Kultus – määratlus, ajalugu, tunnused ja ohud
Kultus on rühm inimesi, kellel on ühised uskumused, õpetus või religioossed praktikatid. Tänapäeval kasutatakse mõistet „kultus” enamasti nende rühmituste kohta, mis ei kuulu peavoolu usundite hulka ja kes sageli töötavad või organiseeruvad vastandudes väljakujunenud autoriteedile. Mõnikord värvatakse uusi liikmeid tugeva isikliku mõjuga juhtide, erilise õpetuse või eksklusiivse maailmavaate abil — New Age'i liikumisi nimetati näiteks tihti sektideks, kuna neid peeti sotsiaalsete kõrvalekallete vormideks.
Ajalooline taust ja sõna päritolu
Sõna „kultus” tähendas algselt rituaalsete ja austusavalduste süsteemi. Esimest korda kasutati seda 17. sajandi alguses jumalusele osutatava austuse tähistamiseks. See sõna tuleneb vanast ladinakeelsest sõnast cultus, mis tähendab „kummardamist” või teenimist.
Tunnused, mis aitavad kultust eristada
- Väike või uus liikumine: kultused on tihti suhteliselt väikesed ja hiljuti tekkinud.
- Autoritaarne juhtimine: tugev, karismaatiline juht, kelle õpetus ja tahe on rühma keskmes ja keda ei valita demokraatiliselt.
- Eksklusiivsus: usutakse, et just nemad omavad õiget tõde ning suhtumine väljapoole on sageli põlgav või kartlik.
- Kontroll ja manipulatsioon: liikmete igapäevaelu, suhted ja mõtlemine võivad olla rangelt reguleeritud; kasutatakse psühholoogilist mõjutamist ja survevõtteid.
- Isolatsioon: rühma liikmeid võidakse eraldada perekonnast, sõpradest ja laiemast ühiskonnast.
- Majanduslik ja seksuaalne ekspluateerimine: liikmetelt võidakse nõuda suurt rahalist panust või isiklikku alistumist.
- Erilised rituaalid ja õiguslikud erandid: kordumatud tavad, mis teevad rühma sisemise elu väljaspoolsetele raskesti mõistetavaks — sõna varasema tähenduse tõttu on rollis ka rituaalsete tavade süsteem.
Ohud ja tuntud juhtumid
Kahjuks on mõnedes kultustes esinenud vägivalda, kuritegusid ning massilisi traagilisi sündmusi. Näited, mida sageli tuuakse vestlustes kultuste ohtlikkusest, on Charles Manson ja Peoples Temple. Kultustes on toimunud tapmisi ja massilisienesetappe (Päikesetempli ordu; Heaven's Gate). Mõnel juhul on „enesetappudesse” seotud ka sunnitud või abistatud element, kui liikmeid sunnitakse vägivaldse surve, relvastuse või manipuleerimisega; näiteks on nähtud juhtumeid, kus relvastatud valvurid on takistanud lahkumist või hirmutanud liikmeid (püstolkuulipildujad on siin tsiteeritud vaid illustreeriva terminina mõnede rühmituste vägivalla kirjeldamiseks).
Miks on raske kindlaks teha, kas tegemist on kultusega?
Pädevuse ja tähenduse piir rühmituse ja kultuse vahel on muutuv. See, mida üks ajastu või ühiskond nimetab kultuseks, võib aja jooksul saada aktsepteeritud religiooniks ning vastupidi — ühiskondlikud hoiakud, õiguslikud otsused ja teaduslikud uurimused mõjutavad seda hinnangut. Seetõttu tuleb iga rühma puhul hinnata konkreetseid käitumismustreid ja mõju liikmete eludele, mitte tugineda üksnes märgistusele.
Kuidas märgata ja kuidas aidata?
- Olge tähelepanelik värbamisprotsessi suhtes: kiire emotsionaalne lähedus, survetaktikad, eriline „valituks” olemise tunne ja ülim lojaalsus juhile on hoiatusmärgid.
- Küsi praktilisi küsimusi: kuidas finantsasjad toimivad, kas liikmetel on õigus rühma kritiseerida, kuidas lahkumisega kaasnevad tagajärjed jne.
- Pakkuge tuge mitte-hävitaval viisil: kuulamine, faktipõhine info, tugivõrgustiku ja professionaalse abi (psühholoog, jurist) suunamine on kasulikumad kui vägivaldne „deprogrammeerimine”.
- Seadus ja ühiskond: kui esineb kuritegusid, ärakasutamist või vägivallaoht, tuleb pöörduda politsei ja ametiasutuste poole; inimõiguste ja vaimse tervise spetsialistid võivad aidata hindamisel ja sekkumisel.
Kokkuvõttes ei ole iga uus või väike usu- või vaimne liikumine automaatselt ohtlik kultus. Samas on oluline olla teadlik tunnustest, mis viitavad liikumise autoritaarsusele, liikmete ekspluateerimisele või ohule nende füüsilisele ja vaimsele tervisele. Kui tekib kahtlus, on mõistlik otsida usaldusväärset nõu ja tuge.
Sekti liikmete kohtlemine
Meelejuhtimine
Liikmete värbamiseks ja säilitamiseks võib kasutada veenmist või mõttekontrolli. Eesmärk on takistada usklikke kriitiliselt mõtlemast ja tegemast valikuid enda huvides.
"Ma väidan, et sunniviisilist veenmist ja mõttereformi meetodeid rakendatakse tõhusalt naiivsete, teadmatute subjektide peal, millel on katastroofilised tagajärjed tervisele. Püüan anda piisavalt teavet, et näidata oma põhjusi edasiste uurimiste ning kohaldatavate õiguslike protsesside läbivaatamiseks".
Mõnes või kõigis uuritud kultustes on kasutatud järgmisi meetodeid:
- Inimesed satuvad füüsiliselt või emotsionaalselt ahistavatesse olukordadesse;
- Nende probleemid taanduvad ühele lihtsale selgitusele, mida korduvalt rõhutatakse;
- Nad saavad karismaatiliselt juhilt või grupilt justkui tingimusteta armastust, heakskiitu ja tähelepanu;
- Nad saavad uue identiteedi, mis põhineb rühmal;
- Nad on lõksus (isoleeritud sõpradest, sugulastest ja peavoolukultuurist) ning nende juurdepääs teabele on rangelt kontrollitud.
Mõned on seda seisukohta vaidlustanud. Society for the Scientific Study of Religion teatas 1990. aastal, et konsensuse saavutamiseks ei ole piisavalt uuringuid ja et "ei tohiks automaatselt võrdsustada füüsilise sunni ja kontrolli protsessis kasutatavaid tehnikaid mittefüüsilise sunni ja kontrolli tehnikatega".
Kultuste juhtimisstiil
Kultuste kohta on sageli esitatud kriitikat, et nende juhtimisstiil on diktaatorlik ja ekspluateeriv. Üks näide on järgmine:
"Kõigi nende kultuste uskumused on absolutistlikud ja ei salli teisi uskumussüsteeme. Nende valitsemissüsteemid on totalitaarsed. Liikmelisuse eelduseks on absoluutne kuuletumine ilma küsimata. Nende huvi üksikisiku arengu vastu kultuses mingi rahuldava individuaalse täiskasvanud isiksuse suunas on nende doktriinide järgi väga madal või olematu. On selge, et peaaegu kõik neist rõhutavad ühel või teisel kujul raha teenimist, kuigi mõned näivad olevat väga palju seotud alandavate või ennast halvustavate tegevuste ja rituaalidega. Enamik neist, keda ma olen uurinud, omab suurt hulka vara ja raha, mis on üksikute juhtide suvakohase kontrolli all".
Vägivalla kasutamine
Mõnes kultuses on esinenud relvade omamist ja vägivalda. David Koreshi juhitud Branch Davidians kasutas vägivalda föderaalsete asutuste vastu, millel olid traagilised tagajärjed mõlemale poolele. Hilisem FBI aruanne paljastab nende relvavarude ulatuse. Rahvatemplisse kuulusid ka püstolkuulipildujatega relvastatud valvurid. Need valvurid tapsid külastanud USA kongresmeni Ryani ja seisid usklike ümber, kui nad sooritasid enesetapu. Mansoni perekonna liikmed mõisteti süüdi mitmes mõrvas.
Seotud leheküljed
- Sektsioon
- Religioon
Küsimused ja vastused
K: Mis on kultus?
V: Kultus on inimeste rühm, kellel on religioon või uskumused, mis ei ole üldlevinud. See võib viidata ka rituaalsete tavade süsteemile ja tähendas algselt jumalusele osutatud austust.
K: Mida tähendab sõna "kultus"?
V: Sõna "kultus" tuleneb vanast ladinakeelsest sõnast cultus, mis tähendab "kummardamine".
K: Kas kõik kultused on väikesed?
V: Mitte tingimata; mõned kultused võivad olla suured. Siiski kipuvad paljud äsja alustatud usulised liikumised olema väikesed.
K: Mis eristab kultust teistest religioonidest?
V: Kultustel on sageli uskumusi või tavasid, mida paljud inimesed peavad kummaliseks või mida enamik inimesi maailmas ei praktiseeri. Lisaks juhib neid tavaliselt keegi, keda ei ole valitud ja kes kontrollib rühma oma soovide kohaselt.
K: Kas kõik sektide juhid on ohtlikud kurjategijad või hullud?
V: Ei; kuigi mõned sektijuhid võivad olla ohtlikud kurjategijad või hullud, ei ole see alati nii.
K: Kas teatud sektidega on seotud tapmisi või massilisi enesetappe?
V: Jah; teatud sektide, näiteks Päikesetempli ordu ja Taevasvärava, puhul on esinenud tapmisi ja massilisi enesetappe.
K: Kas võib olla raske kindlaks teha, kas midagi peetakse religiooniks või kultuseks?
V: Jah; see, mida ühel hetkel võidakse pidada religiooniks, võib hiljem muutuda kultuseks ja vastupidi.
