Odin — põhjamaade mütoloogia peajumal: tarkus, sõda, surm ja maagia

Odin — põhjamaade mütoloogia Kõik-Isa: tarkuse, sõja, surma ja maagia jumal. Avastage tema saladused, Huginn ja Muninn, Valhalla ja võimas Gungnir.

Odin (vanapõhja keeles Óðinn) on põhjamaade mütoloogias tarkuse, luule, surma, ennustamise ja maagia jumal. Odin on Bor'i ja hiiglanna Bestla poeg, Æsiride pealik ja Asgardi kuningas. Ta on abielus jumalanna Friggiga ning jumalate Thori, Baldri, Höðri, Víðarri ja Váli isa.

Odinit, keda tuntakse kui Kõik-Isa, saadavad sageli kaks kährikkoera, Huginn ja Muninn, ning hundid Geri ja Freki; jumal ratsutab lahingusse kaheksajalgse hobuse, Sleipniri, seljas ja juhib võimsat oda Gungniri, mille valmistasid talle Ivaldi poegadena tuntud päkapikud ja mille kohta öeldakse, et see ei eksi kunagi sihtmärgist mööda.

Odini iseloomulikuks tunnuseks on tema ühesilmsus, mis tuleneb sellest, et ta ohverdas ühe silma, et juua Urðri kaevust, mis andis talle arusaamatul hulgal teadmisi universumist. Odin ise saab sageli nõuandeid olendi Mímiri katkenud peast, mis loeb talle salajasi teadmisi ette. Pool lahingus tapetud inimeste hingedest juhatatakse valkjalaste, lahinguneitsite poolt Valhallasse, Odini tohutusse ja majesteetlikku saali: teine pool läheb Fólkvangrisse, Freyja kuningriiki. Odin oli vanas inglise keeles tuntud kui Wōden, vanasaksi keeles kui Wōdan ja vanas kõrggermaani keeles kui Wuotan või Wōtan, mis kõik tulenevad rekonstrueeritud protogermaani *wōđanaz'ist.

Kaasaegne ingliskeelne nädalapäeva nimi Wednesday kannab jumala nime. (vanainglisest Wōdnesdæg, "Wōdeni päev").

Odin – rollid ja omadused

Odin on mütoloogias mitmetahuline: ta on sõjajumal ja sõjameeste valitseja, kuid samaaegselt ka tarkuse, ennustamise, luule ja maagia jumal. Tema valduses on nii lahingu kui ka surma osa — ta otsustab, millised sõdalased pääsevad Valhallasse ja millised pöörduvad mujale. Odin on sageli kujutatud petise, nõustaja ja rännakuvaimuna: ta otsib teadmisi, isegi kui selleks tuleb teha suuri ohvreid.

Olulised müüdid ja legendid

• Runide saamine: Üks tuntumaid lugusid räägib, kuidas Odin rippus Yggdrasili puu otsas üheksa ööd, läbitorgatuna odaga, et omandada runid ja nende maagiline jõud. Selle ohverduse kaudu sai ta võimeid ja teadmisi, mida jagab ka Hávamáli tarkusetekstides.
• Mímiri pea ja Urdri kaev: Mímiri peast tuleb Odinile tarkus ning Urðri kaevu (saatus- või saatusekaev) veed annavad aimu maailmade toimimisest — neist allikatest on saanud Odini teadmiste allikad.
• Sleipnir ja Loki: Odinil on ratsu Sleipnir, kaheksa jalaga hobune, kelle isa oli petlik jumal Loki (see lugu illustreerib jumalate vahelisi keerulisi suhteid ja teineteise abistamist või petmist).
• Valküürid ja Valhalla: Osa langenud sõdalastest võtab Odini valvata valkjalate juhatusel Valhallasse, kus nad valmistuvad viimaseks sõjaks (Ragnarökiks). Teine osa hukkunutest läheb Freyja juurde Fólkvangrisse.
• Seiðr ja maagia: Odin praktiseeris seiðr'i — maagia vormi, mis oli seotud ennustamise ja saatuste mõjutamisega. Kuigi seiðr oli traditsiooniliselt seotud naistega ja Freyjaga, õppis Odin seda, mis tõstab esile tema piirideületava, vahel ka vastuolulise loomuse.

Allikad ja kirjandus

Peamised tekstid, kust meil Odini kohta teave pärineb, on vanapõhja luulekogumik Poetic Edda (sh Hávamál) ja 13. sajandi islandlase Snorri Sturlusoni kirjutatud Prose Edda. Nendest töödest lähtuvad paljud tänased teadmised Odini kujutlusest, kuid tuleb arvestada, et need tekstid koondati ja vahendati hilisematest ajastutest ning sisaldavad nii mütoloogiat kui ka kristliku perioodi mõjuritest tulenevaid tõlgendusi. Lisaks esineb Odini motiive ka skaldluules, saagas ning mõnes arheoloogilises leidus ja kohanimedes.

Jumalate iseloom ja paradoksid

Odin ei ole ühetaoline "hea" jumal: teda iseloomustab nii tarkus ja softadus kui ka petlikkus, sõjakus ja salapära. Ta otsib teadmisi iga hinna eest, kasutab nõuandeid ja meelitusi ning on valmis ohverdama nii iseenda keha kui ka perekonna heaolu eesmärkide saavutamiseks. Tema kaks kährikkoera Huginn ja Muninn (mõte ja mälestus) sümboliseerivad tema kognitiivset valdkonda, aga nende pidev naasmine ja kadumisekartus näitab, et isegi Odin ei kontrolli kõike.

Ajalooline kultus ja pärand

Arheoloogilised ja kohanimede andmed näitavad, et Odin/Woden oli tähtis jumal germaani ja põhjamaade usundis, eriti varakeskaegsel ja viikingiaegsel perioodil. Tema nimele viitavad ka paljud kohanimed ja isikunimed varajases germaani kultuuris. Kristluse levikuga seotud allikates tembeldati tihti vanu jumalaid nii, et osa uskumusi sulandusid uute religioossete ja kultuuriliste kehadega.

Kaasaegne mõju

Odini kuvand kajastub tänapäeval kirjanduses, operas, filmis ja populaarse kultuuri figureerimises. Tema motiivid, nagu ohverduse kaudu saadud tarkus, valhalla idee, Huginn ja Muninn ning runide maagia, on mõjutanud autoreid nagu Richard Wagner, J. R. R. Tolkien ja paljud kaasaegsed kirjanikud ning kunstnikud. Samuti on Odin oluline figuur kaasaegse asatroo ja teiste germaani usundit värskendavate liikumiste rituaalides ja panteonides.

Kokkuvõte

Odin on keerukas ja vastuoluline jumal: sõdalaste ja surma valitseja, tarkuse otsija, luuletaja ja maag, kes kasutab nii väge kui petlikkust eesmärkide saavutamiseks. Tema looline roll põhjamaade mütoloogias peegeldab inimkogemuse olulisi teemasid — teadmiste otsimist, ohverdust, saatuslikkust ja sõda — ning seepärast on tema kuvand säilitanud tähtsuse ja huvi läbi sajandite.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Odin?

K: Kes on Odini vanemad?

Küsimus: Millised loomad on Odiniga kaasas?

K: Millega Odin lahingusse sõidab?

K: Millist relva ta kasutab?

K: Kuidas sai Odinist ühesilmne?

K: Kuhu lähevad pooled lahingus tapetutest norra mütoloogia järgi?

Otsing