Canterbury jutud — Geoffrey Chauceri 14. sajandi palverändurite jutukogu

Canterbury jutud — Geoffrey Chauceri 14. sajandi klassika: värvikad palverändurite lood Londonist Canterburyle, huumor, iroonia ja autentne keskaegne elu originaalkeeles.

Autor: Leandro Alegsa

Canterbury jutud on Geoffrey Chauceri kirjutatud juturaamat. See on kirjutatud 14. sajandil ja on üks esimesi suuri teoseid, mis on loodud keskaegses inglise keeles ning aidanud kujundada kirjakeele arengut. Raamat kujutab palverändurite gruppi, kes reisivad Londonist Canterburyle pühakut Thomas Becketi hauda külastama; teel jutustab igaüks aja möödapanekuks ühe või mitu loo. Chaucer kavatses kirjutada kokku 120 lugu — et iga rändur jutustaks teel nii edasi kui tagasi —, kuid sai valmis vaid umbes kaksikdaosa kavandatust: täielikult lõpetatud on ligikaudu 23 lugu ja mitmeid on jäänud katkendlikeks. Kaks lugu on kirjutatud proosas, ülejäänud peamiselt värssides. Need jutustused olid nii populaarsed, et Chauceri lugusid esitleti kuningale ja õukonnale.

Sisu ja struktuur

Teose esimeses osas, tuntud kui "General Prologue", kirjeldatakse iga palveränduri karakterit lühivormis portreedena — seal on rüütel, kaupmees, munk, preester, naispalverändur, kark ja palju teisi. Lugu algab Tabard Innist Southwarkis, kust rändurid väljuvad. Reisil korraldab aubamees Harry Bailly jutustamisvõistluse: igaüks peaks jutustama etteantud aja jooksul ühe loo, võitjale lubatakse tasuta söömaaeg Canterburys. See raamistik (frame narrative) võimaldab Chauceril esitada erinevaid žanre ja hääli, tuues esile ühiskonna eri kihte ja nende vaatenurki.

Žanrid ja teemad

Canterbury jutud sisaldavad mitmesuguseid žanre: fabliaux ehk ropplikud naljalood, rüütellikud armastusromaanid, pühakute elulood (exempla), satiirilised ning moraalsed jutustused. Peamised teemad on religiooni ja kiriku hüve- ning hüljendus, abielu ja sugu, sotsiaalsed ebaõigused, petmine ja õiglus. Chaucer kasutab sageli irooniat ja huumorit, et paljastada tegelaste hüpokrisiat ja isekust.

Keel ja stiil

Tekst on kirjutatud hiliskeskaegses inglise keeles (Middle English), peegeldues Londoni ja Lõuna-Ida murdeid. Jutustused on valdavalt värssides, kus Chaucer mängib rütmi ja riimiga — mitmed lood on kirjutatud iambilises rütmis ja riimitud paarides, kuid stiil varieerub vastavalt loo tüübile ja jutustaja häälele. Tema keel on elav, episoodiline ja sageli otsekohene, mis tegi teosed kättesaadavaks laiemale lugejaskonnale.

Manuskriptid, väljaanded ja järjestus

Canterbury jutud ei ole ühelt säilinud autori käsikirjast pärinev "täistekst". Töö mitmed käsikirjad (tuntuimad on Hengwrt ja Ellesmere) sisaldavad omavahel erinevaid lugude järjekordi ja täiendusi. Chauceri algne kavand ja lõplik järjestus ei ole tänapäevani täpselt teada, mistõttu on teksti toimetamisel ja väljaandmisel kasutatud teaduslikke rekonstruktsioone. Tänapäevased väljaanded püüavad esitada loojärjestuse ja kommentaarid, mis aitavad teksti mõista.

Mõju ja pärand

Canterbury jutud on üks tähtsamaid teoseid Inglismaa kirjanduses: nad aitasid keelele autoriteetsust ning mõjutasid hilisemaid kirjanikke ja rahvapärimust. Jutustused on olnud allikaks lugematutele tõlgetele, adapteerimisele ja teaduslikele uurimustele ning neid loetakse tihti nii ajaloolise dokumentina kui ka universaalsete inimloomuse tõlgitsusena. Chaucerit peetakse sageli "inglise poeetria isaks" ning tema teoseid esitleti ja loeti juba tema eluajal ka ülemkorras ülikondlikes ringkondades.

Palverändurid Canterbury teel katedraali aknasZoom
Palverändurid Canterbury teel katedraali aknas

Taust

Canterbury katedraal

Canterbury muinasjutud" räägib grupist inimestest, kes on palverändurid. Nad reisivad tähtsasse pühapaika. Keskajal käisid paljud kristlased palverännakutel Jeruusalemmas, Roomas, Santiago de Compostelas ja Canterburys. Canterbury katedraal oli kuulus palverännakupaik, sest seal asus püha Thomas Becket'i pühakoda (mälestuspaik).

Thomas Becket

Thomas Becket oli 1100. aastatel Canterbury peapiiskop. Ta sattus tülli oma vana sõbra, kuningas Henry II-ga, ja 1170. aastal mõrvasid mõned kuninga rüütlid ta kuninga käsul. Kuningas tundis end väga kurvalt ja süüdi. Ta lasi oma vanale sõbrale ehitada suurejoonelise hauakambri.

Inimesed hakkasid hauda külastama. Varsti ütlesid mõned inimesed, et Thomas Becket on pühak ja et tema luud suudavad imet teha. Nii roomakatoliku kui ka anglikaani kirik peavad teda kristliku usu märtriks ja pühakuks. Hiliskeskajal tegi tema pühakoda Canterburyst ühe Euroopa neljast tähtsamast palverännakupaigast.

Palverändurid

Paljud palverändurid kohtusid Londonis. Canterbury muinasjuttudes räägitakse ühe grupi kohtumisest Southwarki kõrtsis, mis oli Thamesi jõest lõuna pool asuv küla ja moodustab nüüd osa Londonist. See oli hea kohtumispaik, sest põhjast tulnud inimesed said üle Thamesi jõe Londoni silla kaudu.

Canterbury asub Kagu-Inglismaal. Palverändurid kogunesid varem rühmadesse, sest üksi oli ohtlik reisida. Ajal enne moodsa panganduse kasutuselevõttu pidi iga reisija kaasas kandma palju raha, et maksta toidu ja majutuse (ööbimiskoha) eest. Röövelid ründasid sageli inimesi teede ääres.

Kui palverändurid kogunesid gruppi, võis see koosneda paljudest erinevatest inimestest, nii rikastest kui ka vaestestest, aadlikest ja tagasihoidlikest. Sageli oli rühmades ka mitmeid religioosseid inimesi, nagu preestrid, mungad ja nunnad. Chauceri loos on kõige aadlikum inimene rüütel.

Thomas Becket'i mõrvZoom
Thomas Becket'i mõrv

Lugusid

Canterbury muinasjutud algab proloogiga (mis tähendab "paar sõna alustuseks"). Proloogis kirjeldab Chaucer aasta aega, milleks on aprill, kui ilm hakkab pärast talve soojemaks muutuma. Ta ütleb, et sel ajal hakkavad inimesed palverännakule minema. Chaucer räägib lugejale inimestest, kes on kogunenud kõrtsi. Ta kirjeldab inimesi nii selgelt, et paljud neist on saanud inglise kirjanduses kuulsaks tegelaseks ja neid on sageli kujutatud maalidel. Chaucer kirjeldab, kuidas iga inimene jutustab teineteisele reisil olles ühe loo, et teisi lõbustada.

Jutud on järgmised:

  • Üldine proloog see tutvustab iga palverändurite
  • Rüütli lugu Rüütli räägib kahe sõbra duellistumisest üksteisega naise armastuse pärast
  • Möldri proloog ja jutustus purjus Möldri jutustab vulgaarset lugu sellest, kuidas rumal rehepoiss oma truudusetu naise ja majutava õpetlase poolt kägaraks tehti
  • Rehepeksja proloog ja lugu Rehepeksja jutustab õelat lugu sellest, kuidas petlik veskimees peksti ja tema ülbe naine alandati ning tema tütar võrgutas paar õpilast, kellest ta oli püüdnud varastada ja petta
  • Kokaproloog ja -lugu purjus kokk räägib vulgaarset lugu sellest, kuidas laisk õpipoiss oma meistri poolt tantsima ja pidutsema lastakse...
  • Õigusmehe proloog ja muinasjutt Õigusmees räägib, kuidas vooruslik printsess läheb läbi paljude katsumuste
  • Bathi naise proloog ja lugu Bathi naine räägib sellest, kuidas rüütel peab välja selgitama, mida naised kõige rohkem ihaldavad - või tuleb hukata
  • Müürsepa proloog ja jutustus Müürsepa jutustab moraaliloo sellest, kuidas tevingi kutsuja üritab lesknaist petta ja satub põrgusse.
  • Kutsuja proloog ja jutustus Kutsuja jutustab vulgaarset lugu sellest, kuidas ahne munga saab oma kompupensatsiooni
  • Kirjaniku proloog ja lugu Kirjanik jutustab, kuidas armastav ja kannatlik naine kannatab oma kahtlase abikaasa katsumuste seeriat
  • Kaupmehe proloog ja jutustuskaubamees jutustab vulgaarset lugu sellest, kuidas rumal kaupmees oma truudusetu naise poolt kägimeheks tehti
  • Mõisniku proloog ja lugu Mõisnik jutustab romantilist lugu [lõpetamata]
  • Franklini proloog ja jutustusFranklin jutustab loo naise rutakast lubadusest ja selle tagajärgedest.
  • Arsti lugu arst jutustab moraaliloo vooruslikust tütrest
  • Pardoneri proloog ja jutustus ahne ja silmakirjalik Pardoner jutustab iroonilise loo sellest, kuidas kolm purjus lolli üritavad surma "tappa" - kuid lõpuks tapavad nad üksteist.
  • Laevamehe lugu Laevamees räägib koomilise loo, kuidas tema ahne naine tegi kurikaelaks...
  • Priori proloog ja jutustus Priori jutustab tavapärase [kuigi vale] jutustuse märtrist.
  • Chaucer's Tale of Sir Topas- Chaucer räägib paroodia kangelaslikust rüütlimuinasjutust, mida ei lõpetata kunagi teiste palverändurite palvel!
  • Chauceri "Melibee lugu" - Chaucer räägib mehest ja tema naisest, kes vaidlevad, kuidas kõige paremini oma vaenlastele kätte maksta.
  • Munki proloog ja lugu - Munk räägib tragöödiast - annab 17 näidet 100-st!
  • Nunnapreestri proloog ja lugu - Nunnapreestri lugu on ümberjutustus Chanticleer ja rebane
  • Teise nunna proloog ja jutustus - teine nunna jutustab tavapärase loo pühast Ceciliast
  • Kaanoni Yeomani proloog ja lugu - Kaanoni Yeoman [uus palverändur] hoiatab selle eest, kuidas tarkade kivi otsimine viib hukule, ja seejärel räägib, kuidas üks kaanonlane petab kergeusklikust preestrist raha välja.
  • Manciple'i proloog ja jutustus Manciple räägib moraalilugu klatšimise vastu
  • Pastori proloogis ja jutluses esitab pastor proosapraktika patukahetsusest.
  • Chaucer's Retraction-Chaucer palub andestust selle ja teiste varasemate teoste vulgaarsete ja ebaväärikate osade eest ning palub oma pattude eest vabandust. Mõned versioonid muinasjuttude kohta:
  • The Plowman's Tale (Künnimehe lugu), mis on lisatud lollardivastane traktaat.
  • The Tale of Gamelyn lugu Chaucer võis soovida kohandada Tales
  • Proloog ja Beryni lugu on võltsitud 15. sajandi täiendused Geoffrey Chaucer'i Canterbury lugudele - palverändurid saabuvad Canterbury'sse.

Mõned lood on tõsised ja teised naljakad. Mõned naljakatest lugudest on vulgaarsed (seksuaalselt ebaviisakad). Paljud lood räägivad kristlikust usust. Mõnikord järgneb ühe loo teema (põhiidee) järgmises loos, sest uus jutustaja vastab (või vastab) äsja kuuldud loole. Kõik jutud räägivad sellest, kuidas inimesed üksteise suhtes mõtlevad ja käituvad.

Canterbury muinasjuttude kohta

Canterbury lood on kirjutatud inglise keeles, mida Chaucer'i ajal kasutas enamik tavainimesi. Chaucer oli üks esimesi autoreid (kirjanikke), kes kirjutas lugusid inglise keeles. Varem kirjutati lugusid ladina või prantsuse keeles. Ka mõned teised Chauceri aegsed kirjanikud kirjutasid inglise keeles. Mõned neist kirjanikest olid John Gower, William Langland ja Helme poeet.

Chaucer kavandas lood enne nende kirjutamist, kuid ta ei lõpetanud oma plaani. Ta kavandas, et iga tegelane jutustab neli lugu: kaks Canterburysse minnes ja kaks Londonisse naastes. Kui Chaucer oleks lõpetanud, oleks ta kirjutanud 120 lugu. Tegelikult kirjutas ta ainult 24. Chaucer alustas lugude kirjutamist 1380. aastatel. Ta lõpetas nende kirjutamise 1390. aastatel. Mõned arvavad, et ta jättis tahtlikult kirjutamata kokku 120 lugu.

Chaucer oli kuningliku õukonna tähtis isik. Mõned inimesed arvavad, et Chaucer rääkis lugudes asju õukonnapoliitikast. Mõned inimesed arvavad, et Chaucer võttis oma tegelaste aluseks inimesed, keda ta tegelikult tundis ja kes viibisid kuninglikus õukonnas.

Mõned inimesed arvavad, et Chaucer kopeeris ideid teiste inimeste kirjutistest, sest mõned lood "Canterbury lugudes" on nendega väga sarnased. Tegelased on aga väga erinevad. Tegelastel on erinevad ametid ja isiksused. Nad kõik jutustavad eri tüüpi lugusid ja räägivad neid erinevalt. suur lugu räägib paljudest palveränduritest, kes reisivad Canterburyle. Nad ratsutavad hobustega ja reis kestab mitu päeva. Chaucer ei räägi suurest loost palju ja enamik kirjatükist on palverändurite jutustatud lugudest.

Canterbury jutustuse kaks varaseimat käsikirja (käsitsi kirjutatud koopiaid) on Hengwrti käsikiri ja Ellesmere'i käsikiri. Samuti on olemas 84 käsikirjalist ja neli trükitud koopiat "Canterbury jutustustest", mis on tehtud enne 1500. aastat. Erinevates koopiates on üsna palju erinevusi. Mõned Chauceriga tegelevad eksperdid on algatanud projekti "Canterbury Tales Project" (Canterbury muinasjutud). Projekti eesmärk on lugeda läbi kõik need Canterbury muinasjuttude koopiad, selgitada välja erinevused ja kirjutada kõige täpsem koopia.

Lehekülg Ellesmere'i käsikirjast, millel on kujutatud Bathi naineZoom
Lehekülg Ellesmere'i käsikirjast, millel on kujutatud Bathi naine

Palverändurite galerii

Välja arvatud kõrtsmik/majutaja Harry Bailey, olid "Canterbury lugude" eri käsikirjades erinevad joonistused igast palverändurist, kes jutustasid lugu; teised mainitud palverändurid, kes ei jutustanud lugu või keda illustreeriti, olid rüütlirüütel, haberdaja, tisler, kangakuduja, värvaja, gobeläänikuduja; kündja. Algselt oli kavas, et iga palverändur pidi Canterburyle kaks lugu ja tagasiteel kaks tasuta söögi eest; see oleks olnud hinnanguliselt 120 lugu - raamatus esitatud 23 asemel. Tõepoolest, ainus palverändur, kes räägib kaks lugu, on Chaucer ise: Sir Thopas [lõpetamata] ja Tale of Melibee.

·        

Rüütel

·        

The Squire

·        

Prioritar Madame Eglantine

·        

Teine nunna

·        

Nunnapreester

·        

Munk

·        

Herbert Vennaskond

·        

Kaupmees

·        

Oxfordi sekretär

·        

Õigusemõistmise seersant

·        

Franklin

·        

Roger The Cook

·        

Laevamees

·        

Arst

·        

Bathi naine

·        

Kirikuõpetaja

·        

Robin Miller

·        

Manciple

·        

Oswald Reeve

·        

Kutsuja

·        

Pardoner

·        

Geoffrey Chaucer "Canterbury lugude" Ellsmere'i käsikirjast

·        

Kaanonpärimus {ei kuulu algsesse proloogi, vaid on lisatud "Lugude" lõpus}.

Põhja lugemissaal, läänesein. Detail Ezra Winteri seinamaalingust, mis illustreerib Geoffrey Chaucer'i "Canterbury lugude" tegelasi. Kongressi raamatukogu John Adamsi hoone, Washington, D.C.

Seotud leheküljed



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3