Freyja: Norra mütoloogia armastuse, ilu ja sõja jumalanna
Freyja (vanapõhja keeles: "Daam") on armastuse, ilu, seksi, viljakuse, seiðri, sõja ja surma jumalanna norra mütoloogias. Freyja on Vaniri liige, Njörðri tütar ja Freyri kaksikõde. Ta on jumalannadest kõige ilusam ja rafineeritum, talle kuulub kaelakee Brísingamen ja ta sõidab vankril, mida tõmbavad kaks kassi, ning teda saadab hiiglaslik põder nimega Hildisvíni; lisaks sellele on Freyjal ka haugisulgedest mantel. Ta on abielus jumalaga Óðr, kellest ta on kaksikjumalannade Hnöss ja Gersemi ema. Freyja valitseb Fólkvangr'i taevase(te)l väljal, kus ta võtab vastu poole lahingus hukkunutest, kuna teine pool läheb Valhallasse. Väiksemad jumalannad Gefjon, Skaði, Þorgerðr Hölgabrúðr ja Irpa (vanapõhja keeles: sõna-sõnalt "Þorgerðr, Hǫlgi pruut") ning Menglöð teenivad kõik tema teenijatüdrukutena.
Peamised kirjalikud allikad Freyja kohta on keskaja islandi runosalmid ja saagad: Vanem Edda (Poetic Edda) ja Noorem Edda (Prose Edda). Need tekstid, millele teadlased ja rahvapärimuse uurijad tuginema peavad, annavad mitmekesise pildi Freyja paljudest rollidest — nii armastuse ja viljakuse kui ka sõja ja maagia jumalannana.
Freyja kui sümbol ja atribuudid:
- Brísingamen — kuulus kaelakee, mille ehetest ja päritolust on mitmeid legende (näiteks, et selle valmistasid mägisaladuse puudutavad tegelased ehk pöörased). Brísingamen on üks tema tuntumaid tunnuseid ja seostub ilu, jõu ning võimuga.
- Kassivankrid — tema vankrit tõmbavad kaks suurt kassi; kassid on tema ikoonilised seltsilised ja sümboliseerivad nii soojust kui ka isepäisust.
- Hildisvíni — suur hajuvõitlev põder või metssiga, kes saadab teda; mõnes allikas on Hildisvíni seotud kaitse või petliku variandina.
- Haugisulgedest mantel / suleline vaip — sellega seostatakse võimet muutuda lindudeks või kiiresti liikuda üle maa; selline ese annab sageli müstilise ja rändava kuvandi.
- Seiðr — maagia ja ennustamise praktika, mida Freyja valdavatel kujutatakse. Seiðriga sai mõjutada saatusi ja vaadata tulevikku; selle teadmise kaudu on Freyjat näidatud ka nõuandja ja õpetajana (muuhulgas õpetas ta seda ka Odinile).
Funktsioon sõjas ja surmas: Kuigi Freyjat tuntakse enam armastuse ja viljakuse jumalannana, on tal ka sõjaline aspekt: ta valib lahingus langenutest poole, kes tulevad tema valdustele Fólkvangr'i, samal ajal kui teine pool läheb Valhallasse. See näitab, et tema roll hõlmab nii elu kui surma, ning et jumalannadel oli vanades uskumustes poliitiliselt ja sõjaliselt oluline koht.
Isiklik ja perekondlik taust: Freyja abikaasa Óðr, on sageli pikki aegu eemal, mille tõttu Freyja nutab ja tema nutust voolavad kuldsed pisarad (sagades kujutatud kui kalliskivid või kuld). Tütarde nimed Hnoss ja Gersemi seostuvad sõnaliselt varanduse ja aaretega — nimed tähendavad midagi väärtuslikku või kallist.
Kultus ja muistne tähendus: Freyja oli oluline jumalus Vaniru panteonis ja talle omistati nii viljakuse- kui ka kaitsefunktsioone. Tema kultus ilmus arheoloogias väikeste amuletide ja kujutiste kaudu, samuti kohanimede ja pärimuste kaudu Põhja-Euroopas. Freyja kuvand sulandus kohati teiste jumalannadega ja tema nimetus on edasi kandunud kaasaegsetesse kirjeldustesse, rahvaluulesse ja kunstisse.
Kaasaegne tähendus: Freyja on jäänud populaarseks tegelaseks kirjanduses, kunstis, muinasjuttudes ja rahvuslikes ärkamisliikumistes. Tema nime variante nähakse tänapäeval paljudes keeltes (näiteks Freya, Freja, Frøya), kuid originaalne norra vorm on Freyja, nagu allpool märgitud.
Tema nime tõlgitakse tänapäeval sageli inglise keelde kui Freya, kuid originaalne norra nimi on kirjutatud Freyja. Hääldus eesti keeles on ligikaudu "FRAY-ya" (vokaaliga nagu sõnas "rei").
Tapetu vastuvõtja
Kui valkjalad on valinud, kes lahingus elavad ja surevad, koguvad nad tapetute hinged ja viivad need Valhallasse, kus nad pidutsevad ja pidutsevad koos Odiniga; Freyja ise jagab poole neist kangelastest Odiniga. Tema püha kuningriik on Fólkvangri väli, kus asub tema suur saal Sessrúmnir. Seal otsustab Freyja, kus tema sõdalased istuvad.
See on kirjas originaalmüüdis:
Üheksas saal on Folkvang, kus särav Freyja otsustab
Kus tema sõdalased istuvad,
Mõned tapetutest kuuluvad talle,
Mõned kuuluvad Odinile.
Odri pruut
Freyja abiellus jumalaga nimega Óðr. Ta armastab oma abikaasat väga, kuid mees läks sageli pikkadele reisidele ja Freyja nuttis tema pärast punaseid kuldseid pisaraid. Tema pisarad muutuvad maa peale langedes kuldseks ja merevaiguks, seetõttu nimetati kulda "Freyja pisarateks". Neil on kaks ilusat tütart nimega Hnoss ja Gersemi.
Brisingameni omanik
Freyja sõidab sageli vankril, mida tõmbavad suured sinised kassid (tema püha loom) või kuldne põder nimega Hildisvíni, kes teda lahingus saadab. Freyja oli tuntud oma ilu ja ilu poolest, sest müütides räägitakse kolmest hiiglasest, kes tahtsid temaga abielluda, kuid nad kõik tapeti äikesejumal Thori poolt.
Freyjal on ka väärtuslik kaelakee nimega Brísingamen. Kunagi varastas jumal Loki selle kaelakee ja Freyja pidi paluma abi kaitsjalt Heimdallilt. Heimdallr astus Loki vastu võitlusse ja võitis Tricksteri, andes kaelakee tagasi Freyjale. Selle eest kutsutakse Lokit ka "Brisingameni vargaks" ja Heimdalli ka "Brisingameni otsijaks".
Thrymr, jǫtnari kuningas, varastas kunagi Thori haamri Mjölniri. Kui Loki läks Jötunheimrisse, et haamrit tagasi saada, leidis ta Thrymri, kes paljastas, et kavatseb Mjölniri anda Freyjale pulmakingituseks, sest ta palus tema kätt. Kui Loki naasis Asgardisse, et seda uudist edastada, oli Freyja nii vihane, et taevas värises ja kaelakee Brisingamen purunes. Kui otsustati, et Thor läheb Thrymri juurde, kehastades Freyjat (Loki maskeeris end üheks jumalanna teenijaks), laenas ta kaelakee. Nende saabumisel korraldas Thrymr abielu tähistamiseks tohutu pidu, sest ta kinkis "Freyjale" pulmakingituseks Mjölniri; Thor võttis seejärel oma haamri, tappes Thrymri ja kõik pulmas viibijad.
Heimdall toob Brisingameni tagasi Freyja juurde.
Töökohad
Freyja on sõjajumalanna. Iga kord, kui ta ratsutab lahingutesse, saab ta poole surnud kangelaste hingedest. Ta kasutab ka maagiat, mida nimetatakse seiðriks, ja on selle kasutamises väga osav. Tal on haugisulgedest valmistatud maagiline mantel, mis võimaldab tal lennata erinevate maailmade vahel.
Freyja on saagi ja sünnituste kaitsejumalanna. Ta on ka armastuse jumalanna, kellele armastajad võivad saata palveid.
Frigg ja Freyja olid kaks kõige austusväärsemat jumalannat norra mütoloogias. Neid kummardasid eriti viikingid. Freyja olevat jumalannadest kõige lahkem. Poeetilise Edda luuletuses uskus üks noormees nimega Ottar alati jumalannadesse; ta ehitas jumalannadele kaljupühamu ja Freyja vastas tema palvetele. Ta maskeeris Ottari oma kuldse põdraga ja läks reisile, et aidata tal oma esivanemaid leida.
After Ragnarok
Ragnaröki lõpplahingus surevad Odin ja Freyr. Freyja kohta ei ole märgitud, et ta oleks Ragnaröki ajal surnud või ellu jäänud.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Freyja?
V: Freyja on armastuse, ilu, seksi, viljakuse, seiנr, sõja ja surma jumalanna Norra mütoloogias. Ta on Vaniri liige ja Njצrנr tütar ning Freyri kaksikõde.
K: Mida omab Freyja?
V: Freyja omab Brםsingameni kaelakeed ja haugisulgedest mantlit.
K: Kellega on Freyja abielus?
V: Freyja on abielus jumal ׃נriga, kellest ta on kaksikjumalannade Hnצss ja Gersemi ema.
K: Kus valitseb Freyja?
V: Freyja valitseb Fףlkvangri üle, kus ta võtab vastu poole lahingus hukkunutest, samas kui teine pool läheb Valhallasse.
K: Kes on tema käsilased?
V: Tema teenrid on Gefjon, Skaנi, orgerנr Hצlgabrתנr ja Irpa (vanapõhja keeles "orgerנr, Hǫlgi pruut") ning Menglצנ.
K: Kuidas ta reisib?
V: Ta sõidab vankriga, mida tõmbavad kaks kassi, keda saadab hiiglaslik põder nimega Hildisvםni.
K: Kuidas on tema nimi tänapäeval sageli tõlgitud? V: Tema nime tõlgitakse tänapäeval sageli inglise keelde kui Freya, kuid tema esialgne norra nimi on kirjutatud kui Freyja.
