ja lõpetas Purdue'i ülikooli, mille õppetegevus oli osaliselt seotud lennundusharidusega. Enne ülikooli lõpetamist teenis ta Ameerika Ühendriikide mereväes ja osales Korea sõjas lennukipiloodina, kus sooritas mitukümmend lahingulendu. Pärast sõda jätkas ta õpinguid ja lõpetas Purdue 1955. aastal.
Katsepiloodist astronautini
Pärast ülikooli töötas Armstrong katsepiloodina NACA-s (National Advisory Committee for Aeronautics) — organisatsioonis, mis 1958. aastal reorganiseeriti ja nimetati ümber NASA-ks. Ta teenis katsepiloodina Edwards Air Force Base'is Californias, kus osales uute lennukite ja kiirusepiiride uurimises. 1962. aastal valiti Armstrong NASA astronautide kollektiivi, kus ta osales mitmetes varajastes kosmoseprogrammides enne Apollo-missiooni.
Apollo 11 ja Kuu maandumine
Apollo 11 missiooni meeskonda kuulusid Neil Armstrong (missiooni juht), Buzz Aldrin ja Michael Collins. Saturn V rakett tõi Apollo 11 Kuule ning maandumiseks kasutati kuu modulet (mille nimi oli Eagle). Maandumine toimus 20. juulil 1969 (Kuuga seotud ajavööndites kuupäevad võivad erineda) – sellele järgnes ajalooline väljapangemine, kui Armstrong astus esimesena Kuule ja pidas kuulsaks saanud lause. Michael Collins jäi tagalaevu Kuu orbiidile, et hoida ühendust Maaga ja oodata kaaslaste tagasitulekut.
"Esimesed sõnad" Kuul ja heli analüüs
Neil Armstrongi kuulsaima lause täpne sõnastus on pikka aega olnud arutelu objektiks: tavapäraselt tsiteeritakse seda kui "That's one small step for man, one giant leap for mankind." Mitmed keeleteadlased ja helianalüütikud on uurinud originaalset salvestust ja leidnud, et Armstrong võis tegelikult öelda "That's one small step for a man...", kus "a" jäi tavapärase tugevusega salvestustes mõnikord vähem kuuldavaks. 2006. aastal teatas Houston Chronicle artiklis, et arvutiprogrammeerija Peter Shann Ford oli analüüsinud NASA helisalvestust ja leidis tõendusmaterjali "a" olemasolu kohta. Selle järelduse ümber on tekkinud nii toetajaid kui kriitikuid ning arutelu heli- ja tõlgendusküsimuste üle jätkub.
Hilisem elu, õpetamine ja töö
Pärast NASAst lahkumist 1971. aastal töötas Armstrong nii akadeemiliselt kui ka erasektoris. Ta oli aastatel 1971–1979 Cincinnati ülikooli lennundustehnika professor ja osales mitmete ettevõtete juhatustes. Tema eraelu oli üldiselt tagasihoidlik ja ta vältis pikka avalikku tähelepanu, kuigi aktsepteeris auhindu ja tunnustust oma rolli eest inimkonna ajaloos.
Tunnustused ja pärand
- Armstrongile anti mitmeid kõrgeid autasusid, sealhulgas Presidential Medal of Freedom ja NASA auhinnad.
- Ta on pälvinud mitmeid ülikoolide aukraadid ning rahvusvahelist tunnustust kui kosmoseajaloo oluline tegelane.
- Armstrongi samm Kuul ja selle ajaline tähendus on püsiv osa inimkonna teadus- ja kultuuripärandist.
Surm
Neil Armstrong suri 25. augustil 2012 pärast südame-veresoonkonna operatsioonidega seotud tüsistusi. Surm tõi kaasa laia leinavastukaja nii Ameerika Ühendriikides kui ka üle kogu maailma — tema roll esimese inimesena Kuul jääb ajalukku.
Armstrongi elu ja töö on uurimise ja austuse objektiks endiselt: tema saavutused populariseerisid teadust ja tehnoloogiat ning inspireerisid põlvkondi, kes unistavad lennundusest ja kosmoseuurimisest.