Mõttejuhtimine
Mõttekontroll (tuntud ka kui ajupesu, sunniviisiline veenmine või mõttekontroll) on teooria selle kohta, kuidas mõned inimesed on püüdnud kontrollida teiste inimeste uskumusi ja käitumist.
See on protsess, kus rühm või üksikisik kasutab meetodeid, et veenda teisi muutma oma põhilisi uskumusi ja väärtusi. Rühm või üksikisik võib kasutada ebaeetilisi meetodeid, et veenda teisi uskuma ja tegema seda, mida manipulaator(id) soovib(id). Sageli kahjustab see manipuleeritavat isikut.
Seda terminit on kasutatud mis tahes taktika, psühholoogiline või muu, mis õõnestab (kahjustab) inimese kontrolli tema enda mõtlemise, käitumise, emotsioonide või otsuste tegemise üle.
Algselt töötati välja ajupesu ja meelekontrolli teooriad, et selgitada, kuidas totalitaarsed režiimid tundusid olevat edukad sõjavangide süstemaatilises indoktrineerimises propaganda ja piinamistehnikate abil.
Satiiriline kirjeldus ajupesust
Ajalugu
Mõned autorid on märkinud, et mõttekontrolli ideid võib leida kõigis inimkonna ajaloo etappides. Sisuliselt on tegemist inimkonna ajaloos laialt levinud religioosse pöördumise ja propaganda tehnikate äärmusliku kasutamisega.
Korea sõda
Oxfordi inglise sõnaraamatus on kirjas varaseim teadaolev ajupesu kasutusartikkel Edward Hunteri artiklis, mis avaldati 7. oktoobril 1950 Miami News'is. Korea sõja ajal kirjutas Hunter, kes töötas sel ajal nii ajakirjanikuna kui ka enne USA luureagendiks saamist, rea raamatuid ja artikleid Hiina ajupesu teemal.
Hiina termin 洗腦 (xǐ năo, sõna-sõnalt "ajupesu") oli algselt kasutusel Hiina maoistliku režiimi ajal kasutatud sunniviisilise veenmise meetodite kirjeldamiseks. Meetodite eesmärk oli muuta inimeste mõtteviisi, et nad muutuksid uue Hiina sotsiaalsüsteemi "õigesti mõtlevateks" liikmeteks.
Hunter ja need, kes hiinlaste terminit üle võtsid, kasutasid seda, et selgitada, miks erinevalt varasematest sõdadest läks suhteliselt suur osa Ameerika sõduritest pärast sõjavangi sattumist vaenlase poolele üle. Briti raadiooperaator Robert W. Ford ja Briti armee kolonel James Carne väitsid samuti, et hiinlased tegid neile sõjaaegse vangistuse ajal ajupesutehnikaid. Kõige silmapaistvam juhtum USAs oli sõjavangi Frank Schwable'i juhtum. Kinnipeetuna tunnistas ta, et oli osalenud bakterisõjas.
Kultused ja fookuse nihkumine
Pärast Korea sõda nihkusid mõttekontrolli teooriad poliitikalt religioonile. Alates 1960. aastatest hakkas üha rohkem noori puutuma kokku uute religioossete liikumistega (NRM). Mõned, kes pöördusid usku, võtsid järsku omaks uskumused ja käitumisviisid, mis erinesid suuresti nende perekonna ja sõprade omast; mõnel juhul jätsid nad oma lähedastega kontakti maha või katkestasid selle. Sekti vastased seletasid neid ootamatuid ja näiliselt dramaatilisi usulisi pöördumisi mõistuse kontrolliga. Meedia järgnes kiiresti ja kultusvastasele liikumisele sümpatiseerinud sotsiaalteadlased, kes olid tavaliselt psühholoogid, töötasid välja keerukamad ajupesu mudelid. Kuigi mõned psühholoogid olid nende teooriate suhtes vastuvõtlikud, suhtusid sotsioloogid enamasti skeptiliselt nende võimesse seletada usuvahetust.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mõttekontroll?
V: Mõttekontroll, mida tuntakse ka kui ajupesu, sunniviisiline veenmine või mõttekontroll, on teiste inimeste uskumuste ja käitumise kontrollimise protsess.
K: Kuidas püüavad inimesed kontrollida teiste inimeste uskumusi ja käitumist mõttekontrolli abil?
V: Rühm või üksikisik kasutab meetodeid, et veenda teisi muutma oma põhilisi uskumusi ja väärtusi, kasutades sageli ebaeetilisi meetodeid, et veenda teisi uskuma ja tegema seda, mida manipuleerija(d) soovib(id).
K: Millist kahju võib mõttekontroll põhjustada manipuleeritavale isikule?
V: Mõttekontroll kahjustab sageli manipuleeritavat isikut, kuna see õõnestab tema enda kontrolli oma mõtlemise, käitumise, emotsioonide või otsuste tegemise üle.
K: Miks töötati välja ajupesu ja mõttekontrolli teooriad?
V: Algselt töötati ajupesu ja meelekontrolli teooriad välja selleks, et selgitada, kuidas totalitaarsetel režiimidel õnnestus propaganda ja piinamistehnikate abil süstemaatiliselt sõjavange indoktrineerida.
K: Mis on meelekontrolli eesmärk?
V: Mõttekontrolli eesmärk on muuta inimese uskumusi ja väärtusi, veendes teda võtma omaks manipulaatori uskumusi ja väärtusi.
K: Kas kõik meelekontrolli meetodid on eetilised?
V: Ei, mitte kõik meelekontrolli meetodid ei ole eetilised, sest need võivad hõlmata veenmist pettuse või manipuleerimise taktika abil, mis kahjustab manipuleeritavat isikut.
K: Kas meeltekontrolli võivad kasutada ainult rühmad või võivad seda kasutada ka üksikisikud?
V: Nii rühmad kui ka üksikisikud võivad kasutada mõttekontrolli, et veenda teisi muutma oma uskumusi ja väärtusi.
