Neil Armstrong
Neil Alden Armstrong (5. august 1930 - 25. august 2012) oli Ameerika Ühendriikide astronaut ja insener ning on tuntud kui esimene inimene, kes kõndis Kuu peal. 20. juulil 1969 maandusid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin Kuule väikeses kosmosesõidukis, mis oli saadetud Kuule Saturn V raketi abil. Missioon kandis nime Apollo 11. Nad mõlemad kõndisid Kuu peal ning miljonid inimesed jälgisid ja kuulsid seda sündmust otseülekandes televisioonist.
Ta omandas Purdue'i ülikoolist bakalaureusekraadi lennundustehnika alal ja Lõuna-California ülikoolist magistrikraadi lennundustehnika alal. 1970. aastal sai ta Purdue'i ülikoolist inseneriteaduse aukodaniku kraadi. 1971. aastal sai temast Cincinnati ülikooli lennundustehnika professor. Pärast Purdue'i ülikooli lõpetamist (1955) asus ta tööle Riikliku Lennundus- ja Kosmoseameti (National Aeronautics and Space Administration, tollal tuntud kui National Advisory Committee for Aeronautics) tsiviilkatsepiloodina Edwards Air Force Base'is, Lancasteris, Californias.
2005. aastal sai ta Lõuna-California Ülikoolist aukodaniku tiitli. Ajaleht Houston Chronicle teatas 1. oktoobril 2006, et Austraalia arvutiprogrammeerija Peter Shann Ford leidis Armstrongi kuulsatest esimestest sõnadest Kuu peal puuduva "a". Ford teatas, et ta laadis helisalvestuse alla NASA veebilehelt ja analüüsis seda, kasutades redigeerimistarkvara, mis oli algselt mõeldud kuulmispuudega inimeste jaoks. Armstrong olevat olnud Fordi puuduva "a" leidmisega rahul.
Karjäär
Enne astronaudiametit kutsuti Armstrong 1949. aastal Floridas asuvasse Pensacola mereväe lennuväejaama, enne kui ta jõudis oma kraadi omandada. Seal omandas ta 20-aastasena piloodipiloodid, mis tegi temast oma lennuki noorima lenduri oma eskadronis. Lennundustehnika diplomit omandades puhkes 1950. aastal Korea sõda, kus ta lendas 78 lahingulennul. Tema lennuk tulistati üks kord alla ja ta sai ka 3 lennumedalit. Hiljem sai temast osav katselendur, kes lendas eksperimentaalsel raketikütusega lennukil X-15 otse atmosfääri ääreni, 207 500 jalga (63 200 m) kiirusega 4000 miili tunnis (6400 km/h). Armstrong läks oma esimesele kosmoselennule 16. märtsil 1966. aastal kosmoselaevaga Gemini 8, mille juhtpiloot oli. Ta dokkis Gemini 8 edukalt juba orbiidil oleva Agena sihtmärgi laeva külge. Kuigi dokkimine sujus piisavalt sujuvalt, hakkasid kosmoselaevad koos orbiidil olles veerema ja kalduma. Armstrongil õnnestus seejärel Gemini lahti dokkimine ja ta sai retrorakettide abil kosmoselaeva üle kontrolli tagasi. Selle tagajärjel pidid astronaudid aga tegema hädamaandumise Vaiksesse ookeani. Pärast kosmosesüstiku Challengeri surmaga lõppenud plahvatust 1986. aasta jaanuaris määrati Armstrong katastroofi uurimiseks moodustatud presidendikomisjoni asejuhiks.
Moon Landing
Tema kuulsaim tsitaat on: "See on üks väike samm (inimese) jaoks, üks suur hüpe inimkonna jaoks. "
Ta ütles need sõnad, kui ta astus oma jalga Kuule. Ta tahtis öelda: "See on üks väike samm mehe jaoks...", kuid mingil põhjusel jäi see "a" ütlemata. Armstrong arvas, et ta oli seda öelnud. Kuulates heli, on näha, et "for" jookseb sujuvalt edasi, andmata aega, et "a" oleks välja öeldud. Armstrong eelistab kirjalikes tsitaatides lisada "a" sulgudes.
Isiklik elu
Armstrong oli abielus Janet Shearoniga alates 1956. aastast kuni 1994. aasta lahutuseni, neil oli kolm last: Mark, Eric ja Karen. Lõpuks oli ta abielus Carol Held Knightiga 1994. aastast kuni tema surmani 2012. aastal.
Mõned aastad pärast Kuust naasmist külastas ta 2000 aastat vana kuningas Heroodese templimäge Jeruusalemmas. Seal olles ütles Neil Armstrong, et on põnevam astuda kivist treppidel, kus Jeesus Kristus kõndis, kui isegi Kuu peal astuda.
Tema elulookirjelduses kirjeldatakse teda kui deisti.
Surm
Armstrong suri 25. augusti 2012. aasta hommikul pärast operatsiooni Cincinnati(Ohio) haiglas koronaararteri blokeeringu tüsistuste tagajärjel. Ta oli 82-aastane. 2019. aasta juulis teatas The New York Times, et Armstong suri pärast seda, kui õed eemaldasid tema ajutise südamestimulaatoriga ühendatud juhtmed. Ta hakkas sisemiselt veritsema ja tema vererõhk langes ning arstid ei teinud õigeaegselt operatsiooni, et teda päästa.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Neil Armstrong?
V: Neil Armstrong oli Ameerika astronaut ja insener, kes on tuntud kui esimene inimene, kes kõndis Kuu peal.
K: Millal ta Kuule maandus?
V: 20. juulil 1969 maandusid Neil Armstrong ja Buzz Aldrin Kuule väikese kosmoseaparaadiga, mis oli saadetud Kuule Saturn V raketi abil.
K: Milliseid kraade ta teenis?
V: Ta omandas 1955. aastal Purdue'i ülikoolist bakalaureusekraadi lennundustehnika alal ja Lõuna-California ülikoolist magistrikraadi kosmosetehnika alal.
K: Milliseid aukodaniku kraade ta sai?
V: 1970. aastal sai ta Purdue'i ülikoolist inseneri audoktorikraadi ja 2005. aastal sai ta Lõuna-California ülikoolist aukodanikuks.
K: Millisel ametikohal ta töötas NASA-s?
V: NASA-s (tollal tuntud kui National Advisory Committee for Aeronautics) töötas Armstrong tsiviilkatsepiloodina Edwards Air Force Base'is, Lancasteris, Californias.
K: Kuidas avastati, et tema kuulsatest esimestest sõnadest Kuu peal puudus "a"?
V: Selle avastas Austraalia arvutiprogrammeerija Peter Shann Ford, kes laadis NASA veebisaidilt alla helisalvestused ja analüüsis neid, kasutades redigeerimistarkvara, mis oli algselt mõeldud kuulmispuudega inimeste jaoks.
K: Kas Armstrong oli selle avastusega rahul?
V: Jah, räägitakse, et Armstrong oli Fordi poolt leitud puuduva "a" leidmisega rahul.
