Jünger kristluses: määratlus, ajalugu ja erinevus apostliga

Kristluses olid jüngrid Jeesuse õpilased tema teenistuse ajal. Mõnikord tähendab „jüngrid” ainult kaksteist apostlit, kuid evangeeliumides mainitakse ka suuremat hulka järgijaid ja õpilasi. Apostlite tegude raamatus kasutatakse mõnikord sõnu „apostel” ja „jünger” lähedases tähenduses ning apostlid on seal kirjelduse järgi endiselt jüngrite seas, kellel on eriline ülesanne ja autoriteet. Tänapäeval kasutatakse sõna jünger sageli enesemääratluse tähenduses nende kohta, kes püüavad kristlikest õpetustest aktiivselt õppida ja neid järgida.

Mõiste ja etümoloogia

Mõiste jünger tuleneb kreeka sõnast μαθητής (mathētēs), mis tähendab „õpilast” või „õppijat”. Inglise keelde jõudis see tähendus ladina kaudu — ladina sõna discipulus tähendab samuti õpilast või järgijat ja on tänapäeva inglise sõna disciple eelkäija. Oluline on mitte segi ajada sõnu jünger ja apostel — esimene rõhutab õppimist ja järgimist, teine saatmist ja volitust evangeeliumi levitamiseks.

Jüngrite roll evangeeliumides ja varakristluses

Evangeeliumid kirjeldavad jüngreid kui inimesi, kes kuulasid Jeesust, liikusid temaga, õppisid tema õpetust ja mõnikord saadeti ülesannetega välja. Lisaks kaheteistkümnele apostlile mainitakse tekstitest mitmeid teisi jüngreid: mehi ja naisi, kes toetasid teenistust, järgnesid õpetusele ja olid tunnistajateks erinevatele sündmustele (nt evangeeliumide naised, 70/72 saadetud jüngrit Luuka evangeeliumis).

Pärast ülestõusmist ja kristliku liikumise levikut kasvas jüngerõpe edasi kogudustes: jüngrid said õpetust, osalesid sakramentides, jagasid kristluse sõnumit ja vormisid esimesi koguduste struktuure. Apostlite tegude ajal kasutati „apostlite” nimetust sageli juhtide kohta, kuid baseeruv jüngerõpe ja tutorlussuhted olid jätkuvalt tähtsad.

Peamised erinevused jünger ja apostel

  • Roll: jünger on peamiselt õpilane ja järgija; apostel on saadetud isik, kellel on volitus õpetust edastada teistele.
  • Autoriteet: apostlil oli varakristluses eriline avalik autoriteet (nt õpetuse edastamine, koguduste rajamine), jünger aga õpib ja kasvab usus, sageli apostlite juhendamisel.
  • Saatmine: sõna „apostel” pärineb kreeka sõnast ἀπόστολος (apostolos) — „läkitatu, sõnumitooja”. Isegi kui kõik apostlid olid jüngrid, ei olnud kõik jüngrid apostlid.
  • Praktiline näide: Paulus on huvitav juhtum: ta oli algselt juut, kes vastustas kristlusi, aga pärast Jeesuse kohtumist sai temast „apostel rahvastele” — see näitab, et jünger võib saada apostlikuks siis, kui talle antakse saatmine ja volitus.

Jüngrilikkus tänapäeval

Tänases kristlikus praktikas tähendab jünger sageli kristlast, kes püüab teadlikult kasvada usu- ja moraalipraktikates: regulaarsed piiblilugemised, palve, koguduseelus osalemine, mentorlussuhted (õpetaja-õpilase mudel) ja missioonitöö. Paljud kirikud ja liikumised rõhutavad discipleship-i ehk jüngerõpet kui keskset osa vaimulikust kasvust — see hõlmab nii õpetamist kui ka teiste ustamist ja toetust.

Kokkuvõte

Jüngrid on kristluse kontekstis esmalt Jeesuse õpilased ja laiemalt kõik, kes püüavad tema õpetust järgida. Kuigi mõnikord kasutatakse termineid ristuvadelt, on oluline eristada jüngerit kui õppijat ja apostlit kui saadetut õpetuse levitamiseks. Jüngrilikkus on jätkuvalt oluline element kristlikus elus ja kirikuelus, kujundades isiklikku usku ning koguduste jätkusuutlikku õpetamist ja teenimist.

Jeesuse Jeesus Natsaretlase jüngrid

Neli

Nii Markuse (1:16-20) kui ka Matteuse (4:18-22) evangeeliumides on kirjas lõigud, kus Jeesus kutsub algselt neli kalurit Galilea mere ääres viibijate hulgast. Need on Siimon (keda hiljem nimetatakse "Kalju" ehk Peetruseks) ja tema vend Andreas ning vennad Jaakobus ja Johannes (keda hiljem nimetatakse "Äikese poegadeks" ehk Boanergeks). Väga sarnane aruanne Luuka evangeeliumis 5:1-11 ei räägi Andreasest. Johannese 1:35-51 sisaldab samuti jüngrite esialgset kutsumist, kuid need on: nimetu jünger, Andreas, Siimon, Filippus ja Naatanael.

Kuna Luuka evangeelium ei sisalda Andreast ja kuna neljas evangeeliumis on mitmeid kohti, kus Siimon Peetrus, Jaakobus ja Johannes kutsutakse Jeesusega kohtuma kaheteistkümnest eraldi, nimetatakse neid tavaliselt "kolmeks". "Nelja" kasutamine "kolme" asemel on ikka veel punkt, mille üle mõned kristlased vaidlevad, kuid mitte kunagi olulise õpetusliku punktina.

Kaheteistkümme

Suurem osa evangeeliumide tähelepanust on pühendatud konkreetsele jüngrite rühmale, kelle Jeesus kutsus mäe tippu ja kelle ta määras kaheteistkümneks apostliks. Need mehed on järgmised:

Olulisemad sündmused Jeesuse elus evangeeliumides

See kast:

·         vaadata

·         räägi

·         redigeeri
  1. Siimon, keda kutsutakse Peetruseks
  2. Andreas, Siimon Peetruse vend
  3. Jaakobus (keda Markus ja Matteus nimetavad Sebedeuse pojaks).
  4. Johannes (Markus ja Matteus nimetavad teda Sebedeuse poja Jaakobuse vennaks).
  5. Philip
  6. Bartholomeus, kelle nimi on Johannese järgi Nathanael.
  7. Matteus (keda Matteuse evangelist nimetab publitsistiks), keda Luuka ja Markuse evangeeliumi järgi nimetatakse Leeviks.
  8. Thomas
  9. Jaakobus, Alfeuse poeg
  10. Siimon, keda Markuse, Matteuse ja Luuka kirjas nimetatakse innukaks.
  11. Juudas Iskariot
  12. Juudas Thaddaeus, keda Markus nimetab Thaddaeuseks, Matteus Lebbaeus Thaddaeuseks ja Luukas Juudas, Jaakobuse vend.
  • Paulusest sai apostel pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist.

Johannese evangeeliumis nimetatakse ühte jüngrit kui seda, keda Jeesus armastas. Kuna apostel Johannest, erinevalt teistest kaheteistkümnest, ei nimetata selles evangeeliumis kunagi, siis eeldatakse, et "armastatud jünger" on tema.

Suur rahvahulk ja seitsekümmend

Jeesuse jüngrite arvu või isikute arvu ei ole evangeeliumides alati esitatud. Palju suurem grupp inimesi on määratletud jüngritena jutluse lõigu alguses, mis algab Luuka 6:17.

Lisaks saadetakse seitsekümmend (või seitsekümmend kaks, olenevalt kasutatud allikast) inimest paaris koosseisus Jeesusele teed valmistama (Luuka 10). Mõnikord nimetatakse neid "seitsmekümneks" või "seitsmekümneks jüngriks". Nad peavad sööma igasugust pakutavat toitu, tervendama haigeid ja levitama sõna; et Jumala valitsus on tulemas, et kes neid kuuleb, see kuuleb Jeesust, kes neid tõrjub, see tõrjub Jeesust ja kes Jeesust tõrjub, see tõrjub Tema saatjat. Lisaks sellele antakse neile suur võim vaenlase üle ja nende nimed on taevasse kirjutatud.

Tee Emmausesse

Kleopas on üks neist kahest jüngrist, kellele ülestõusnud Issand ilmus Emmauses (Luuka 24:18). Kloopas koos ühe nimetu Jeesuse jüngriga kõnnivad Jeesuse ülestõusmise päeval Jeruusalemmast Emmausesse. Kleopas ja tema sõber arutasid möödunud päevade sündmusi, kui üks võõras küsis neilt, millest nad rääkisid. Võõras palus, et ta ühineks Kleopase ja tema sõbra õhtusöögiga. Seal ilmutas võõras end pärast leiva õnnistamist ja murdmist ülestõusnud Jeesuseks ning kadus seejärel. Kleopas ja tema sõber kiirustasid Jeruusalemma, et viia uudis teistele jüngritele, kus Jeesus ilmus seejärel ka neile. Matteuse, Markuse ja Johannese raamatutes ei ole sellele juhtumile paralleele.

Naised

Luuka evangeeliumis (10:38-42) vastandatakse Laatsaruse õde Maarjat tema õele Marta, kes oli "paljude asjade ümber", kui Jeesus oli nende külaline, samas kui Maarja oli valinud "parema osa", nimelt kuulata peremehe juttu. Johannes nimetab teda kui "seda, kes oli võidnud Issandat lõhnastatud õliga ja kuivatanud tema jalgu oma juustega" (11:2). Luuka evangeeliumis võidab tundmatu "patune" variseride majas Jeesuse jalgu. Igasugune eelnev suhe Jeesuse ja Laatsaruse enda vahel enne imetegu on Johannese poolt täpsustamata. Katoliku folklooris peetakse Laatsaruse õde Maarjat sama, mis Maarja Madgalene.

Luukas viitab mitmele inimesele, kes Jeesusega ja kaheteistkümnega kaasas olid. Nende hulgast nimetab ta kolm naist: "Maarja, keda kutsutakse Magdaleenaks, ... ja Joanna, Heroodese majapidamisametniku Kuusa naine, ja Susanna ja paljud teised, kes varustasid neid oma vahenditest" (Luuka 8:2-3). Maarja Magdaleena ja Joanna kuuluvad nende naiste hulka, kes läksid Luuka jutustuses Jeesuse surnukeha ette valmistama ja kes hiljem jutustasid apostlitele ja teistele jüngritele tühjast hauast ja "kahe pimestavates riietes mehe" sõnadest. Maarja Magdaleena on kõige tuntum jüngritest väljaspool kaheteistkümnest. Temast on evangeeliumides kirjutatud rohkem kui teistest naisjärglastest. Samuti on tema kohta palju pärimust ja kirjandust.

Teised evangeeliumikirjutajad erinevad selles osas, millised naised on ristilöömise ja ülestõusmise tunnistajad. Markus nimetab ristilöömise juures Maarja, Jaakobuse ema ja Salome (mitte segi ajada Heroodiase tütre Salome'iga) ning Salome haual (mitte segi ajada Heroodiase tütre Salome'iga). Johannes lisab ristilöömise juurde Klopase naise Maarja.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on sõna "jünger" tähendus kristluses?


V: Kristluses on jünger keegi, kes püüab kristlusest õppida.

K: Millisest keelest pärineb mõiste "jünger"?


V: Mõiste "jünger" pärineb vanakreeka keele sõnast "μαθἡτἡς", mis on jõudnud inglise keelde ladina discipulus'i kaudu.

K: Kes olid Jeesuse jüngrid tema teenistuse ajal?


V: Jeesuse teenistuse ajal olid tema jüngrid tema õpilased, mis mõnikord viitab ainult kaheteistkümnele apostlile, kuid võib viidata ka muudele evangeeliumides mainitud jüngrite arvule.

K: Kuidas tuleks jüngrit eristada apostlist?


V: Kui jünger on see, kes õpib õpetajalt või õpilaselt, siis apostel on saadetud neid õpetusi teistele edasi andma.

K: Kas jüngril ja õpilasel on mingi vahe?


V: Jah, kuigi mõlemad on õppijad, viitab jünger konkreetselt inimesele, kes õpib kristlust ja selle õpetusi, samas kui õpilane võib viidata üldisemalt igaühele, kes õpib midagi.

K: Kas Apostlite tegude raamatus mainitakse, et apostlidel on jüngrid?


V: Jah, Apostlite tegude raamatus mainitakse, et isegi apostlitel endil on jüngrid.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3