Kuu maandumine: täielik ülevaade inimeste ja robotite missioonidest

Kuu maandumine: täielik ülevaade inimeste ja robotite missioonidest — ajalugu, Apollo, Luna, pehmed maandumised ja tulevikuplaanid. Loe põhjalikku kronoloogiat ja analüüsi.

Kuu maandumine tähendab iga kosmoseaparaadi saabumist Kuu pinnale — kas selle osi lastakse sinna jõuga "õhku" lüües (hard/impact landing) või maandutakse kontrollitult ja pehmelt (soft landing), et sooritada mõõtmisi, võtta proovinäiteid või lasta maapinnal kuskil liikuda. Kuu maandumine on tehniliselt keerukas protsess, mis nõuab täpset navigeerimist, kiiruse ja nurga juhtimist ning maandumiskohale sobiva tahke pinna leidmist. See tegevus on jätkuks varasematele kosmoseprogrammidele (nt projekt Mercury) ja hõlmab nii mehitatud kui ka mehitamata (robotiseeritud) missioone. Esimene inimese valmistatud objekt, mis jõudis Kuu pinnale, oli Nõukogude Liidu Luna 2 missioon 13. septembril 1959. aastal — see oli löögmaandumine (impact), mitte pehme maandumine.

Ajaloost — peamised verstapostid

1960. aastatel ja 1970. aastate alguses toimusid nii Nõukogude kui USA programmid, mis võistlesid Kuu uurimisel. Esimene edukas pehme maandumine Kuul tehti Nõukogude sonda Luna 9 poolt 3. veebruaril 1966; USA järgnes mitmete automaatsete maanduritega (Surveyor-seeria). 20. juulil 1969 maandus Apollo 11 — esimene mehitatud missioon Kuule, mille pardal olid astronautid, kes tegid esimese avaliku jalutuskäigu Kuu pinnal. Kokku on Kuu pinnale mehitatud missioonidega jõudnud 6 Apollo missiooni (Apollo 11, 12, 14, 15, 16 ja 17) aastatel 1969–1972 ning kokku astus Kuu pinnale 12 astronauti.

Kuule on lisaks inimestega missioonidele tehtud arvukalt mehitamata maandumisi ja proovitoomisi. Märkimisväärne fakt on, et pärast nõukogude Luna 24 pinnalt proovivõttu 22. augustil 1976 kuni Hiina Chang'e 3 pehme maandumiseni 14. detsembril 2013 ei toimunud ühtegi pehmet maandumist — see tähendas pikka pausi mehitatud ja pehmete robotmissioonide vaheldumises.

Mida tähendab "mehitamata" ja "mehitatud" maandumine?

Pehme (soft) maandumine: maandur laskub kontrollitult, säilitades töökorras oleku; seda kasutatakse teadusinstrumentide, roverite ja proovivõtuseadmete toimetamiseks tööks Kuul.
Kõva (hard/impact) maandumine: objekt puutub Kuuga kokku suurte kiiruste juures ja tavaliselt hävineb; sellised sõidukid olid esimesteks kosmosevõidusõja sondideks ja vahel kasutati teaduslikel katsetel.
Mehitatud maandumine: inimene pidi maanduri pardal oluliselt keerukamalt navigeerima ja ellu jääma — seda on seni edukalt teostanud ainult Ameerika Ühendriigid.

Olulised mehitamata missioonid ja viimased arengud

Robootilised missioonid on andnud suurt panust Kuu geoloogiasse, resursside-kaardistamisse ja teaduslikesse avastustesse. Märkimisväärsed etapid hõlmavad Nõukogude Luna-sarja (löögi- ja pehmed maandumised, proovitoomised), USA Surveyor-missioone, Hiina Chang'e programmi (sh Chang'e 3 — 2013 pehme maandumine ja rover; Chang'e 4 — esimesena Kuu kaugetel küljel; Chang'e 5 — proovitoomine 2020) ning India Chandrayaan-3 edukat pehmet maandumist 2023. Need missioonid on tõstnud meie teadmisi Kuu pinnastruktuurist, mineraalidest, veejää olemasolust polaaraladel ja Kuu ajaloost.

Tehnilised ja teaduslikud väljakutsed

Maandumispaiga valik: sobiv, suhteliselt sile pind ja juurdepääs teaduslikult huvipakkuvatele piirkondadele.
Descent guidance ja propulsioon: õige kiiruse ja telje juhtimine langetamiseks pehmele maandumisele.
Tolm ja termilised tingimused: Kuupinnase tolm võib kahjustada seadmeid; ööpäevane temperatuuride kõikumine on suur.
Side ja navigeerimine: eriline väljakutse on Kuu kauge külje (farside) missioonide puhul, kus otseühendust Maaga pole ilma relee-satelliidita.

Tulevik ja inimeste tagasitulek

Kuule naasmine on praegu aktiivne eesmärk nii riiklikel kui erasektoril. NASA Artemis programm plaanib saata uusi astronautide meeskondi Kuule, sealhulgas esimesi naisi ja esimesi inimesi viimaste aastakümnete järel, ning arendada püsivamat juurdepääsu Lagrange'i punktide ja Kuupinnale. Samuti töötavad mitmed riigid ja ettevõtted välja uusi roboteid, maandureid ja võimalikku ökosüsteemi, mis võimaldaks tulevikus pikemaajalist inimtegevust ja uurimust Kuul.

Summeerides

Kuu maandumine on olnud inimkonna tehnoloogia ja teaduse üks keskseid verstaposte: alates löögmaandumistest ja esimestest pehmetest maandumistest kuni inimeste ja robotite keerukate missioonideni. Kuigi viimased mehitatud inimmissioonid Kuul toimusid 1969–1972 ning viimane inimene, kes kõndis Kuu peal, oli Gene Cernan., on tänapäeval näha tugevat rahvusvahelist ja rahvuslikku huvi Kuu uurimise taaselustamiseks ning uute missioonide kavandamiseks.

Sellel kaardil on näidatud Surveyori, Apollo ja Luna missioonide maandumiskohad.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Kuu maandumine?

V: Kuu maandumine on kosmoseaparaadi saabumine Kuu pinnale.

K: Millal jõudis esimene inimtekkeline objekt Kuu pinnale?

V: Esimene inimtekkeline objekt, mis jõudis Kuu pinnale, oli Nõukogude Liidu Luna 2 missioon 13. septembril 1959. aastal.

Küsimus: Millal maandus Kuule Ameerika Ühendriikide Apollo 11?

V: Ameerika Ühendriikide Apollo 11 oli esimene mehitatud missioon, mis maandus Kuule 20. juulil 1969. aastal.

Küsimus: Mitu missiooni, mille pardal olid inimesed, on maandunud Kuule?

V: Ajavahemikul 1969-1972 maandus Kuule kuus missiooni, mille pardal olid inimesed.

K: Kas mõni muu riik peale Ameerika Ühendriikide on edukalt inimesi Kuule maandanud?

V: Ei, siiani on Ameerika Ühendriigid ainus riik, kes on edukalt inimesi Kuule maandanud.

K: Millal oli viimane inimkuu-missioon?

V: Viimane inimlik missioon Kuule toimus 1972. aasta detsembris.

K: Kes oli viimane inimene, kes kõndis Kuu peal?

V: Viimane inimene, kes kõndis Kuu peal, oli Gene Cernan.