Freyja (vanapõhja keeles: "Daam") on armastuse, ilu, seksi, viljakuse, seiðri, sõja ja surma jumalanna norra mütoloogias. Freyja on Vaniri liige, Njörðri tütar ja Freyri kaksikõde. Ta on jumalannadest kõige ilusam ja rafineeritum, talle kuulub kaelakee Brísingamen ja ta sõidab vankril, mida tõmbavad kaks kassi, ning teda saadab hiiglaslik põder nimega Hildisvíni; lisaks sellele on Freyjal ka haugisulgedest mantel. Ta on abielus jumalaga Óðr, kellest ta on kaksikjumalannade Hnöss ja Gersemi ema. Freyja valitseb Fólkvangr'i taevase(te)l väljal, kus ta võtab vastu poole lahingus hukkunutest, kuna teine pool läheb Valhallasse. Väiksemad jumalannad Gefjon, Skaði, Þorgerðr Hölgabrúðr ja Irpa (vanapõhja keeles: sõna-sõnalt "Þorgerðr, Hǫlgi pruut") ning Menglöð teenivad kõik tema teenijatüdrukutena.

Peamised kirjalikud allikad Freyja kohta on keskaja islandi runosalmid ja saagad: Vanem Edda (Poetic Edda) ja Noorem Edda (Prose Edda). Need tekstid, millele teadlased ja rahvapärimuse uurijad tuginema peavad, annavad mitmekesise pildi Freyja paljudest rollidest — nii armastuse ja viljakuse kui ka sõja ja maagia jumalannana.

Freyja kui sümbol ja atribuudid:

  • Brísingamen — kuulus kaelakee, mille ehetest ja päritolust on mitmeid legende (näiteks, et selle valmistasid mägisaladuse puudutavad tegelased ehk pöörased). Brísingamen on üks tema tuntumaid tunnuseid ja seostub ilu, jõu ning võimuga.
  • Kassivankrid — tema vankrit tõmbavad kaks suurt kassi; kassid on tema ikoonilised seltsilised ja sümboliseerivad nii soojust kui ka isepäisust.
  • Hildisvíni — suur hajuvõitlev põder või metssiga, kes saadab teda; mõnes allikas on Hildisvíni seotud kaitse või petliku variandina.
  • Haugisulgedest mantel / suleline vaip — sellega seostatakse võimet muutuda lindudeks või kiiresti liikuda üle maa; selline ese annab sageli müstilise ja rändava kuvandi.
  • Seiðr — maagia ja ennustamise praktika, mida Freyja valdavatel kujutatakse. Seiðriga sai mõjutada saatusi ja vaadata tulevikku; selle teadmise kaudu on Freyjat näidatud ka nõuandja ja õpetajana (muuhulgas õpetas ta seda ka Odinile).

Funktsioon sõjas ja surmas: Kuigi Freyjat tuntakse enam armastuse ja viljakuse jumalannana, on tal ka sõjaline aspekt: ta valib lahingus langenutest poole, kes tulevad tema valdustele Fólkvangr'i, samal ajal kui teine pool läheb Valhallasse. See näitab, et tema roll hõlmab nii elu kui surma, ning et jumalannadel oli vanades uskumustes poliitiliselt ja sõjaliselt oluline koht.

Isiklik ja perekondlik taust: Freyja abikaasa Óðr, on sageli pikki aegu eemal, mille tõttu Freyja nutab ja tema nutust voolavad kuldsed pisarad (sagades kujutatud kui kalliskivid või kuld). Tütarde nimed Hnoss ja Gersemi seostuvad sõnaliselt varanduse ja aaretega — nimed tähendavad midagi väärtuslikku või kallist.

Kultus ja muistne tähendus: Freyja oli oluline jumalus Vaniru panteonis ja talle omistati nii viljakuse- kui ka kaitsefunktsioone. Tema kultus ilmus arheoloogias väikeste amuletide ja kujutiste kaudu, samuti kohanimede ja pärimuste kaudu Põhja-Euroopas. Freyja kuvand sulandus kohati teiste jumalannadega ja tema nimetus on edasi kandunud kaasaegsetesse kirjeldustesse, rahvaluulesse ja kunstisse.

Kaasaegne tähendus: Freyja on jäänud populaarseks tegelaseks kirjanduses, kunstis, muinasjuttudes ja rahvuslikes ärkamisliikumistes. Tema nime variante nähakse tänapäeval paljudes keeltes (näiteks Freya, Freja, Frøya), kuid originaalne norra vorm on Freyja, nagu allpool märgitud.

Tema nime tõlgitakse tänapäeval sageli inglise keelde kui Freya, kuid originaalne norra nimi on kirjutatud Freyja. Hääldus eesti keeles on ligikaudu "FRAY-ya" (vokaaliga nagu sõnas "rei").