Canterbury jutud on Geoffrey Chauceri kirjutatud juturaamat. See on kirjutatud 14. sajandil ja on üks esimesi suuri teoseid, mis on loodud keskaegses inglise keeles ning aidanud kujundada kirjakeele arengut. Raamat kujutab palverändurite gruppi, kes reisivad Londonist Canterburyle pühakut Thomas Becketi hauda külastama; teel jutustab igaüks aja möödapanekuks ühe või mitu loo. Chaucer kavatses kirjutada kokku 120 lugu — et iga rändur jutustaks teel nii edasi kui tagasi —, kuid sai valmis vaid umbes kaksikdaosa kavandatust: täielikult lõpetatud on ligikaudu 23 lugu ja mitmeid on jäänud katkendlikeks. Kaks lugu on kirjutatud proosas, ülejäänud peamiselt värssides. Need jutustused olid nii populaarsed, et Chauceri lugusid esitleti kuningale ja õukonnale.

Sisu ja struktuur

Teose esimeses osas, tuntud kui "General Prologue", kirjeldatakse iga palveränduri karakterit lühivormis portreedena — seal on rüütel, kaupmees, munk, preester, naispalverändur, kark ja palju teisi. Lugu algab Tabard Innist Southwarkis, kust rändurid väljuvad. Reisil korraldab aubamees Harry Bailly jutustamisvõistluse: igaüks peaks jutustama etteantud aja jooksul ühe loo, võitjale lubatakse tasuta söömaaeg Canterburys. See raamistik (frame narrative) võimaldab Chauceril esitada erinevaid žanre ja hääli, tuues esile ühiskonna eri kihte ja nende vaatenurki.

Žanrid ja teemad

Canterbury jutud sisaldavad mitmesuguseid žanre: fabliaux ehk ropplikud naljalood, rüütellikud armastusromaanid, pühakute elulood (exempla), satiirilised ning moraalsed jutustused. Peamised teemad on religiooni ja kiriku hüve- ning hüljendus, abielu ja sugu, sotsiaalsed ebaõigused, petmine ja õiglus. Chaucer kasutab sageli irooniat ja huumorit, et paljastada tegelaste hüpokrisiat ja isekust.

Keel ja stiil

Tekst on kirjutatud hiliskeskaegses inglise keeles (Middle English), peegeldues Londoni ja Lõuna-Ida murdeid. Jutustused on valdavalt värssides, kus Chaucer mängib rütmi ja riimiga — mitmed lood on kirjutatud iambilises rütmis ja riimitud paarides, kuid stiil varieerub vastavalt loo tüübile ja jutustaja häälele. Tema keel on elav, episoodiline ja sageli otsekohene, mis tegi teosed kättesaadavaks laiemale lugejaskonnale.

Manuskriptid, väljaanded ja järjestus

Canterbury jutud ei ole ühelt säilinud autori käsikirjast pärinev "täistekst". Töö mitmed käsikirjad (tuntuimad on Hengwrt ja Ellesmere) sisaldavad omavahel erinevaid lugude järjekordi ja täiendusi. Chauceri algne kavand ja lõplik järjestus ei ole tänapäevani täpselt teada, mistõttu on teksti toimetamisel ja väljaandmisel kasutatud teaduslikke rekonstruktsioone. Tänapäevased väljaanded püüavad esitada loojärjestuse ja kommentaarid, mis aitavad teksti mõista.

Mõju ja pärand

Canterbury jutud on üks tähtsamaid teoseid Inglismaa kirjanduses: nad aitasid keelele autoriteetsust ning mõjutasid hilisemaid kirjanikke ja rahvapärimust. Jutustused on olnud allikaks lugematutele tõlgetele, adapteerimisele ja teaduslikele uurimustele ning neid loetakse tihti nii ajaloolise dokumentina kui ka universaalsete inimloomuse tõlgitsusena. Chaucerit peetakse sageli "inglise poeetria isaks" ning tema teoseid esitleti ja loeti juba tema eluajal ka ülemkorras ülikondlikes ringkondades.