Hieroglüüfid ehk pildiline kirjutussüsteem ja päritolu

Hieroglüüfid on kirjatüüp, milles kasutatakse helide ja sõnade tähistamiseks sümboleid või pilte. Selline pildiline kirjutusvorm on tekkinud mitmes maailmajagus iseseisvalt: kuulsamad näited on egiptlaste hieroglüüfid, luwlaste Anatoolia hieroglüüfid ja maiad Kesk-Ameerikas. Sarnaseid märgistikuid on leitud ka Türgis, Kreetal, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.

Mida hieroglüüfid tähendavad ja kuidas need töötavad?

Hieroglüüfid ei ole pelgalt pildid, vaid keerukad märgisüsteemid, kus üks ja seesama märk võib olla:

• logogramm (ideogramm) – tähistada tervet sõna või mõistet;
• foonogramm – anda häälikulisi väärtusi (silla- või tähekujulised helid);
• determinatiiv – lisada sõna tähenduse kergitamiseks, kuid mitte hääldada seda.

Kirjutissuunad võisid varieeruda: märgid võidi paigutada horisontaalselt paremalt vasakule või vasakult paremale ning vertikaalselt ülevalt alla. Sageli seisid kujutatud olendid ja inimfiguurid suunaga kirjutise alguse poole, mille järgi sai määrata lugemisjärjekorra.

Ajalugu ja päritolu

Arvatakse, et hieroglüüfilised süsteemid tekkisid sellest, kui pildid hakati kasutama lugude ja sündmuste kujutamiseks savinõudel, kividel, vaasidelt ja mälestusmärkidel. Aja jooksul mõnes kultuuris arenesid need piktogrammid abstraktsemaks ja muutusid osaliselt või täielikult helisüsteemideks.

Egiptuse hieroglüüfid on vanimate hästi dokumenteeritud pildikirjade hulgas ning varaseid näiteid leidub juba eel- ja varases muistises (predünastia ja varakeisri ajastust). Egiptis arenesid samast traditsioonist ka kursiivsemad vormid: hieraatiline ja demootiline, mida kasutati igapäevaseks ja administratiivseks kirjutamiseks.

Sõna päritolu ja Kreeka mõju

Sõna hieroglüüf tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ἱερός (hierós, 'püha') ja γλύφειν (glúphein, 'raiuda' või 'kirjutada') ning seda kasutati esmakordselt Egiptuse hieroglüüfide tähistamiseks. Egiptusesse saabunud kreeklased nägid pildikirja, mida sageli leidsid majaseintele, haudadele ja mälestusmärkidele nikerdatuna; nende märkustega seostati sageli religioossust ja muistset traditsiooni, mistõttu nimi „püha raiumine” jäi kasutusse.

Lahendamine ja uurimine

Paljud pildikirjad olid arheoloogide ja keeleteadlaste jaoks pikki sajandeid mõistatus. Oluline murdepunkt oli Rosetta kivi avastamine 1799. aastal – see sisaldas sama teksti kolmes vormis (kreeka, demootiline ja hieroglüüfiline) ning võimaldas 19. sajandil Jean-François Champollionil egiptuse hieroglüüfid suurel määral dešifreerida. Mõnede teiste pildikirjade, näiteks maiade kirjutise, dešifreerimine toimus alles 20. sajandil tänu mitmete uurijate tööle (sh Yuri Knórosov jt).

Kirjutusmaterjalid ja kasutusvaldkonnad

• Hieroglüüfe raiuti või maaliti kivile, kipsile ja seintele, kuid neid kirjutati ka papüürusele, puule ja savatahvlitele.
• Sageli olid need seotud religiooni, monumendikirjelduste, valitsemise, ajaloo ja hauatekstidega.
• Arheoloogid ja keeleteadlased kasutavad hieroglüüfe tõlgendades nii paleograafiat, konteksti kui ka grammatika- ja foneetilisi printsiipe.

Tänapäevane tähtsus

Hieroglüüfid annavad väärtuslikku teavet muinasühiskondade uskumuste, administratsiooni, kunstniku väljenduse ja igapäevaelu kohta. Tänapäeval on paljud tuntud hieroglüüfilised süsteemid digitaalselt kodeeritud (nt Unicode'i plokid) ja neid uuritakse interdistsiplinaarselt – arheoloogia, keeleteaduse, etnograafia ning digitaaltehnoloogia abil.

Kokkuvõte: Hieroglüüfid on pildilisel kujul põhinevad kirjatüübid, mis võivad kombineerida heliliste ja tähenduslike elementide süsteeme. Need tekkisid mitmel pool maailmas iseseisvalt, arenesid erinevateks vormideks ning mängivad tähtsat rolli meie arusaamas muistsetest kultuuridest ja nende suhtlusviisidest.

Kreeta hieroglüüfid

Hieroglüüfide ühte tüüpi kasutati ka Kreetal ja seda ümbritsevatel saartel 2. aastatuhandel eKr. Sellest kirjasüsteemist kujunes lineaarseks kirjaks A. Mõnda aega kasutati mõlemat kirjasüsteemi. Teada on 137 sümbolit, millest mitmed sarnanevad piktogrammidega. 137-st teadaolevast hieroglüüfist 96 esineb "sõnades" ja 32 näib olevat logogrammid.

On neli numbrit, mis tähistavad vastavalt 1, 10, 100 ja 1000, ning sümbol, mis näeb välja nagu väike rist: see näitab tõenäoliselt teksti algust. Kuna sümboleid on suhteliselt vähe, on tegemist tõenäoliselt silbilise kirjaviisiga, nagu lineaarne A. Enamik teadaolevatest tekstidest on lühikesed: need esinevad sigilidel ja savikillukestel.

Phaistose ketas, millel on Kreeta hieroglüüfid

Küsimused ja vastused

K: Mis on hieroglüüfid?

K: Millised kultuurid kasutasid hieroglüüfe?

K: Kus on hieroglüüfe leitud?

K: Kuidas hieroglüüfid tekkisid?

K: Mida tähendab sõna "hieroglüüf"?

K: Miks leiti hieroglüüfe sageli majaseintele, haudadele ja mälestusmärkidele raiutud kujul?

K: Mida nägid Egiptusesse tulnud kreeklased, kui nad hieroglüüfidega kokku puutusid?

Otsing