Kollane kääbus
GV-täht ehk kollane kääbus on põhiseeria täht. See on Hertzsprung-Russelli diagrammil spektritüübilt G ja heledusklassilt V. Mõiste kollane kääbus on ekslik, sest G-tüüpi tähtede värvus varieerub tegelikult valgest, mis kehtib heledamate tähtede, näiteks Päikese puhul, kuni väga kergelt kollase värvuseni, mis kehtib vähem massiivsete ja heledamate G-tüüpi põhiseeria tähtede puhul. Vt spektraalse klassifikatsiooni tabelit tähtede värvuse kohta valgustüübi järgi.
GV-tähed on väikesed (umbes 0,8-1,0 Päikese massi) ja nende pinnatemperatuur on 5300-6000 K. Nagu teisedki põhiseeria tähed, muudab GV-täht oma tuumasüdamikus vesinikust heeliumiks tuumasünteesi abil.
Meie Päike on kõige tuntum (ja kõige kergemini vaadeldav) näide GV-tähest. Igal sekundil ühendab ta umbes 600 miljonit tonni vesinikku heeliumiks, muutes umbes 4 miljonit tonni ainet energiaks. Teised GV-tähed on Alpha Centauri A, Tau Ceti ja 51 Pegasi.
Meie Päike paistab läbi Maa atmosfääri Rayleigh' hajumise tõttu kollane. Ilma selleta näeks see valge välja. Kuigi nimetust "kääbus" kasutatakse kollaste põhijärjekorra tähtede võrdlemiseks hiigeltähtedest, on kollased kääbused, nagu Päike, 90% heledamad kui kõik Linnutee tähed (mis on suures osas oranžid, punased ja valged kääbused).
GV-täht sulatab vesiniku tuumad kokku ja vabastab energiat umbes 10 miljardi aasta jooksul. Kui vesinik on ära kasutatud, kasvab täht mitu korda suuremaks kui varem ja muutub punaseks hiiglaseks nagu Aldebaran. Lõpuks kaotab punane hiiglane oma välimised gaasikihid, mis muutuvad planetaarseks udukoguks, samal ajal kui tähe sisemus (mida nimetatakse ka tuumaks) jahtub ja kahaneb väikeseks, väga tihedaks valgeks kääbuseks.
Hertzsprung-Russelli diagramm, mis näitab heledusklasse.
Päike, nagu see näeks välja ilma Maa atmosfäärita. See on tüüpiline näide GV-tähest.
Muud artiklid
- Punane kääbus
- Pruun kääbus
Küsimused ja vastused
K: Mis on GV täht?
V: GV-täht ehk kollane kääbus on Hertzsprung-Russelli diagrammil spektritüübiga G ja heledusklassiga V põhiseeria täht.
K: Mis värvi on GV-tähed?
V: GV-tähtede värvus varieerub valgest heledamate tähtede, nagu Päike, kuni väga kergelt kollase värvuseni vähem massiivsete ja heledamate tähtede puhul.
K: Kui suur on GV-tähtede mass?
V: GV-tähtede massid jäävad tavaliselt vahemikku 0,8-1,0 Päikese massi.
K: Milline on näide tuntud GV-tähest?
V: Päike on kõige tuntum (ja kõige kergemini vaadeldav) näide GV-tähest.
K: Kui kaua võib GV-täht vesiniku tuuma kokku sulatada ja energiat vabastada?
V: Tüüpiline GV-täht võib vesiniku tuuma kokku sulatada ja energiat vabastada umbes 10 miljardit aastat.
K: Mis juhtub, kui GV-tähe vesinik saab otsa?
V: Kui vesinik saab otsa, kasvab täht mitu korda suuremaks kui varem ja muutub punaseks hiiglaseks, kaotades lõpuks oma välimised gaasikihid, millest moodustub planetaarne udukogu, samal ajal kui selle tuum jahtub ja kahaneb väikeseks, väga tihedaks valgeks kääbuseks.
