Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees: Kuu tekkimine ja tõendid

Hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi kohaselt tekkis Kuu noore Maa ja Marsi-suuruse protoplaneedi kokkupõrke rusudest. See on eelistatud teaduslik hüpotees Kuu tekkimise kohta.

Tõendid selle hüpoteesi kohta pärinevad Kuu proovidest, mis näitavad, et:

  1. Kuu pind oli kunagi sulanud
  2. Kuu ilmselt suhteliselt väike raudsüdamik ja madalam tihedus kui Maal ning
  3. tõendid sarnaste kokkupõrgete kohta teistes tähesüsteemides (mille tulemuseks on "jäätmekettad").

Kokkupõrkuvat keha nimetatakse mõnikord Theiaks, mis on Kreeka müütilise titaani järgi, kes oli Kuu jumalanna Selene ema.

Selle hüpoteesi puhul on mitu vastuseta küsimust. Kuu hapniku isotoopide suhe on sisuliselt identne Maaga, ilma et oleks tõendeid mõne teise päikesekeha panuse kohta. Samuti ei ole Kuu proovides lenduvate elementide, raudoksiidi või siderofiilsete elementide (keemilised elemendid, mis seonduvad rauaga) oodatud suhe ning puuduvad tõendid selle kohta, et Maal oleks kunagi olnud magmaookean, mida see hüpotees eeldab.

Täiendavad selgitused ja tõendid

Millises vormis sündmus toimus? Enamik mudeleid kujutavad väikese (Marsi suuruse) keha ja noore Maa väga energilist kokkupõrget ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi. Kokkupõrke energia aurustas osa materjalist ja tekitas ümber Maa jäätmeketta ehk debris-ketta, millest hiljem kondenseerudes ja kokku kukkudes moodustus Kuu. Sellised simulatsioonid osutavad, et Mooni moodustumine sel viisil suudab selgitada Maa–Kuu süsteemi kogu impulssi ja asjade jaotust.

Geokeemilised tõendid:

  • Kuu kivimite analüüs (peamiselt Apollo missioonide proovid) näitab, et Kuu pinnase osa oli kunagi laialdaselt sulanud — olemas on tõendeid nn Kuu magmaookeani kohta (lunar magma ocean), mis selgitab anortosiidist kooriku teket.
  • Kuu tihedus ja raudsüdamiku väiksus viitavad sellele, et suurem osa rauast jäi Maa külge või settis Maa sisse pärast kokkupõrget — see seletab ka suhtelist rauavaesust Kuu sees.
  • Keemilised ja isotoopilised sarnasused (eriti hapniku isotoopide suhe) Maa ja Kuu vahel on üllatavalt suure ühtlusega; see seab nõudeid kas ulatuslikule materjali segunemisele kokkupõrke käigus või sellele, et Theia oli keemiliselt Maaga väga sarnane.
  • Kaugel teistes tähesüsteemides täheldatud tolmu- ja jäätmekettaid (debris disks) annavad otsest näidet, et sarnased suurte õnnetuste tagajärjed on universumis võimalikud ja mitte erakordsed.

Peamised probleemid ja teaduslikud väljakutsed

  • Isotoopiline puzzle: Kui Kuu tekkis peamiselt Theia materjalist, siis miks on selle hapniku ja mitmete teiste elementide isotoopilised suhted praktiliselt identsed Maa omadega? See nõuab kas väga tõhusat segunemist kokkupõrke ajal või puhtjuhuslikku Theia koostise kokkulangevust Maa omaga.
  • Lenduvate elementide ja volatiilsuse vähesus: Kuu on vaesem kergesti aurustuvatel elementidel (näiteks vesinik, süsinik, lämmastik), mis toetab ideed väga kuumast konditsioneerimisest, kuid täpsed mustrid ja hulk erinevates proovides on keerukad ja vajavad selgitamist.
  • Siderofiilsete elementide (raud-kõrvalained) hulk: Kuu proovid ei näita täielikult seda jaotust, mida kõige lihtsamad kokkupõrke-mudelid ennustaksid. See puudutab ka ühtlasi Maa varajase keemilise evolutsiooni märke (nn "late veneer").
  • Maa magmaookean: mõnes tekstis eeldatakse, et Maa ise läbis pärast suurt kokkupõrget ulatusliku sulamise ehk magmaookeani faasi. Otsene geoloogiline tõend terviklikust Maa magmaookeanist on piiratud, kuna Maa vanimad kivimid on hilisemad ja tektoonika on neid muutnud; seega Maa varajase termilise ajaloo rekonstrueerimine tugineb peamiselt modelleerimisele ja indirektele keemilistele näitajatele.

Uued mudelid ja võimalikud lahendused

Et leevendada eeltoodud probleeme, on viimastel aastatel välja pakutud mitmeid variatsioone ja täiustusi:

  • Kanoni(ne) mudel: traditsiooniline Marsi-suurune Theia lööb Maad suhteliselt madala energiaga ja tekib jäätmeketas, millest Kuu moodustub. See seletab paljusid omadusi, kuid jääb isotoopilise sarnasuse selgitamisel hapuks.
  • Kõrge-energia / kiire pöörlemise mudelid: kui Maa enne kokkupõrget varem kiirelt pöörles või kui kokkupõrge oli väga eristruktuurne (näiteks väga energiline „hit-and-run“ või „synestia“-mudel), võib see tekitada laialdasemat segunemist Maa ja Theia materjali, mis aitab seletada isotoopilist ühtlust.
  • Mitme väiksema osaleja hüpotees: mitmed väiksemad kokkupõrked võiksid järk-järgult kasvatada Kuu ja võimaldada suuremat segunemist, vähendades vajadust ühe suure Theia järele.

Tulevased uuringud ja kuidas hüpoteesi edasi testida

  • Uued proovid Kuu tagapoolt ja vanematest piirkondadest (näiteks planeeritud proovid Artemis-missioonide või tulevaste unikaalsete tagasitoimetamiste kaudu) annavad täpsemaid andmeid isotoopide, volatiilide ja siderofiilsete elementide kohta.
  • Veelgi täpsemad isotoopilised mõõtmised (näiteks Ti, Cr, Si, W isotoopid) võivad kitsendada võimalikku Theia koostist või näidata, milline segunemismehhanism toimus.
  • Seisvamad geofüüsikalised vaatlused (nt seismoloogia, gravitatsioonimõõtmised) aitavad selgitada Kuu sisemist struktuuri ja raudsüdamiku suurust täpsemalt.
  • Arvutuslikud simulatsioonid ja pilootmudeleid arendatakse edasi, et kombineerida dünaamilisi, termilisi ja keemilisi protsesse ühtseks narratiiviks.
  • Vaatlused teiste tähesüsteemide debris-kettadest annavad konteksti, kui tavalised või haruldased sellised suured kokkupõrked on galaktilisel skaalal.

Kokkuvõte: Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees on tänapäeval kõige laialdasemalt tunnustatud selgitus Kuu tekkeks ja see selgitab hästi mitmeid geokeemilisi ja dünaamilisi omadusi. Samas jääb mitu olulist detaili — eriti täpsed isotoopilised sarnasused Maa ja Kuu vahel ning volatiilide ja siderofiilide jaotumine — teadlastele väljakutseks. Uued andmed ja täiustatud mudelid on aktiivses arengus ning tõendeid kogutakse nii Kuu enda proovidest kui ka teistest tähesüsteemidest.

Kunstniku pilt hiiglaslikust kokkupõrkest, mis arvatakse olevat Kuu moodustanudZoom
Kunstniku pilt hiiglaslikust kokkupõrkest, mis arvatakse olevat Kuu moodustanud

Context

Maa suhteliselt suur looduslik satelliit, Kuu, on ainulaadne. Apollo programmi ajal toodi Maale kivimeid Kuu pinnalt. Nende kivimite radiomeetriline dateerimine on näidanud, et Kuu on 4527 ± 10 miljonit aastat vana, mis on umbes 30-55 miljonit aastat noorem kui teised Päikesesüsteemi kehad. Uued tõendid näitavad, et Kuu tekkis veelgi hiljem, 4,48 ± 0,02 Ga ehk 70-110 Ma pärast Päikesesüsteemi tekkimist. Teine märkimisväärne omadus on Kuu suhteliselt väike tihedus, mis tähendab, et tal ei ole suurt metallist tuuma, mis on teistel Päikesesüsteemi maismaakehadel. Kuu põhikoostis sarnaneb suures osas Maa mantli ja maakoorega koos, ilma Maa tuumata. See on viinud hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesini: idee, et Kuu tekkis proto-Maa hiiglasliku kokkupõrke käigus mõne teise protoplaneediga.

Mõnikord Theiaks kutsutud impaktor oli arvatavasti veidi väiksem kui planeet Mars. Theia põrkas Maaga kokku umbes 4,533 Ga. Mudelitest selgub, et kui nii suur impaktor tabas protomaad väikese nurga all ja suhteliselt väikese kiirusega (8-20 km/s ehk 5,0-12,4 mi/s), paiskus palju materjali protomaadi ja impaktori mantlitest (ja protokooridest) kosmosesse, kus suur osa sellest jäi Maa ümber orbiidile. See materjal moodustas lõpuks Kuu.

Löökkeha metalliline tuum oleks aga vajunud läbi maakera mantli, et sulanduda Maa tuumaga, vähendades Kuu metallimaterjali. Seega seletab hiiglasliku kokkupõrke hüpotees Kuu ebanormaalset koostist. Maa ümber orbiidil olev ejekta oleks võinud nädalate jooksul kondenseeruda üheks kehaks. Omaenda gravitatsiooni mõjul muutus väljapaiskunud materjal kerakujulisemaks kehaks: Kuuks.

Radiomeetrilised vanused näitavad, et Maa eksisteeris juba vähemalt 10 miljonit aastat enne kokkupõrget, mis on piisav aeg, et võimaldada Maa algse mantli ja tuuma diferentseerumist. Siis, kui kokkupõrge toimus, paiskus välja ainult mantli materjal, jättes Maa rasketest elementidest koosneva tuuma puutumata.

Tagajärjed

Sellel kokkupõrkel olid mõned olulised tagajärjed noorele Maale. See vallandas tohutu energiahulga, mille tõttu nii Maa kui ka Kuu muutusid täielikult sulaks. Kohe pärast kokkupõrget oli Maa mantel tugevalt konvektsioonis, pinnal oli suur magmaookean. Planeedi esimene atmosfäär pidi tohutu energiahulga tõttu täielikult ära puhutud olema. Samuti arvatakse, et kokkupõrge muutis Maa telge, et tekitada suur 23,5° aksiaalne kalle, mis on vastutav Maa aastaaegade eest (lihtsa, ideaalse mudeli kohaselt oleks planeetide tekkimisel aksiaalne kalle 0° ja aastaaegu ei oleks märgata). Samuti võis see kiirendada Maa pöörlemist.

Hiljutised tõendid

Apollo astronautide poolt tagasi toodud Kuu kivimite analüüs näitab Theia jälgi. Teadlased väidavad, et see kinnitab teooriat, et Kuu tekkis kataklüsmilise kokkupõrke tagajärjel. Mõned teadlased on üllatunud, et erinevus Kuu kivimites leitud Theia materjali ja Maa materjali vahel on nii väike.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hiiglasliku mõju hüpotees?


V: Hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi kohaselt tekkis Kuu noore Maa ja Marsi-suuruse protoplaneedi kokkupõrkest tekkinud rusudest.

K: Millised on tõendid hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi kohta?


V: Selle hüpoteesi tõestuseks on Kuu proovid, mis näitavad, et Kuu pind oli kunagi sulanud, Kuu ilmselt suhteliselt väike raudsüda ja madalam tihedus kui Maal, ning tõendid sarnaste kokkupõrgete kohta teistes tähesüsteemides (mille tulemuseks on "rusukettad").

Küsimus: Kuidas nimetatakse kokkupõrkekeha hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi puhul?


V: Kokkupõrkekeha nimetatakse mõnikord Theia'ks, Kreeka müütilise titaani järgi, kes oli Kuu jumalanna Selene ema.

K: Millised on hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi vastuseta küsimused?


V: Selle hüpoteesi vastuseta probleemid on järgmised: Kuu hapniku isotoopide suhe on sisuliselt identne Maaga, ilma et oleks tõendeid mõne teise päikesekeha panuse kohta, Kuu proovides ei ole lenduvate elementide, raudoksiidi või siderofiilsete elementide (keemilised elemendid, mis seonduvad rauaga) oodatud vahekorda ning puuduvad tõendid, et Maal oleks kunagi olnud magmaookean, mida see hüpotees eeldab.

Küsimus: Milline on Kuu tekkimise eelistatud teaduslik hüpotees?


V: Eelistatud teaduslik hüpotees Kuu tekkimise kohta on hiiglasliku kokkupõrke hüpotees.

K: Milline on Kuu tihedus võrreldes Maaga?


V: Kuu tihedus on väiksem kui Maal.

K: Mis on Kreeka müütiline titaan, mida seostatakse Kuuga hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi kohaselt?


V: Hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi puhul nimetatakse kokkupõrkekeha mõnikord Theiaks, mis on müütiline kreeka titaan, kes oli Kuu jumalanna Selene ema.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3