Mäejutlus

Uskumused jutluse tähenduse kohta

Üks olulisemaid arutelusid jutluse üle on see, kuidas seda tuleks rakendada igapäevaelus. Peaaegu kõik kristlikud rühmad on loonud oma viisid, kuidas mõista ja kasutada jutlust oma elus. Raamatus "Understanding the Sermon on the Mount" loetleb Harvey McArthur kaksteist erinevat seisukohta jutluse kohta.

(1) Absolutistlik seisukoht

Absolutistlik seisukoht ütleb, et inimesed peaksid alati tegema täpselt seda, mida Jeesus ütles jutluses. Kui selle tegemine paneb inimese ohtu, siis on see see, mida inimene vajab, et pääseda.

Inimesed, kes seda uskusid:

• Püha Franciscus Assisi
• Dietrich Bonhoeffer
• Leo Tolstoi (kui ta oli vanem)

Sellele seisukohale usuvad muu hulgas järgmised kirikud:

• Idapoolsed õigeusu kirikud
• Varased anabaptistid
• Kaasaegsed anabaptistlikud rühmitused, nagu mennoniidid ja hutterlased.

(2) Muuda teksti

Vanasti muudeti (muudeti) jutluse teksti, et muuta see populaarsemaks. Näiteks muudeti Piiblis Matteuse 5:22 sõnast "[kes] vihastab oma venna peale, seda ähvardab kohtuotsus" sõnaks "[kes] vihastab oma venna peale ilma põhjuseta, seda ähvardab kohtuotsus".

Viimastel sajanditel on olnud tavalisem muuta jutluse sõnu, et võtta välja osad, mida inimesed ei suuda vastu võtta.

Peaaegu iga suurem kristlik kirjanik on mingil hetkel teinud selliseid muudatusi.

Seda seisukohta ei toeta ükski konkreetne kristlik konfessioon.

(3) Hüperboolne vaade

Üks levinumaid seisukohti on hüperboolne seisukoht. Selle kohaselt kasutas Jeesus osades jutluse osades hüperbooli (mis tähendab, et ta liialdas). Inimesed, kes seda usuvad, arvavad, et Jeesuse õpetusi tuleb muuta realistlikumaks, kui neid kavatsetakse kasutada reaalses maailmas.

Enamik inimesi nõustub, et jutluses on mõningaid liialdusi, kuid nad vaidlevad selle üle, millised osad on liialdused.

(4) Üldiste põhimõtete seisukoht

Üldiste põhimõtete kohaselt ei andnud Jeesus juhiseid (öeldes inimestele täpselt, kuidas nad peavad käituma). Selle asemel andis ta näiteid, kuidas inimene peaks käituma.

(5) Topeltstandardite seisukoht

Topeltstandardi seisukoht ütleb, et osa Jeesuse õpetustest on üldised ideed selle kohta, kuidas käituda, ja osa on juhised. Päästmiseks peab enamik inimesi lihtsalt järgima üldisi ideid selle kohta, kuidas käituda. Ainult väike hulk pühasid inimesi, nagu vaimulikud ja mungad, peavad järgima juhiseid.

Sellele seisukohale uskusid muu hulgas järgmised inimesed:

• Püha Augustinus (ta lõi topeltstandardi vaate)
• Thomas Aquinas (kes hiljem muutis topeltstandardi seisukohta).
• Geoffrey Chaucer (ta kasutas seda seisukohta oma raamatus "Canterbury lood" (Wife of Bath's Prolog, v. 117-118).

Rooma-Katoliku Kirik usub topeltstandardite vaatepunkti.

(6) Kahe maailma vaade

Martin Luther ei uskunud katoliiklaste ettekujutusi jutluse kohta. Ta lõi kahe maailma vaate. Luther jagas maailma kahte valdkonda ehk ossa: religioosne valdkond ja ilmalik (mitte-religioosne) valdkond. Ta arvas, et jutlus kehtib ainult religioosse osa kohta. Igapäevases maailmas võisid inimesed teha asju, mida jutluse järgi ei tohiks teha. Näiteks võib kohtunik oma ilmaliku töö puhul olla sunnitud kurjategijat karistama, selle asemel et talle andestada. Kuid religioosse inimesena peaks kohtunik siiski kahetsema seda, mis kurjategijaga juhtub.

(7) Pühakirja analoogia vaade

Pühakirja analoogia seisukoht ütleb, et kui Uus Testament kirjutati, muutusid osad jutlusest. Näiteks ütles Jeesus, et vande andmine on vale. Kuid Uues Testamendis kasutab Paulus vandeid vähemalt kaks korda.

(8) Hoiakud, mitte tegude vaade

Hoiakute, mitte tegude seisukoht ütleb, et Jeesus rääkis inimestele jutluses ainult sellest, mida ta ise teeks. Ta ei öelnud teistele inimestele, mida nad peavad tegema, et olla head kristlased.

Wilhelm Hermann lõi selle vaate üheksateistkümnendal sajandil.

(9) Vahepealne eetiline seisukoht

Vahepealne eetiline seisukoht ütleb, et kui Jeesus pidas jutluse, arvas ta, et maailma lõpp on väga varsti käes. Seetõttu olid tema õpetused mõeldud ainult selleks lühikeseks ajaks.

Albert Schweitzer lõi selle vaate.

(10) Tingimusteta jumaliku tahte vaade

Tingimusteta jumaliku tahte seisukoht ütleb, et Jeesus tahtis, et inimesed teeksid täpselt seda, mida ta ütles, ja järgiksid eetikat, millest ta jutluses rääkis. Kuid sellises maailmas, nagu see praegu on, ei saa inimesed seda teha. Inimesed püüavad järgida jutluse eetikat, kuid neil ei õnnestu see alati. See muutub, kui taevariik tuleb maailma tagasi. Sel ajal saavad kõik elada nii, nagu Jumal tahab.

Saksa filosoof Martin Sibelius lõi selle seisukoha kahekümnendal sajandil.

(11) meeleparanduse seisukoht

Kahetseja seisukoht ütleb, et Jeesus teadis, et inimesed ei suuda tema õpetusi järgida. Inimesed püüavad neid järgida, kuid ebaõnnestuvad. See õpetaks neid meeleparandust tegema. Sel viisil jõuaksid inimesed evangeeliumi usku.

(12) Dispensatsionalism

Dispensatsionalism jagab inimkonna ajaloo eraldi rühmadesse. See seisukoht ütleb, et me elame tänapäeval ajal, kus me ei saa elada vastavalt jutluse õpetusele. Kuid millalgi tulevikus suudame seda teha. Kui see aeg saabub, peavad inimesed järgima jutluse õpetusi, et saada päästet.

Muud seisukohad

E. Earle Ellis, teoloogiaprofessor, ütleb, et jutluses palub Jeesus usklikel elada nii, nagu see on normaalne tulevases Jumala kuningriigis. Nagu Ellis ütleb, peame me rääkima Jeesuse sõnu, mõtlema tema mõtteid ja tegema tema tegusid. Kuna see saab olema tulevase Jumala kuningriigi eetika, peaksid inimesed elama oma elu nii, et nad oleksid valmis elama Jumala kuningriigis.

Christopher Knight ja Robert Lomas väidavad raamatus Hiram Key, et mäejutlust ei ole kunagi toimunud. Knight arvab, et Matteus "kleepis kõikvõimalikke kirjakohti kokku, nagu oleksid need üksteise järel rahvahulgale mäetipul rääkinud". Ta usub, et "õpetused koostati sellesse ühte "sündmusesse", et vältida üldise loo voolu katkestamist".