Hieroglüüfid ehk pildiline kirjutussüsteem ja päritolu

Hieroglüüfid on kirjatüüp, milles kasutatakse helide ja sõnade tähistamiseks sümboleid või pilte. Selline pildiline kirjutusvorm on tekkinud mitmes maailmajagus iseseisvalt: kuulsamad näited on egiptlaste hieroglüüfid, luwlaste Anatoolia hieroglüüfid ja maiad Kesk-Ameerikas. Sarnaseid märgistikuid on leitud ka Türgis, Kreetal, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.

Mida hieroglüüfid tähendavad ja kuidas need töötavad?

Hieroglüüfid ei ole pelgalt pildid, vaid keerukad märgisüsteemid, kus üks ja seesama märk võib olla:

  • logogramm (ideogramm) – tähistada tervet sõna või mõistet;
  • foonogramm – anda häälikulisi väärtusi (silla- või tähekujulised helid);
  • determinatiiv – lisada sõna tähenduse kergitamiseks, kuid mitte hääldada seda.

Kirjutissuunad võisid varieeruda: märgid võidi paigutada horisontaalselt paremalt vasakule või vasakult paremale ning vertikaalselt ülevalt alla. Sageli seisid kujutatud olendid ja inimfiguurid suunaga kirjutise alguse poole, mille järgi sai määrata lugemisjärjekorra.

Ajalugu ja päritolu

Arvatakse, et hieroglüüfilised süsteemid tekkisid sellest, kui pildid hakati kasutama lugude ja sündmuste kujutamiseks savinõudel, kividel, vaasidelt ja mälestusmärkidel. Aja jooksul mõnes kultuuris arenesid need piktogrammid abstraktsemaks ja muutusid osaliselt või täielikult helisüsteemideks.

Egiptuse hieroglüüfid on vanimate hästi dokumenteeritud pildikirjade hulgas ning varaseid näiteid leidub juba eel- ja varases muistises (predünastia ja varakeisri ajastust). Egiptis arenesid samast traditsioonist ka kursiivsemad vormid: hieraatiline ja demootiline, mida kasutati igapäevaseks ja administratiivseks kirjutamiseks.

Sõna päritolu ja Kreeka mõju

Sõna hieroglüüf tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ἱερός (hierós, 'püha') ja γλύφειν (glúphein, 'raiuda' või 'kirjutada') ning seda kasutati esmakordselt Egiptuse hieroglüüfide tähistamiseks. Egiptusesse saabunud kreeklased nägid pildikirja, mida sageli leidsid majaseintele, haudadele ja mälestusmärkidele nikerdatuna; nende märkustega seostati sageli religioossust ja muistset traditsiooni, mistõttu nimi „püha raiumine” jäi kasutusse.

Lahendamine ja uurimine

Paljud pildikirjad olid arheoloogide ja keeleteadlaste jaoks pikki sajandeid mõistatus. Oluline murdepunkt oli Rosetta kivi avastamine 1799. aastal – see sisaldas sama teksti kolmes vormis (kreeka, demootiline ja hieroglüüfiline) ning võimaldas 19. sajandil Jean-François Champollionil egiptuse hieroglüüfid suurel määral dešifreerida. Mõnede teiste pildikirjade, näiteks maiade kirjutise, dešifreerimine toimus alles 20. sajandil tänu mitmete uurijate tööle (sh Yuri Knórosov jt).

Kirjutusmaterjalid ja kasutusvaldkonnad

  • Hieroglüüfe raiuti või maaliti kivile, kipsile ja seintele, kuid neid kirjutati ka papüürusele, puule ja savatahvlitele.
  • Sageli olid need seotud religiooni, monumendikirjelduste, valitsemise, ajaloo ja hauatekstidega.
  • Arheoloogid ja keeleteadlased kasutavad hieroglüüfe tõlgendades nii paleograafiat, konteksti kui ka grammatika- ja foneetilisi printsiipe.

Tänapäevane tähtsus

Hieroglüüfid annavad väärtuslikku teavet muinasühiskondade uskumuste, administratsiooni, kunstniku väljenduse ja igapäevaelu kohta. Tänapäeval on paljud tuntud hieroglüüfilised süsteemid digitaalselt kodeeritud (nt Unicode'i plokid) ja neid uuritakse interdistsiplinaarselt – arheoloogia, keeleteaduse, etnograafia ning digitaaltehnoloogia abil.

Kokkuvõte: Hieroglüüfid on pildilisel kujul põhinevad kirjatüübid, mis võivad kombineerida heliliste ja tähenduslike elementide süsteeme. Need tekkisid mitmel pool maailmas iseseisvalt, arenesid erinevateks vormideks ning mängivad tähtsat rolli meie arusaamas muistsetest kultuuridest ja nende suhtlusviisidest.

Egiptuse hieroglüüfidZoom
Egiptuse hieroglüüfid

Vana-Egiptus

Vanaegsed egiptlased kasutasid foneetilise tähestiku koostamiseks pilte nagu rebus, nii et iga heli võis kirjutada pildi-sõnaga, fonogrammi või piktogrammiga. Näiteks siksak vee jaoks.

n

sai tähiseks "n", sest egiptuse sõna vee kohta algas n-ga. Sellest samast pildist sai meie täht "M" ladina tähestikus, sest semiidi sõna vee kohta algas m-ga ja semiitide töötajad muutsid sümboleid, et need sobiksid oma keele helidega. Samamoodi tuli meie ladinakeelne täht "N" hieroglüüfist, mis tähistab madu.

D

kuna sõna "madu" algas semiidi keeles n-ga. Egiptuse keeles oli see pilt tähistanud heli nagu inglise keeles "J", sest nende sõna madu. Mõned pildid tulid kujutama ideid ja neid tuntakse ideogrammidena.

Egiptlased kasutasid 700 või 800 pilti ehk glüüfi. Need kirjutati paremalt vasakule ja ülevalt alla. Nad ei kasutanud kirjavahemärke.

Ajalugu

Arheoloogid usuvad, et egiptlased hakkasid hieroglüüfe kasutama umbes 3300 või 3200 eKr. Neid kasutati rohkem kui 3500 aastat. Hieroglüüfidega kirjutasid ainult aadlikud, preestrid ja riigiametnikud. Neid oli raske õppida ja nende kirjutamine võttis kaua aega. Inimesed lõpetasid hieroglüüfide kasutamise, kui Egiptuses hakkas levima kristlus. Hieroglüüfidega kirjutamine muutus haruldasemaks: viimane teadaolev kiri on tehtud 394. aastal pKr.

Hieroglüüfid, nagu ka jaapani või hiina kirjamärgid, algasid ideograafiliste tähtedena ehk piltidest koosnevate kirjatähtedena. Muistses kirjas puuduvad vokaalid ja kõik kirjas olevad helid on konsonandid.

Koodide murdmine

Pärast Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu 30. aastal eKr ei osatud enam hieroglüüfe lugeda. Kui prantslased 1798. aastal Egiptuse üle võtsid, leidsid prantsuse sõdurid suure kivi. Seda nimetatakse nüüd Rosetta kiviks. Rosetta kivil oli kiri kolmes erinevas keeles: hieroglüüfides, vanakreeka keeles ja demotilises keeles (hieroglüüfide lihtsustatud vorm). Jean François Champollion arvas, et kivil olev kiri oli ühesugune kolmes erinevas keeles. Kasutades vanakreeka keelt, suutis ta välja töötada valitseja Ptolemaios V nime hieroglüüfides. Pärast aastatepikkust uurimist suutis ta seejärel välja töötada, kuidas lugeda teisi sõnu.

Kreeta hieroglüüfid

Hieroglüüfide ühte tüüpi kasutati ka Kreetal ja seda ümbritsevatel saartel 2. aastatuhandel eKr. Sellest kirjasüsteemist kujunes lineaarseks kirjaks A. Mõnda aega kasutati mõlemat kirjasüsteemi. Teada on 137 sümbolit, millest mitmed sarnanevad piktogrammidega. 137-st teadaolevast hieroglüüfist 96 esineb "sõnades" ja 32 näib olevat logogrammid.

On neli numbrit, mis tähistavad vastavalt 1, 10, 100 ja 1000, ning sümbol, mis näeb välja nagu väike rist: see näitab tõenäoliselt teksti algust. Kuna sümboleid on suhteliselt vähe, on tegemist tõenäoliselt silbilise kirjaviisiga, nagu lineaarne A. Enamik teadaolevatest tekstidest on lühikesed: need esinevad sigilidel ja savikillukestel.

Phaistose ketas, millel on Kreeta hieroglüüfidZoom
Phaistose ketas, millel on Kreeta hieroglüüfid

Küsimused ja vastused

K: Mis on hieroglüüfid?


V: Hieroglüüfid on kirjatüüp, mis kasutab helide ja sõnade kujutamiseks sümboleid või pilte.

K: Millised kultuurid kasutasid hieroglüüfe?


V: Hieroglüüfe kasutasid muu hulgas egiptlased, luwlased ja maiad.

K: Kus on hieroglüüfe leitud?


V: Hieroglüüfe on leitud Türgis, Kreetal, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Egiptuses.

K: Kuidas hieroglüüfid tekkisid?


V: Hieroglüüfid said alguse sellest, et keraamikatel ja muudel kunstiteostel kasutati lugude jutustamiseks pilte, mis aja jooksul kujunesid tähtedeks.

K: Mida tähendab sõna "hieroglüüf"?


V: Sõna "hieroglüüf" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ἱερός (hierós 'püha') ja γλύφειν (glúphein 'raiuda' või 'kirjutada') ning seda kasutati esmakordselt Egiptuse hieroglüüfide tähistamiseks.

K: Miks leiti hieroglüüfe sageli majaseintele, haudadele ja mälestusmärkidele raiutud kujul?


V: Hieroglüüfe leiti sageli majaseintele, haudadele ja mälestusmärkidele raiutud kujul, sest neid kasutati tähtsate sõnumite edastamiseks ja oluliste sündmuste jäädvustamiseks.

K: Mida nägid Egiptusesse tulnud kreeklased, kui nad hieroglüüfidega kokku puutusid?


V: Egiptusesse saabunud kreeklased nägid pilditähti, mida sageli leiti majaseintele, haudadele ja mälestusmärkidele raiutud kujul.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3