Selene on ka teine nimi Kuu jaoks
Selene (vanakreeka keeles Σελήνη) on Kreeka mütoloogias Kuu jumalanna. Ta on titaanide Hyperioni ja Theia tütar. Ta on Päikese jumala Heliose ja koidiku jumalanna Eose õde. Teda kujutatakse sageli sõitmas oma vankriga üle öise taeva, mida tõmbab tiibhobuste meeskond. Kuuga seostati ka paljusid teisi jumalannasid, näiteks Artemis ja Hekate, kuid ainult Selene'i peeti Kuu enda kehastuseks. Tema Rooma vaste on Luna.
Päritolu ja nimi
Selene nimi tuleneb vanakreeka sõnast, mis tähistab kuud ja kuuvalgust. Antiikallikates, nagu Hesiodose Theogonias, on ta kirjeldatud kui Hyperioni ja Theia tütart — seega kuulub ta jumalate põlvkonda enne Zeusi valitsemist. Tema suguluseks on Päike (Helios) ja koidu jumalanna (Eos), mis peegeldab loogilist paarisust taevailmingute vahel päevasel ja öisel taevakehal.
Mütid ja peamised lood
Kuigi Selene'il on mitmeid kirjeldusi ja kohati omavahel kokku langevaid rolle, on tema tuntumate lugude keskmes armastuslugu karjapoisi Endymioniga. Vastavalt levinuimale versioonile armus Selene Endymioni — kaunisse, kuid surmatavasse noormehesse — ning palus Zeusi või mõne allika järgi lausa ise, et Endymion jääks nooreks igavesti. Sõltuvalt versioonist anti talle kas igavene noorus, igavene uni või armu järel püsiv igavene elu, nii et Selene sai teda igal ööl külastada. See lugu tõstab esile kuu ja öö intiimse, vaikse ja salapärase olemuse.
Antiiksete tekstide ja luule kaudu esineb Selene ka kui taeva liikumise isikustamine — ta sõidab hõbedase vankriga üle taevalaotuse, andes valguse ja juuresoleku ööle. Mõnedes allikates on tal ka last — eri allikad nimetavad erinevaid nimesid ja päritolu (mõnikord loetakse lapse isaks Zeusi).
Sümbolid ja kujutamine kunstis
- Vankriratas ja hobused: Selene'il on sageli kaarjas vanker või chariot, mida tõmbavad sageli tiibhobused — see kujund väljendab kuu liikumist üle taeva.
- Kuu poolekuu või sarv: Kunstis ja skulptuuris on tal tihti peas poolkuu- või sarvekroon, mis on muutunud üldiseks kuu sümboliks.
- Hõbe ja valgus: Selene't esitatakse kui külma, hõbedast valgust toovat jumalannat, mis eristab teda enamiku päikesejumalatega võrreldes.
- Öised motiivid: tihti on temaga seotud ookean, uni, salapära ja unenägudega seotud kujutised.
Kultus ja järeltulev mõju
Kuigi Selene ei olnud Kreekas sama laialt avalikult ülistatud kui mõned teised jumalad, leidus talle pühendusi ja kujutisi nii templites kui vaseskulptuuride ja vaasi-dekooride kujul. Hilisemas rooma maailmas ühendasid autorid ja usundipraktikad Selene'i ja Luna rolle ning Kuu jumalannad tihtipeale põimusid teiste ööjumalannade, nagu Artemis ja Hekate, atribuutidega.
Selene roll mütoloogias ja kunstis on säilinud läbi sajandite — tema kujutised on leidnud tee antiigist renessansini ja tänapäeva kirjandusse ja visuaalkultuuri, kus kuu kui metafoor jätkab inimeste kujutlemist unistuste, saladuste ja muutuvuse sümbolina.
Allikad ja viited
Peamised antiikallikad, mis Selene'ist räägivad, on autori- ja luuleread Hesiodoselt, erinevad Homerose hümnid ja kohalikud mütoloogilised traditsioonid. Arheoloogilised leitmendid — vaasi- ja reljeefikujutised — annavad meile visuaalse ettekujutuse sellest, kuidas teda on kujutatud antiiksel ajal.
