Vampiirid: legendid, omadused ja ajalugu
Avasta vampiiride müüdid, ajalugu ja üleloomulikud omadused — alates Ida-Euroopa legendidest kuni Bram Stokeri "Dracula" pärandini. Hirm, romantika ja saladused ootavad.
Vampiirid on legendide ja lugude koletised. Esimesed vampiirilood jutustati Ida-Euroopas, kuid suure osa sellest, kuidas tänapäeva inimesed näevad vampiire, lõi Bram Stoker kuulsas romaanis "Dracula". Vähesed inimesed usuvad, et vampiirid on reaalsed, kuid filmides, televisioonis ja raamatutes on nad siiski väga populaarsed.
Vampiirid olid kunagi inimesed, kuid neil on üleloomulik needus. Mõned vampiirid peavad ellujäämiseks verd jooma. Nad teevad seda, hammustades inimesi või loomi oma kahe pika hambaga kaela. Vampiirideks võivad muutuda ka inimesed, kelle verd vampiirid joovad. Teised võivad elada inimeste eluenergiast. Paljudes lugudes võivad vampiirid muutuda teisteks loomadeks, tavaliselt nahkhiireteks, kuid ka huntideks, kassideks või rottideks.
Sõltuvalt loost võivad vampiiridel olla mõned või kõik need omadused:
- Igavene või väga pikk eluiga — nad ei vanane tavaliselt nagu inimesed.
- Suurem jõud ja kiirus kui tavalistel inimestel.
- Pikad noad või kihvad (hambad), millega nad imavad verd.
- Võime muuta end loomadeks (näiteks nahkhiireks) või varjuteks.
- Puuduv või nõrk peegeldus mõnes legendis.
- Võime mõjutada või meelitada inimesi (mind control või hüpnoos).
- Vajavad verd või eluenergiat ellujäämiseks.
- Elavad sageli päevasel ajal haudades või kirstudes.
- Ei saa tavaliselt koju siseneda ilma kutseta (sõltuvalt loost).
Vampiiri muutumise viisid ja levik
Legendide järgi võivad inimesed vampiirideks muutuda mitmel viisil: kui vampiir joob inimese verd ja seejärel inimene sureb ja ärkab uuesti, kui vampiiri hammustus või needus kandub edasi, või kui inimene puutub kokku surnu vere või muude rituaalsete asjaoludega. Mõned rahvajutustused räägivad ka valepuhastustest ehk valest matmisest, haudade lahtikaevamisest ning surnute erilisest kohtlemisest, mis võis viia hirmu ja uskumusteni, et surnud võivad tagasi tulla.
Nõrkused ja kaitsevahendid
Vampiiride vastu on lugudes ja rahvapärimuses kasutatud mitmeid meetodeid:
- Oht päikesevalguse käes — paljud lood ütlevad, et päike kahjustab või hävitab vampiiri.
- Küüslauk ja teised tugeva lõhnaga taimed võivad neid eemale peletada.
- Püha vesi, ristid ja muud religioossed esemed, mis võivad vampiiri nõrgestada.
- Kõrvetamine, pead eemaldamine või kirstu läbi läbitorkamine (nt puust kolguga südametork) on traditsioonilised viisid vampiiri "tapa" rahvajuttudes.
- Mõned lood nõuavad, et surnu matmiskohale asetatakse kivi või et ta matetakse näoga alla, et takistada "tagasitulekut".
Päritolu ja ajalooline taust
Vampiiri-kujutelma on segu erinevatest rahvajuttudest ja uskumustest, mis pärinevad peamiselt Ida-Euroopa rahvakultuuridest, kuid samalaadseid motiive leidub ka teistes kultuurides üle maailma. Keskajal ja varasemal ajal põhjustasid haudade avamise vaatluslikud tõlgendused ning surmajärgsete nähtuste seletused sageli hirmu, et surnud võivad "naasta". Bram Stokeri "Dracula" lõi modernse vampiiri müüdi ja populariseeris teatud kujutisi — aristokraatlik, salapärane ja ohtlik külmavereline tegelane.
Kultuuriline mõju ja tänapäev
Vampiirid on populaarne teema kirjanduses, filmides, teleseriaalides ja mängudes. Nende kujutamine ulatub hirmutavatest koletistest romantiseeritud ja traagilisteks tegelasteks. Tänapäeval eksisteerib ka vampiiri-huvi grupikultuur ja subkultuur, kus mõned inimesed võtavad omaks kindlad esteetilised või rituaalsed elemendid, ilma et nad usuksid ülimalt loodusseaduslikku vampiirilisust.
Võimalikud teaduslikud seletused
Teadlased ja folkloristid on pakkunud välja mitmeid selgitusi vampiiri-müütide tekkeks: nakkushaigused nagu raibe või mõnede haiguste põhjustatud näo- ja naha muutused (nt porfüüria) võisid anda põhjuse kuulujuttudele; hoolimatus matustel ja kehade nähtav lagunemine võis tekitada tunde, et surnu ei ole päriselt surnud; ning sosiaalne hirm haavatavuse ja surma ees aitas lugudel levida. Kuid ükski teine oletus ei anna täielikku selgitust, miks vampiiri-lood nii mitmekesised ja püsivad on.
Vampiirid jäävad tänaseni üheks rahvajuttude ning populaarse kirjastuse ja filmi tavatuimateks ja mitmekülgsemateks figuurideks — nad peegeldavad inimeste hirme, ihasid ja kultuurilisi väärtusi eri aegadel.
Vampiir , Philip Burne-Jones, 1897
Vampiirid ilukirjanduses
Dracula on kõige kuulsam vampiir ilukirjanduses ja temast on tehtud palju filme, sageli Christopher Lee'ga Draculas. Bela Lugosi on teine näitleja, kes on selle rolli poolest tuntud. Nosferatu on samuti kuulus vampiirifilm.
Anne Rice'il on populaarne raamatusari vampiiridest. Ka Stephen King kirjutas 1970. aastatel vampiiridest raamatus "Salem's Lot". Telesarjas "Buffy the Vampire Slayer" mängis noor tüdruk, kes võitles vampiiride vastu, kuid sõbrunes ka heade vampiiridega. Stephenie Meyeri sari "Videvikusära" räägib samuti "vampiiridest". Film "Kadunud poisid" (The Lost Boys) rääkis vampiiride bändist (tollases) tänapäeva Californias. Paljude teiste vampiiridest rääkivate lugude hulgas on The Southern Vampire Mysteries, millest sai alguse seriaal True Blood.
Vampiir
Kaitse
Lugudes kasutatakse küüslauku sageli vampiiride eemalhoidmiseks, kuid tegelikult ei mõjuta see neid. Vampiiride vigastamiseks kasutatakse väädi ja Euroopas, kuigi see ei ole traditsiooniline, on kasutatud peegleid, et vampiirid eemale hoida (mõnes kultuuris ei ole vampiiridel peegeldust ja mõnikord ei ole neil ka varju, võib-olla selleks, et näidata, et neil ei ole hinge). Mitte kõikidel vampiiridel lugudes ei ole seda omadust (kreeka vrykolakas/tympaniosil oli nii peegeldus kui ka vari), kasutas Bram Stoker Draculas. Lisaks sellele on Bram Stokeri Draculas mainitud, et hundikarva (või Aconitum) saab kasutada draculat tõrjuda. Selle põhjuseks on romaanis selgitatud, et Dracula on hundimees ja ta võib end selliseks muuta sama kergesti kui nahkhiir.
Muud
Mõned neuroloogid usuvad, et müüdi taga võib olla marutaud.
- Marutõbinejatel on raskusi kõndimisega.
- Nad on seksuaalselt väga aktiivsed ja võivad olla agressiivsed. Nad võivad hammustada, kui nad on selles meeletuses.
- Väga sageli on neil krambid või krambid. Selliste krampide ajal hammustavad nad sageli oma keelt. See võib põhjustada nende suust verejooksu.
- Marutaudi võib levitada hammustamise teel
- Paljud ajuhaigused muudavad inimesed valguse suhtes tundlikuks.
- Paljud ajuhaigused põhjustavad neelamisraskusi. See on hirm vee ees.
Probleem on selles, et marutaudiga inimesed, eriti haiguse kaugelearenenud staadiumis, elavad parimal juhul umbes kümme päeva. See ei võta arvesse, et nad pääsevad kraavidest ja haudadest välja nädalaid või kuid.
Teised inimesed andsid veel ühe selgituse. Haigus võib olla pigem porfüüria kui marutaud. Porfüüria on geneetiline seisund, mis põhjustab erinevusi keha vere tootmisel. Mõnda osa verest ei saa toota piisavas koguses.
Psühholoogilised häired võivad kaasa aidata vampiirilisele käitumisele. Nagu ka asjaolu, et vere joomine on alati uskunud, et see annab sulle selle jõudu, kellest sa jood. See uskumus ulatub tagasi iidsetesse tsivilisatsioonidesse.
Reaalses maailmas on inimesi, kellele meeldib riietuda ja käituda nagu vampiir. Mõned neist võivad ka verd juua.
Lõpuks on veel vampiirnahkhiir.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vampiirid?
V: Vampiirid on legendides ja lugudes esinevad koletised.
K: Kus räägiti esimesi vampiirilugusid?
V: Esimesed vampiirilood jutustati Ida-Euroopas.
K: Kes on loonud kaasaegse kujutluse vampiiridest?
V: Bram Stoker lõi vampiiride kaasaegse kujutamise kuulsas romaanis "Dracula".
K: Kas paljud inimesed usuvad, et vampiirid on reaalsed?
V: Vähesed inimesed usuvad, et vampiirid on reaalsed.
K: Mida peavad mõned vampiirid tegema, et ellu jääda?
V: Mõned vampiirid peavad ellujäämiseks verd jooma.
K: Kuidas vampiirid verd joovad?
V: Vampiirid joovad verd, hammustades inimesi või loomi oma kahe pika hambaga kaela.
K: Kas inimesed, keda vampiir tapab, võivad ise vampiiriks saada?
V: Jah, ka inimesed, kes tapetakse, sest vampiirid joovad nende verd, võivad muutuda vampiirideks.
Otsige