Vanirid: põhjamaise mütoloogia looduse- ja viljakusejumalad

Avasta Vanirid: põhjamaise mütoloogia rahu-, loodus- ja viljakusejumalad — Njörðr, Freyr, Freyja jt. Legendid, maagia ja panteoni ühinemine.

Vanirid on üks kahest põhjamaise mütoloogia jumaluste hõimust; teine on Æsirid. Vanirid seostuvad eelkõige looduse, viljakuse, seemnevilja, viljaõnne, rahu ja merega. Nad esindavad eluandevust, rohukõiksust ja maise heaolu külgetõmmet, samas kui Æsirid on pigem seotud võimu, sõjapidamise, seaduse ja taevajõududega. Mõlema hõimu piirid ja iseloom on müütides mõnikord kõikuvad ning autoriteedid ja sõjaväe- või rahumeelsuse kujutised ei ole alati rangelt fikseeritud.

Põhijooned

Vanirid on tuntud oma viljakuse- ja looduselementide poolest: nad annavad hea saagi, kontrollivad ilma ja merd ning on seotud rikaslikkuse ja sigimisega. Paljud Vanirid olid ka seiðri (nõiduse) ja maagia valdajad — eriti seoses ennustamise ja rasketel aegadel abi toova tarkusega. Vanirite ja Æsiride vahelised suhted on kujutatud nii konfliktina (Vani–Æsiri sõda) kui ka hilisema liiduna, kus kahe hõimu vahel toimus vahetus ja kooseksisteerimine.

Peamised Vanirid

• Njörðr — mere, tuule, kalapüügi ja rikkuse jumal. Njörðrile on omistatud ka heaolu- ja kaubateedega seotud mõju; tema kodu on Noatun. Pärast Æsiride ja Vaniride vahelist kokkulepet saatis üks pooli talendi ja tema lapsed sageli Asgardi (kõrvalasingi näiteks) vahetuse osana.
• Freyr — viljakuse, heaolu, päikese ja õnnetoova ilmutuse jumal. Freyr on seotud maa vilja ja rahuvalitsemisega; talle kuuluvad müütilised esemed nagu laev Skíðblaðnir ja tõlkekombelised sea‑vms kujutised (nt Gullinbursti sümboolsus). Ta mängib olulist rolli kuninglikus pärandis ja hea vilja kindlustamises.
• Freyja — Freyri õde, väga tähtis jumalanna, kes valitseb armastuse, ilukunsti, seiðri (maagiat), sõja ja surma sfääre. Armastuse, ilu ja seksuaalsuse kõrval on Freyja tuntud ka kui võimas maagiatundja ja seeritraditsiooni kandja. Tema sümbolite hulka kuuluvad ka muuhulgas kaelakee Brísingamen ning kärestikud ja kiisud, kes vankrit veavad. Freyja saab poole lahingus hukkunutest, kes seejärel viibivad tema väikeses salus Fólkvangr — seega jaguneb sõjakangelaste au kahe panteoni vahel (teise poole võtab Odin).
• Skaði — jahinduse, talve, suusatamise ja mägede jumalanna; ta on jötunnide (Jötunheimri) päritolu (tütreke Thjazi nimelisest jötunnist) ja abiellus hiljem Njörðrga kui hüvitusakt tema isa surma eest. Skaði on seotud laskmise, jahipidamise ja mäestikega ning tema lugu toob esile kultuuride kokkupõrke (mäestik vs mererannik) ja erinevate elulaadide pinged.
• Gerðr — Freyri armastatu; ta on jötunn Jötunheimrist. Gerðr’i lugu (Freyr’i armastus- ja abielulugu) on üks tuntumaid viljakuse- ja ühendamise motiive, kus jumal ja jötunn loovad sideme, mis peegeldab maa ja viljakuse ühtsust.
• Oðr — Freyja abikaasa, müütiliselt salapärane tegelane. Mõned allikad teevad temast Odini (või temaga seotud nime) dubleti või teise nimevariandi; temast öeldakse, et ta läheb tihti kaugetele teekondadele ning Freyja nutab tema järele; tema pisarad muutuvad kullaks ja merevaiguks.
• Gullveigr — müütiline naine, kellel on tihti seoseid tumedama maagia, seiðri ja nõidusega; tema põletamine ja taassünd on üks põhjusi, mis viiski Vaniride ja Æsiride vahelde vaenulikkuseni. Allikad (nagu Prose Edda ja vanad luuletused) räägivad, et Æsirid püüdsid teda tappa ja põletada, ent ta naasis tagasi — see tekitas vihastamist ja lõpuks konflikti. (Gullveigri täpne olemus ja seosed on tõlgenduste küsimus ning mitmetähenduslikud korrastused erinevates allikates.)
• Heimdallr — Bifrösti (värava) kaitsja ja valvur. Tema klassifikatsioon kui Æsir või Vanir on allikalikult tavaliselt Æsirite hulka arvatud, kuid mütoloogia mitmekesisus jätab teatud paindlikkuse identiteedi suhtes; enamikult loetakse Heimdallrit siiski Æsiriks.
• Ullr — jahipiduse, vibu ja suusatamise jumal. Hilisemates pärimustes on mitmeid ütlusi, mis seovad Ulli Thori või tema sugukonnaga (nt mainitakse teda kui Thori kasupoega või samalaadset sugulussuhet), kuid ka siin eksisteerib mitmeid traditsioone ja tõlgendusi.

Vanirite ja Æsiride sõda ning järelmõjud

Allikad jutustavad, et Vanirid ja Æsirid läksid kord sõtta — põhjused on seotud usaldamatuse, rituaalide ja vägisi öeldud väärkohtlemistega (näiteks nõiduse praktiseerimine ja tülid). Pärast lahinguid sõlmiti rahu: lepingu osana toimus peamiselt pantvangide vahetus. Mõlemad pooled andsid mõningaid liikmeid teisele poole, et tagada usaldus ja rahu — näiteks saadeti vahetuseks Hœnir ja Mímir ning Vaniridest läksid Asgardi tagasi elama mõned väljapaistvad isikud nagu Njörðr ning tema lapsed Freyr ja Freyja (allikate eri variantides on üksikasjad erinevad). Sellest koostööst sündis lõpuks üks ühine panteon, mille sees säilisid nii Vaniri kui Æsirid oma eripäradega.

Kultus, pärimus ja allikad

Vaniride kohta pärinev teadmine tuleb peamiselt muistenditest ja keskmiseealistest kirjalikest allikatest: Poetic Edda, Prose Edda (Snorri Sturluson), erinevad saagad (nt Ynglinga‑osa) ja arheoloogilised leiud. Kultusviisid hõlmasid ilmselt ohverdamist, pidustusi viljakuseajaks ja rituaale, mis pidid tagama hea saagi ja mereõnne. Ka kohanimed ja kuningalugude traditsioonid (eriti Skandinaavias) peegeldavad Vanirite kohalolu rahvakommete ja kuninglike rituaalide osana.

Mõned olulised märksõnad ja tähendused

• Viljakus ja maa — Freyr, Freyja, Gerðr.
• Meri ja kaubandus — Njörðr.
• Seiðr ja maagia — Freyja (ja võimalik seos Gullveigriga).
• Sõltuvus ja vahetus — Vaniride ja Æsiride pantvangide vahetus näitab poliitilist lahendust konfliktile.

Vanirid on mütoloogilises maailmapildis olulised elujõu ja maise heaolu kandjad — nende lood ja atribuudid annavad pildi sellest, kuidas iidne Skandinaavia rahvas seletas ja austas looduse ja kasvatustööga seotud jõude.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Vanir?

K: Millistest liikmetest koosneb Vanir?

K: Mida on teada Odri kohta?

K: Kuidas Gullveigr suri?

Küsimus: Mis juhtus kahe hõimu vahelise sõja tulemusena?

K: Kes on Heimdallr?

K: Kes on Ullr?

Otsing