Apollo 14 oli Apollo programmi kaheksas mehitatud missioon ja kolmas kord, kui inimesed Kuule maandusid. Missioon algas Maalt 31. jaanuaril 1971 ning kestis umbes üheksa päeva; Kuule maanduti 5. veebruaril 1971. Kuumoodul tegi maandumise Fra Mauro formatsiooni — sama sihtkoht, kuhu pidi jõudma õnnetult lõppenud Apollo 13 missioon. Missiooni meeskonda kuulusid komandör Alan Shepard, komandomooduli piloot Stuart Roosa ja kuumooduli piloot dr Edgar Mitchell.

Missiooni eesmärk ja kulg

Apollo 14 eesmärgiks olid Fra Mauro geoloogiliste ladestuste uurimine ning laialdaste teaduskatsete läbiviimine. Missioon kasutas Saturn V kanderaketisüsteemi ja järgnes standardsetele transpordifaasile: tõus Maalt, translunaarne trajektoor, sisenemine Kuuringi orbiiti, kuumooduli maandumine ja huisuselt taasühinemine komandomooduliga pärast pinnalt naasmist. Kuupinnal viibiti kahe väljasõidu (EVA) jooksul, mille käigus koguti kokku 42 kg kuukive ning paigaldati ja aktiveeriti teadusinstrumendid.

Teadus- ja prooviülesanded

  • Kuupinnal paigaldati ALSEP-i (Apollo Lunar Surface Experiments Package) seadmed, mille hulka kuulusid erinevad instrumentid, sealhulgas seismilisi mõõteseadmeid ja temperatuuri- ning magnetvälja mõõtjakid.
  • Tehti puurimisi ja maa-proovivõtete trükke, et uurida Fra Mauro setete päritolu; eesmärgiks oli koguda informatsiooni Imbriumi löögkratrist pärineva materjali kohta ning aidata määrata Kuud tabanud löökide ajalugu.
  • Seismiliste andmete saamiseks kasutati lisaks passiivsetele mõõtmistele ka eelsalvestatud laenguid, et tekitada kunstlikke impulsse Kuusisese struktuuri uurimiseks.

Tuntud juhtumid ja kultuuriline pärand

Missiooni emotivaalsemate hetkedena jäi ajalukku komandör Alan Shepardi kuulus golfiswing: ta lõi Maalt kaasa võetud isetehtud klubiga kaks golfipalli Kuu pinnale. See episood illustreeris nii inimlikku uudishimu kui ka missiooni meeleolu pärast Apollo 13 kriisi. Komandomooduli piloot Stuart Roosa võttis missioonile kaasa mitusada seemet, mis jäid lennuajal tema hooleks ja hiljem istutati Maal — sündisid nn „Kuupuud“ (Moon Trees).

Meeskond

  • Komandör: Alan Shepard — varem esimene ameeriklane kosmoses; Apollo 14-ga tegi ta teise kosmosevälishüppe ja oli ühtlasi üks vanemaid Kuul käinud inimesi.
  • Komandomooduli piloot: Stuart Roosa — vastutas komandmooduli juhtimise ja orbiidis viibimise eest, samuti igapäevaste teaduse- ja ekspeditsioonivarude eest.
  • Kuumooduli piloot: dr Edgar Mitchell — osales aktiivselt kuupinnal läbiviidud katsetes ning hiljem oma karjääri ja huvide kaudu populariseeris teadvuseuuringuid.

Tähtsus teadusele ja edasiarendustele

Apollo 14 tõi olulisi geoloogilisi prooviaruandeid ja seismilisi andmeid, mis aitasid paremini mõista Kuu sisemist ülesehitust ja ajalugu. Kogutud kuukivid võimaldasid teadlastel täpsustada Kuu pinna vanust ja Imbriumi löögi järel tekkinud materjali levikut. Lisaks näitas missioon, et varasemate missioonide ja hädaolukordade järel oli võimalik taastada operatiivne stabiilsus ja viia ellu keerukaid teadusülesandeid.

Apollo 14 pärand on seega nii teaduslik kui ka kultuuriline: see lisas olulist teavet Kuu kujunemise kohta, tõi Maale väärtuslikke kivimeid ja jättis meelde inimliku loo — golfipallid, Kuupuud ja astronautide isiklikud panused jäävad Apollo 14 lugu rikastama.