Apollo programm

Apollo Program insignia

Apollo programm (või projekt Apollo) oli Ameerika Ühendriikide Riikliku Lennundus- ja Kosmoseameti (NASA) projekt. Eesmärgiks oli saata inimene Kuu uurimisele ja tuua ta turvaliselt tagasi Maale. Selle algatas 1961. aastal USA president John F. Kennedy. Ta ütles:

Nüüd on aeg astuda suuremaid samme - aeg uue suure Ameerika ettevõtmise jaoks - aeg, et see riik võtaks selgelt juhtrolli kosmose vallas, mis võib olla paljuski meie tuleviku võti Maal.

...Ma usun, et see rahvas peaks pühenduma eesmärgile, et enne selle kümnendi lõppu maandada inimene Kuule ja tuua ta turvaliselt Maale tagasi
. Ükski kosmoseprojekt sel perioodil ei ole inimkonnale muljetavaldavam ega tähtsam kosmose pikaajalises uurimises; ja ükski neist ei ole nii raske või kallis teostada. Täielik tekst

Üks põhjus, miks programm käivitati, oli see, et Nõukogude Liit oli esimene riik, kes saatis inimese kosmosesse. Kuna see toimus külma sõja ajal, arvasid paljud USAs, et USA peab kosmoseuuringute alal NSVList ees olema.

Apollo kosmoselaev koosnes juhtimis- ja teenindusmoodulist ning kuumoodulist. Komandomoodul oli kosmosekapsel. Kuumoodul oli maandur. Need kosmoseaparaadid haakusid teekonnal Kuule. Mercury ja Gemini kosmoselaevad olid väga väikesed ja kitsad, kuid Apollo kapsel oli palju suurem. Astronaudid võisid liikuda ja ei pidanud jääma oma istekohale. Lunar Lander oli ka seestpoolt suur. Apollo kosmoselaeva ainus osa, mis Maale tagasi tuli, oli kapsel, Kuumoodul kukkus Kuule.

Apollo programm lõppes 1975. aastal. Pärast seda alustas NASA tööd kosmosesüstiku programmi, rahvusvahelise kosmosejaama ja paljude mehitamata kosmoseuuringute projektide kallal.

Apollo 13 missioonil esinenud probleemidest tehti film.

Missioonid

1967. aasta septembris mõtles Owen Maynard Houstonis, Texases asuvast mehitatud kosmosesõidukite keskusest välja Apollo missioonide seeria, mis viiks inimese maandumiseni Kuule. Oli seitse tüüpi missioone, millest igaühel testiti konkreetseid osi ja ülesandeid. Iga etapp pidi olema edukalt lõpetatud, enne kui võis alustada järgmise missioonitüübiga. Need olid järgmised:

A - mehitamata Saturn V ja komando-/teenindusmooduli (CSM) arendamine (Apollo 4, Apollo 6).
B - Mehitamata Kuumooduli (LM) arendamine (Apollo 5)
C - mehitatud kosmosesõidukite hindamine madalal Maa orbiidil (Apollo 7)
D - mehitatud kosmoseaparaadi ja kosmosesõiduki arendamine madalal Maa orbiidil (algselt kavandatud Apollo 8 jaoks; lennati Apollo 9-na).
E - mehitatud kosmoseaparaadi ja kosmoseaparaadi operatsioonid, proovikuu-missioon keskmise Maa orbiidil, mille apogee oli 4600 mi (7400 km), kuid ei lennanud kunagi.
F - mehitatud kosmoseaparaadi ja kosmoseaparaadi operatsioonid Kuu orbiidil, "peaproov" esimeseks maandumiseks (Apollo 10).
G - Esimene mehitatud maandumine Kuule (Apollo 11)

Esimene mehitatud Kuumoodul LM-3 ei olnud valmis 1968. aasta detsembri 1968. aasta Apollo 8 stardiks. Missioon lendas Kuu orbitaalmissioonina, kasutades ainult CSMi. Missioon E tühistati.

Esimesele maandumisele järgneksid edasijõudnud Kuu-missioonid:

H - täpsed maandumised kuni kahepäevase viibimisega Kuu peal, koos kahe Kuu ekstra-kabiini tegevusega ehk "Kuu jalutuskäikudega" (Apollo 12, Apollo 13 (kavandatud), Apollo 14).
I - pikaajalised CSMi Kuu orbitaaluuringud, kasutades tühja teenindusmooduli lahtrisse paigaldatud teadusinstrumentide moodulit. Need lisati J-missioonidesse.
J - pikemad kolmepäevased viibimised, kasutades laiendatud kosmosesõidukit, kolm LEVA-d ja Kuu liikuvat sõidukit (Apollo 15, Apollo 16, Apollo 17). Apollo 18-20 oleksid olnud J-missioonid. Apollo 15 oli algselt H-missioon, kuid muudeti J-missiooniks, kuna programm katkestati.

Apollo lennud

Apollo lennud viidi kosmosesse Saturn I ja V rakettidega.

Kruvimata

AS-101 käivitati 28. mail 1964. aastal. Lennu eesmärk oli testida komandomoodulit.
AS-102 käivitati 18. septembril 1964. aastal. Lennu eesmärk oli testida komandomoodulit.
AS-103 käivitati 16. veebruaril 1965. Lennu eesmärk oli testida komandomoodulit. See kandis ka Pegasuse satelliidi.
AS-104 käivitati 25. mail 1965. aastal. Lennu eesmärk oli testida komandomoodulit. See kandis ka Pegasuse satelliidi.
AS-105 käivitati 30. juulil 1965. Lennu eesmärk oli testida komandomoodulit. See kandis ka Pegasuse satelliidi.
AS-201 käivitati 26. veebruaril 1966. aastal. Lennu eesmärk oli testida komandomoodulit.
AS-202 käivitati 25. augustil 1966. aastal. Lennu eesmärk oli testida komandomoodulit.
Apollo 4 startis 9. novembril 1967. aastal. Lennu eesmärk oli testida komandomoodulit.
Apollo 5 startis 22. jaanuaril 1968. aastal. Lennu eesmärk oli katsetada Kuumoodulit.
Apollo 6 startis 4. aprillil 1968. aastal. See lend oli viimane lend, mille käigus kontrolliti kõiki süsteeme.

Meeskonnaga

Apollo 1 süttis 27. jaanuaril 1967 lennueelse treeningu ajal, tappes kolm astronaudi, Edward White'i, Gus Grissomi ja Roger Chaffee'i.
Apollo 7 startis 11. oktoobril 1968. aastal. See oli esimene lend koos meeskonnaga, Wally Schirra, Donn Eisele ja Walter Cunningham. Lennul, mis tiirles mitu päeva Maa ümber, testiti komandomoodulit.
Apollo 8 startis 21. detsembril 1968. aastal. Meeskond, Frank Borman, Jim Lovell ja William Anders, olid esimesed astronaudid, kes läksid Kuu ümber orbiidile.
Apollo 9 startis 9. märtsil 1969. aastal. Meeskond, James McDivitt, David Scott ja Russell Schweickart, katsetasid Kuumoodulit Maa ümber orbiidil ja harjutasid dokkimist komandomooduliga.
Apollo 10 startis 18. mail 1969. aastal. See oli esimene täielik Apollo rakett, mis kandis kogu varustust. Meeskond, Thomas Stafford, John Young ja Eugene Cernan, uurisid Kuu ümber orbiidil olles võimalikke maandumiskohti.
Apollo 11 startis 16. juulil 1969. aastal. See oli esimene kosmoselaev, mis maandus 20. juulil 1969 astronautide Neil Armstrongi ja Buzz Aldriniga Kuule. Michael Collins juhtis komandomoodulit, mis jäi Kuu ümber orbiidile.
Apollo12 startis 14. novembril 1969. aastal. Meeskond Pete Conrad ja Alan Bean olid teine meeskond, kes maandusid Kuule 19. novembril 1969. aastal. Nad kogusid kuukivimeid ja uurisid 1967. aastal Kuule maandunud kosmoseaparaati Surveyor 3. Richard Gordon jäi komandomoodulisse
Apollo 13 startis 11. aprillil 1970. aastal. Plahvatus ühes hapnikutankis oleks peaaegu põhjustanud kolme astronaudi, Jim Lovelli, Jack Swigerti ja Fred Haise'i surma. Avariiremondid tehti ja nad suutsid turvaliselt Maale naasta.
Apollo 14 startis 31. jaanuaril 1971. aastal. 5. veebruaril 1971 maandusid astronaudid Alan Shepard ja Edgar Mitchell kolmanda rühmana Kuule. Nad kogusid kivimeid ja tegid katseid, samal ajal kui Stuart Roosa jäi komandomoodulis orbiidile.
Apollo 15 startis 26. juulil 1971. aastal. See jätkas varasemate maandumiste kogumist ja eksperimente. David Scott ja James Irwin maandusid Kuule 30. juulil 1971, Alfred Worden jäi orbiidile.
Apollo 16 startis 16. aprillil 1972. aastal. John Young ja Charles Duke maandusid Kuule 21. aprillil 1972, Ken Mattingly aga jäi orbiidile.
Apollo 17 startis 7. detsembril 1972. aastal. See oli viimane Kuu külastus, mis maandus 11. detsembril 1972, ja oli esimene, kuhu viidi teadlane Harrison Schmitt koos astronaut Eugene Cernaniga. Ronald Evans jäi orbiidile.
Skylab 2 startis 25. mail 1973. aastal. Pete Conrad, Paul Weitz ja Joseph Kerwin olid Skylabi kosmosejaama esimene meeskond.
Skylab 3 startis 28. juulil 1973. aastal. Alan Bean, Jack Lousma ja Owen Garriott olid Skylabi kosmosejaama meeskond.
Skylab 4 startis 16. novembril 1973. aastal. Gerald Carr, William Pogue ja Edward Gibson olid Skylabi kosmosejaama viimane meeskond.
Apollo-Soyuz startis 15. juulil 1975. aastal. See oli Apollo viimane missioon.

Buzz Aldrin (pildil) kõndis koos Neil Armstrongiga Kuu peal 20.-21. juulil 1969 Apollo 11-l.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Apollo programm?

V: Apollo programm (või projekt Apollo) oli Ameerika Ühendriikide Riikliku Lennundus- ja Kosmoseameti (NASA) projekt. Eesmärgiks oli saata inimene Kuu uurimisele ja tuua ta turvaliselt tagasi Maale.

K: Kes alustas Apollo programmi?

V: Apollo programmi käivitas 1961. aastal USA president John F. Kennedy.

K: Miks USA alustas Apollo programmi?

V: Üks põhjus, miks USA alustas Apollo programmi, oli see, et Nõukogude Liit oli esimene riik, kes saatis inimese kosmosesse, nii et paljud USAs arvasid, et nad peavad jääma külma sõja ajal kosmosevaldkonnas neist ettepoole.

K: Millised olid Apollo kosmoselaeva osad?

V: Apollo kosmoselaev koosnes juhtimis- ja teenindusmoodulist ning kuumoodulist. Komandomoodul oli kosmosekapsel ja Kuumoodul oli maandur, mis dokkis teel Kuule.

K: Kui suured olid Mercury ja Gemini kosmoselaevad võrreldes Apollo kapsliga?

V: Mercury ja Gemini kosmoselaevad olid väga väikesed ja kitsad, kuid Apollo kapsel oli palju suurem, mis võimaldas astronautidel liikuda, selle asemel et jääda istmele.

K: Mis juhtus pärast 1975. aastat, kui NASA lõpetas töö projekti Apollos?

V: Pärast 1975. aastat, kui NASA lõpetas töö projekti Apollos kallal, hakkasid nad tegelema teiste projektidega, nagu kosmosesüstiku programm, rahvusvaheline kosmosejaam ja paljud mehitamata kosmoseuuringute projektid.

K: Kas selle projekti ühest missioonist tehti ka mõni film?

V: Jah, selle projekti ühe missiooni käigus tekkinud probleemidest on tehtud film "Apollo 13".