Osiris: Egiptuse mütoloogia elu, surma ja teispoolsuse jumal
Osiris — Egiptuse mütoloogia jumal, kes valdab elu, surma ja teispoolsust. Lugege tema traagilist mõrva, taassündi ja rolli iidses uskumussüsteemis.
Egiptuse mütoloogias on Osiris elu, surma, Niiluse üleujutuse ja surmajärgse elu jumal. Ta oli Isise vend ja abikaasa. Neil oli poeg Horus. Osirise mõrvas tema vend Set, sest Osiris oli vaarao, mida Set tahtis olla. Osiris tapeti, kui Set meelitas ta kasti, seejärel valas kasti plii peale, et see sulgeda, nii et Osiris ei saanud sealt välja tulla. Kuid Isis äratas Osirise üheks ööks tagasi ellu. Kui Horus oli piisavalt vana, võitis ta Set'i ja sai vaaraoks. Osirise ema oli jumalanna Nut, isa Geb, õde Nephthys ja õde ning abikaasa Isis.
Osirise roll ja sümboolika
Osiris on antiik-egiptuse religioonis keskne tegelane, kes kehastab ühtlasi surma, taassünni, viljakust ja Niiluse rütme. Ta on sageli kujutatud mähituna mumifikatsiooniriietesse, hoides käes kouku ja keppi (köige tuntumad kuninglikud attribuudid) ning kandes kõrgel peakatust, mida nimetatakse Atef kroonikaks. Tema nahk on traditsiooniliselt kujutatud rohelisena või mustana — roheline sümboliseerib taassünni ja uuenemist, must aga viljakat Niiluse muda.
Müüt: surm, killustamine ja ülestõusmine
Osirise müüt on üks Egiptuse tunnetumaid lugusid. Põhilised sündmused:
- Set kavalusega tappis Osirise, peitis ta kasti ja saatis kasti Niiluses või merele.
- Set lõikas Osirise keha tükkideks ja laialisaatis (mõnes versioonis 14 osaks).
- Isis ja tema abiline Nephthys kogusid tükid kokku; Anubis ja Thoth aitasid Osirise säilitada ja matuserituaali läbi viia.
- Isis asetas Osirise kokku ja äratas ta maagiliselt ellu üheks ööks; sellest sündis nende poeg Horus.
- Hiljem võitles Horus Setiga ja taastati õiglus — Horusist sai kuningate patroon ja Osiris jumalaks surmajärgses maailmas.
Osirise kultus ja pühapaigad
Osirise peamine kultusekeskus oli Abydos (Lõuna-Egiptuses), kus asusid Osirise templid ja matuslikud muistised. Viimased olid pühendatud Osirisele kui surnute kuningale ja maa väe allikale. Inimesed teostasid palverännakuid Abydosesse, et saada osa Osirise uuenemise ja pääste väest.
Osirise austamine hõlmas suuri rituaale ja pidustusi, mille hulgas tuntumad olid Osirise "müsteeriumid" ja kuuajalised pidustused, mis tähistasid tema surma ja ülestõusmist (näiteks Khoiak-festival). Neis toimusid näitemängud, mis kogusid kokku müüdi peamised sündmused ning andsid osalejatele rituaalse osaluse taassünniprotsessis.
Surmajärgne kohtuotsus ja rituaalid
Osiris kehastas ka surmajärgset elu ja kohtuniku rolli. Usuti, et surnute hinged suundusid Osirise ette, kus nende südame kaaluti Maat'i sulase, eriti jumaluse Anubis juuresolekul. Kui süda oli kergem kui surematu sümbol (südamemõõt), lubati hingul jätkata teekonda ja saada ümbersünd Osirise riigis. Paljud hauatekstid — kaasa arvatud kuulus "Surmaraamat" ehk Book of the Dead — sisaldavad palveid, loitse ja juhiseid, et aidata lahkunul Osirise kohtu ees edukalt läbi tulla.
Ikonograafia ja rituaalsed sümbolid
- Atef kroonik — Osirise eriline peakatuste vorm;
- Kepp ja kouk (crook and flail) — kuninglikud sümbolid;
- Djed samb — stabiilsuse ja taassünni märgiks, seotud Osirise selgrooga;
- Roheline või must nahatoon — uuenemise ja vilja sümbol.
Osirise mõju ja hilisem pärimus
Osirise kultus mõjutas Egiptuse religiooni sügavalt läbi kogu Vana ja Uue riigi perioodi ning jätkus Ptolemaioste ja Rooma aegadel. Ptolemaioste perioodil toimus tihe sünteesi- ja sümbioosiprotsess, mille käigus tekkisid uued jumalate kombinatsioonid (näiteks Osiris-Apis ja hiljem Serapis). Osirise müüt ja temaatika — surm, kohtumine, taaselustumine — mõjutasid ka laiemat Vahemere kultuuriruumi.
Kokkuvõte
Osiris on sümboliks nii surmale kui ka lootusele ja uuestisünnile. Ta kujutab endast ühendust loomingu, kuningriigi ja surnute maailma vahel ning tema kultus andis antiik-egiptlastele selge ülesehituse surmajärgse elu ja õiguse mõistmise kohta. Tema lugu — sellisena nagu selle järelemeeles peetakse — selgitab, kuidas surm ja uuenemine on looduse ja inimelu rütmis lahutamatult seotud.
Osiris, surma isand, krooni atef ja rohelise kehaga
Osiris ja Dionysos
| ||||
| Osirisiini hieroglüüfid |
Hellenismi ajastul oli kreeklaste teadlikkus Osirisest kasvanud ning kreeka filosoofia, näiteks platonism, ja Osirise kultus (eriti müüt tema ülestõusmisest) püüti ühendada, mille tulemuseks oli uus müsteeriumiusund. Ajapikku muutus see üha populaarsemaks ja seda levitati ka teistesse Kreeka mõjusfääri kuuluvatesse piirkondadesse. Need müsteeriumireligioonid väärtustasid siiski pigem tarkuse, isiksuse ja tõe tundmise muutust, mitte aga aktsepteeritud müütide täpseid üksikasju, millele nende õpetused olid peale pandud. Seega muudeti igas piirkonnas, kuhu seda eksporditi, müüti nii, et see käsitles sarnast kohalikku jumalat, mille tulemuseks oli rida jumalaid, mis olid algselt üsna erinevad, kuid mis nüüd olid Osirise sünonüümid. Neid jumalaid hakati nimetama Osiris-Dionysoseks.
Miks Egiptus armastas Osirist
Egiptuse tsivilisatsioon armastas Osirist, sest ta oli tark ja õrn kuningas. Ta õpetas neile seadust ja korda ning viis nad eemale sellistest metsikutest tavadest nagu kannibalism ja inimohvrid. Osiris õpetas neile ka põllumajanduskunsti ja jumalate kummardamiseks sobivaid riitusi. Kui ta oli Egiptuse rahva tsiviliseerimise lõpetanud, jättis ta riigi oma naisele Isisele ja lõi rahu paljudes teistes kohtades. Kui ta oma töö lõpetas, naasis ta seejärel Egiptusesse.
Eesmärk
Osiris oli allmaailma jumal. Ta oli ka üks üheksast jumalast. Üks tema kui surnute isanda kohustustest oli teha surnute üle kõige viimast kohut ja pärast seda kaitsta inimesi allmaailma ohtude eest. Üleminek elu ja surma vahel pidi olema suur kogemus, kuid siiski ohtlik .
Välimus
Osirist näidati mumifitseerunud vaarao kujul. Ta kandis valget atef-krooni, mille küljes olid suled, ning hoidis käes vitsat ja piitsat; vaarao töövahendid. Osirisel oli roheline nahk, mis sümboliseeris egiptlaste jaoks uuestisündi.
Duati jumalad, Osiris, Anubis ja Hathor
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes on Osiris Egiptuse mütoloogias?
V: Osiris on Egiptuse mütoloogias elu, surma, Niiluse üleujutuse ja surmajärgse elu jumal.
K: Kes on Isis Egiptuse mütoloogias?
V: Isis on Egiptuse mütoloogias Osirise naine ja õde ning ühtlasi jumalanna.
K: Kes on Horus Egiptuse mütoloogias?
V: Horus on Egiptuse mütoloogias Osirise ja Isise poeg.
Küsimus: Miks tapeti Osiris oma venna Seti poolt?
V: Set tappis Osirise, sest ta tahtis olla vaarao, kelleks Osiris oli.
K: Kuidas tapeti Osiris Egiptuse mütoloogias?
V: Osiris tapeti, kui Set meelitas ta kasti ja valas kasti plii peale, et see sulgeda, nii et Osiris ei saanud sealt välja tulla.
K: Kes äratas Osirise Egiptuse mütoloogias üheks ööks tagasi ellu?
V: Isis äratas Osirise üheks ööks tagasi ellu, kui Set oli ta tapnud.
K: Kes sai Egiptuse mütoloogias pärast Seti võitmist vaaraoks?
V: Horus sai Egiptuse mütoloogias pärast Seti võitmist vaaraoks.
Otsige