Galatea — Neptuuni kuu (Neptun VI): avastamine ja omadused
Uuri Galatea (Neptun VI) avastamist Voyager 2 fotodel, nime päritolu ja kuu füüsilisi omadusi – konkreetne ja kaasahaarav ülevaade Neptuuni neljandast lähimast kuust.
Samuti on olemas asteroid nimega 74 Galatea.
Galatea ehk Neptun VI on Neptuuni neljas lähim kuu. See on saanud oma nime Galatea järgi, kes on üks Kreeka legendi Nereididest.
Galatea leiti 1989. aasta juuli lõpus Voyager 2 sondi tehtud piltide põhjal. Sellele anti nimetus S/1989 N 4. Avastamise kohta öeldi (IAUC 4824), et see toimus 2. augustil 1989, kuid tekstis räägitakse ainult "10 kaadrist, mis on tehtud 5 päeva jooksul", mis annab avastamiskuupäeva millalgi enne 28. juulit. Nimi anti 16. septembril 1991.
See ei ole kera ja ei näita mingeid märke geoloogilistest muutustest.
Orbiit ja seos Neptuuni rõngastega
Galatea tiirleb Neptuuni lähedal tihedas, sisemises orbiidis — selle orbitaalraadius on ligikaudu 62 000 km Neptuunist. See asub Neptuuni rõngaste süsteemi lähedal ning on eriti oluline Adamsi rõnga ja selle harude (nn arc-üksuste) dünaamika mõistmisel. Galatea gravitatsioon mõjutab rõngaosakesi ja aitab osaliselt säilitada rõngaarcide paiknemist ning stabiilsust.
Füüsikalised omadused
Galatea on väike ja ebaühtlase kujuga; selle kuju ei vasta üleminekuolukorrale kera kujule. Eesti keeles öelduna — see ei ole kera. Havai resolutsiooniga Voyager 2 pildid näitavad ühtlast, suhteliselt tumedat ja siledat pinda ilma selgelt tuntavate kraatrite või vulkaanilise aktiivsuse tunnusteta. Pinna peegeldusaste on madal, mis viitab kivisele või süsivesinikuterikastele materjalidele, kuid täpsed koostised jäävad teadmata.
Ligikaudsed suurusehinnangud panevad Galatea läbimõõdu sadakond kilomeetrit ringis (keskmine raadius on hinnanguliselt mõnekümne kilomeetri suurusjärgus), mis teeb temast ühe väiksema sisemise kuu Neptuuni ümber. Selle mass on seetõttu väga väike ja pindala pindpinevus geoloogiliste protsesside tekitamiseks on piiratud.
Rotatsioon ja geoloogia
Nagu paljude sisemiste kuude puhul, on Galatea tõenäoliselt tidally locked ehk pöörleb ümber oma telje sama kiirusega, nagu ta tiirleb ümber Neptuuni — st sama külg on pidevalt Neptuuni suunas. Voyager 2 andmete põhjal ei leitud mingeid märke aktiivsest geoloogiast ega atmosfäärist; pinnale mõjuvad peamiselt vanad mikrometeoriidide põrked ja kosmoseilmastiku kulumine.
Avastamise tähendus ja tulevik
Galatea avastamine Voyager 2 andmetest näitas, kui palju olulist informatsiooni võib saada ühekordsetest lähivaatlustest. Kuna Neptuuni süsteemi on pärast Voyageri missiooni uuritud vaid piiratud määral, jääb Galatea kohta palju küsimusi vastuseta — eriti täpsed mõõtmised suuruse, tiheduse, pinnakoostise ja rõngaste dünaamika kohta. Tulevased sondid Neptuuni juurde annaksid võimaluse need küsimused täpsemalt lahata.
Kokkuvõte
Galatea on Neptuuni neljas lähim kuu, avastatud 1989. aastal Voyager 2 kaadritest ning nime saanud 1991. aastal. See on väike, mittesfääriline ja geoloogiliselt vaikne keha, mille gravitatsioon mängib rolli Neptuuni sisemiste rõngaste ja nende arc-struktuuride kujunemisel ja hoidmisel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Galatea?
V: Galatea on Neptuunile neljas lähim kuu.
K: Kuidas sai Galatea oma nime?
V: Galatea on nime saanud ühe Kreeka legendi Nereide järgi.
K: Millal Galatea avastati?
V: Galatea avastati 1989. aasta juuli lõpus Voyager 2 sondi tehtud piltide põhjal.
K: Mis oli Galatea esialgne nimetus?
V: Galatea esialgne nimetus oli S/1989 N 4.
K: Kas Galatea avastamisest teatati avalikult?
V: Jah, Galatea avastamisest teatati (IAUC 4824) 2. augustil 1989. aastal.
K: Kas Galatea näitab mingeid märke geoloogilistest muutustest?
V: Ei, Galatea ei ole kera ja ei näita mingeid märke geoloogilistest muutustest.
K: Kas on olemas asteroid nimega Galatea?
V: Jah, on olemas asteroid nimega 74 Galatea.
Otsige