AlegsaOnline.com

Apollo kuumoodul (LM) — Kuu maandumisaparaat ja ajalugu

Apollo Kuumoodul (LM): ämblikukujuline kuumaandur, mis viis astronaudid pinnale, päästis Apollo 13 meeskonna — tehnika, ajalugu ja kuumissioonide lummav lugu.

Autor: Leandro Alegsa

15-10-2025

Apollo Kuumoodul (LM) on ämblikukujuline maandumisaparaat Kuu peal. See ehitati USA Apollo programmi jaoks, et viia kahest inimesest koosnev meeskond Kuu orbiidilt maapinnale ja tagasi.

LM oli viimane Apollo "riistvara", mis töötati välja. Selle käivitamine oli edasi lükatud, kuna NASA otsustas, et võtab kasutusele Kuu orbiidil kohtumise meetodi ja vajab seega maandumiseks sellist sõidukit nagu LM. Leping peamise ehitajaga sõlmiti 1963. aasta jaanuaris, peaaegu kaks aastat pärast Apollo projekti algust. LM-i katsetati kosmoses mitu korda. Lõpuks, 20. juulil 1969 tegi Apollo 11 LM Eagle esimese mehitatud maandumise Kuule.

Apollo missioonide edenedes toimusid Apollo 12, 14, 15, 16 ja 17 maandumised Kuule, kasutades nende maandumisaparaate. Apollo 13-l toimus kohutavalt ohtlik õnnetus, kui hapnikutank plahvatas. Apollo 13 Kuumoodul, mida kutsuti Aquarius, mängis pärast plahvatust ootamatut rolli kolme astronaudi elu päästmisel.

Ehitus ja põhiline ülesehitus

Apollo Kuumoodul koosnes kahest peamisest osast: langetus- (descent) ja tõusmisosast (ascent). Langetusosa sisaldas maandumisjalgu, peamist maandumismootorit, kütusemahuteid ja võimalust hoida teadusinstrumente ning varustust. Tõusmisosa oli ümmarguse kabiiniga, kus kaks astronauti istusid ja juhtimisvahendid asusid – see osa tõstis meeskonna Kuult tagasi orbiidile ja ühendasest koorunud komandimooduliga (CSM).

Peamised omadused ja tööpõhimõtted

Kasutusotstarve: transportida kaks astronauti Kuult orbiidile ja tagasi, toimida tööplatvormina ja varustada elutehnika ning lühiajalise töötamise võimalusega Kuul.
Kabiin ja juhtimine: kahekohaline kabiin koos akende, juhtpultide ja Apollo juhtimisarvutiga (AGC). LM-i navigatsioonitarkvara ja radarsüsteemid võimaldasid täpset laskumist ja hilisemat kohtumist orbiilse komandimooduliga.
Elusõlmed: LM pakkus hapnikku, temperatuuri reguleerimist ja akutest toidet; see ei olnud varustatud kuumakilbiga ega mõeldud Maale re-enter-iks.
Füüsilised mõõtmed: kogu LM oli kompaktne ja hõre konstruktsioon – kokku oli kõrgus Maale jõudes/maapinnas umbes 7 meetrit ning mass ligikaudu mõnekümne kilotonnise lasku asemel mõnekümne tuhandekilogrammine (umbes 15 tonni liikumisel startides), sõltuvalt kütusekogusest ja koormusest.

Kasutusmissioonide läbiviimine

Missiooni ajal jäeti LM kosmoses komandimooduliga orbiidile, kus kaks astronauti kabiinist lahkusid, maandusid Kuule, tegid väljaspoolkabiini töid ja seejärel kasutasid tõusmisosa Kuult tõusmiseks. Seejärel toimus taasühendumine komandimooduliga Kuulringil ning meeskond naasis Maale komandimooduliga. LM oli projekteeritud töötama vaid kosmosetingimustes ja Kuu madalas gravitatsiooniväljas, seega selle struktuur oli õhuke ning arvestatud ainult Kuul maandumise ning tõusuga.

Apollo 13 ja erijuhtumid

Tuntud juhtumiks on Apollo 13, kus pärast hapnikutangi plahvatust muutus LM ajutiseks "pelgupaigaks" — see pakkus elektrit, hapnikku ja soojust, et hoida kolm astronauti elus seni, kuni nende komandimoodul ei olnud enam kasutuskõlbulik. LM-i kiirparanduslik roll päästis meeskonna elu, sest selle süsteemid võimaldasid ajutist majutust ja töötasid propulsioonina kursi korrigeerimiseks. Pärast tagasilendu lasti LM lõpuks lahti ning see ei läinud Maale tagasi sisse.

Järeldused ja pärand

Apollo Kuumoodul oli ainulaadne sõiduk: spetsiaalselt Kuu maandumiseks ja tagasiühenduseks loodud, lühiajalise elusüsteemiga, aga väga tõhus ja otsustava tähendusega inimene-Kuu missioonide jaoks. Enamik maandumisaparaatide langetuskonstruktsioonidest jäi Kuule, mõned tõusmisosad jäid orbiidile või lasti teadlikult Kuule põrkuma, et mõõta seismilisi signaale, ning üksikud (näiteks Apollo 10) läksid heliotsentrilisse ehk Päikese-orbitaalisse trajektoori. Apollo LM-i tehnoloogiline ja operatiivne pärand on mõjutanud hilisemaid maandumiskavatsusi ning jätkuvalt inspireerib uusi Kuule ja mujale suunatud missioone.

Astronaudid harjutavad Kuumooduli kasutamist

Spetsifikatsioonid

LM koosnes tõusuetapist ja korralikust etapist.

Laskumise etapp

See oli mehitamata alumine osa LM. see nägi välja nagu kaheksanurkne ja valmistatud alumiiniumist ühendmetallist nelja jalaga maandumiseks sisaldas akusid ja hapniku paaki ja teaduslikke seadmeid, mida kasutatakse Kuule laskumisel ja astronautide viibimisel Kuul. Moodul maandus Kuule Kolumbuse piirkonnas.

Kuu maandumismissioonil käivitatakse laskemismootor, et alustada LM-i langemist Kuu orbiidilt 110 kilomeetri kauguselt Kuu suunas ning LM võib laskuda vertikaalselt ja hõljuda Kuu pinna kohal. Pärast seda, kui kaks meest on lõpetanud oma viibimise maapinnal, oleks laskumismootor olnud stardibaasiks, mis käivitaks tõusumootori, et tõsta LM-i ülemine pool Kuust välja. ^[]

Tõusuetapp

See oli LM-i ümmargune ülemine pool, juhtimiskeskus ja meeskonnakabiin, samuti stardirakett Kuust lahkumiseks.

Kaalu kokkuhoiu eesmärgil ei olnud meeste jaoks istekohti. Nad seisid, rihmadega lõdvalt paigal hoituna. Nende ees ja mõlemal pool olid juhtpaneelid LM-i juhtimis-, side-, keskkonna- ja tõukejõusüsteemide jaoks. Vasakul küljel oli aken, mille kaudu komandör võis välja vaadata, et lennuki juhtimist juhtida. Keskosas üleval oli 90 sentimeetri (35 tolli) läbimõõduga luuk, mille kaudu astronaudid läksid kahe sõiduki ühendamisel komandomoodulisse ja sealt välja. LM-i tõusurakett komandomooduliga kohtumiseks oli keskosa teki all. Kuigi tõusurakett oli väike, oli see piisav, sest Kuu nõrk gravitatsioon - üks kuuendik Maa omast - tähendas, et LM ei vajanud Kuu pinnalt tõusmiseks tugevat tõukejõudu. ^[]

Kuumooduli esimene lend

Esmaspäeval, 22. jaanuaril 1968 seisis 16-tonnine mehitamata Kuumoodul, mida ümbritses kaitsekilp, kaheastmelise Saturn 1-B raketi Apollo 5 peal. See lend tehti kahe olulise katse tegemiseks. Üks neist oli kontrollida raketi ja põhiraketi eraldumist. Teine oli kontrollida laskumismootori katsesüttimist, kuid see missioon ei õnnestunud. Apollo 5 katse lõppes kaheksa tunni pärast ja LM jäi Maa orbiidile. Lõpuks langes see atmosfääri ja põles ära.

Seotud leheküljed

Apollo käsu-/teenindusmoodul
Apollo programm
NASA

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Apollo Kuumoodul (LM)?

V: Apollo Lunar Module (LM) oli USA Apollo programmi jaoks ehitatud maandumisaparaat, mille eesmärk oli viia kahest inimesest koosnev meeskond Kuu orbiidilt maapinnale ja tagasi.

K: Millal LM välja töötati?

V: LM oli viimane Apollo "riistvara", mis töötati välja, ja selle väljatöötamine lükkus edasi, kui NASA otsustas võtta kasutusele Kuu orbiidil kohtumise lähenemisviisi, mis nõudis maandumiseks LM-sarnast sõidukit. Leping peamise ehitajaga sõlmiti 1963. aasta jaanuaris, peaaegu kaks aastat pärast Apollo projekti algust.

K: Milline oli LM-i tähtsus Apollo programmi seisukohalt?

V: LM mängis Apollo programmi edukuses otsustavat rolli, sest see oli sõiduk, mis võimaldas astronautidel maanduda Kuule ja pöörduda turvaliselt tagasi Kuu orbiidile.

K: Milline oli esimene mehitatud Kuu maandumine LM-i abil?

V: 20. juulil 1969 sooritas Apollo 11 LM Eagle esimese mehitatud Kuu maandumise LM-i abil.

Küsimus: Millistel Apollo missioonidel toimus Kuule maandumine LM-i abil?

V: Apollo 12, 14, 15, 16 ja 17 maandusid Kuule LM-i abil.

K: Mis juhtus Apollo 13 missiooni ajal?

V: Apollo 13 missiooni ajal plahvatas hapnikupaak, mille tagajärjel sattusid kolm pardal olnud astronaudi kohutavalt ohtlikku olukorda.

K: Milline oli Apollo 13 maandumisaparaadi, mille nimi oli Aquarius, roll?

V: Apollo 13 maanduril, mida kutsuti Aquarius, oli ootamatu roll kolme astronaudi elu päästmisel pärast plahvatust, kuna ta oli "päästepaat", kuni nad said turvaliselt Maale tagasi pöörduda.