Canterbury jutud — Geoffrey Chauceri 14. sajandi palverändurite jutukogu

Canterbury katedraal

Canterbury muinasjutud" räägib grupist inimestest, kes on palverändurid. Nad reisivad tähtsasse pühapaika. Keskajal käisid paljud kristlased palverännakutel Jeruusalemmas, Roomas, Santiago de Compostelas ja Canterburys. Canterbury katedraal oli kuulus palverännakupaik, sest seal asus püha Thomas Becket'i pühakoda (mälestuspaik).

Thomas Becket

Thomas Becket oli 1100. aastatel Canterbury peapiiskop. Ta sattus tülli oma vana sõbra, kuningas Henry II-ga, ja 1170. aastal mõrvasid mõned kuninga rüütlid ta kuninga käsul. Kuningas tundis end väga kurvalt ja süüdi. Ta lasi oma vanale sõbrale ehitada suurejoonelise hauakambri.

Inimesed hakkasid hauda külastama. Varsti ütlesid mõned inimesed, et Thomas Becket on pühak ja et tema luud suudavad imet teha. Nii roomakatoliku kui ka anglikaani kirik peavad teda kristliku usu märtriks ja pühakuks. Hiliskeskajal tegi tema pühakoda Canterburyst ühe Euroopa neljast tähtsamast palverännakupaigast.

Palverändurid

Paljud palverändurid kohtusid Londonis. Canterbury muinasjuttudes räägitakse ühe grupi kohtumisest Southwarki kõrtsis, mis oli Thamesi jõest lõuna pool asuv küla ja moodustab nüüd osa Londonist. See oli hea kohtumispaik, sest põhjast tulnud inimesed said üle Thamesi jõe Londoni silla kaudu.

Canterbury asub Kagu-Inglismaal. Palverändurid kogunesid varem rühmadesse, sest üksi oli ohtlik reisida. Ajal enne moodsa panganduse kasutuselevõttu pidi iga reisija kaasas kandma palju raha, et maksta toidu ja majutuse (ööbimiskoha) eest. Röövelid ründasid sageli inimesi teede ääres.

Kui palverändurid kogunesid gruppi, võis see koosneda paljudest erinevatest inimestest, nii rikastest kui ka vaestestest, aadlikest ja tagasihoidlikest. Sageli oli rühmades ka mitmeid religioosseid inimesi, nagu preestrid, mungad ja nunnad. Chauceri loos on kõige aadlikum inimene rüütel.

Canterbury muinasjutud algab proloogiga (mis tähendab "paar sõna alustuseks"). Proloogis kirjeldab Chaucer aasta aega, milleks on aprill, kui ilm hakkab pärast talve soojemaks muutuma. Ta ütleb, et sel ajal hakkavad inimesed palverännakule minema. Chaucer räägib lugejale inimestest, kes on kogunenud kõrtsi. Ta kirjeldab inimesi nii selgelt, et paljud neist on saanud inglise kirjanduses kuulsaks tegelaseks ja neid on sageli kujutatud maalidel. Chaucer kirjeldab, kuidas iga inimene jutustab teineteisele reisil olles ühe loo, et teisi lõbustada.

Jutud on järgmised:

• Üldine proloog see tutvustab iga palverändurite
• Rüütli lugu Rüütli räägib kahe sõbra duellistumisest üksteisega naise armastuse pärast
• Möldri proloog ja jutustus purjus Möldri jutustab vulgaarset lugu sellest, kuidas rumal rehepoiss oma truudusetu naise ja majutava õpetlase poolt kägaraks tehti
• Rehepeksja proloog ja lugu Rehepeksja jutustab õelat lugu sellest, kuidas petlik veskimees peksti ja tema ülbe naine alandati ning tema tütar võrgutas paar õpilast, kellest ta oli püüdnud varastada ja petta
• Kokaproloog ja -lugu purjus kokk räägib vulgaarset lugu sellest, kuidas laisk õpipoiss oma meistri poolt tantsima ja pidutsema lastakse...
• Õigusmehe proloog ja muinasjutt Õigusmees räägib, kuidas vooruslik printsess läheb läbi paljude katsumuste
• Bathi naise proloog ja lugu Bathi naine räägib sellest, kuidas rüütel peab välja selgitama, mida naised kõige rohkem ihaldavad - või tuleb hukata
• Müürsepa proloog ja jutustus Müürsepa jutustab moraaliloo sellest, kuidas tevingi kutsuja üritab lesknaist petta ja satub põrgusse.
• Kutsuja proloog ja jutustus Kutsuja jutustab vulgaarset lugu sellest, kuidas ahne munga saab oma kompupensatsiooni
• Kirjaniku proloog ja lugu Kirjanik jutustab, kuidas armastav ja kannatlik naine kannatab oma kahtlase abikaasa katsumuste seeriat
• Kaupmehe proloog ja jutustuskaubamees jutustab vulgaarset lugu sellest, kuidas rumal kaupmees oma truudusetu naise poolt kägimeheks tehti
• Mõisniku proloog ja lugu Mõisnik jutustab romantilist lugu [lõpetamata]
• Franklini proloog ja jutustusFranklin jutustab loo naise rutakast lubadusest ja selle tagajärgedest.
• Arsti lugu arst jutustab moraaliloo vooruslikust tütrest
• Pardoneri proloog ja jutustus ahne ja silmakirjalik Pardoner jutustab iroonilise loo sellest, kuidas kolm purjus lolli üritavad surma "tappa" - kuid lõpuks tapavad nad üksteist.
• Laevamehe lugu Laevamees räägib koomilise loo, kuidas tema ahne naine tegi kurikaelaks...
• Priori proloog ja jutustus Priori jutustab tavapärase [kuigi vale] jutustuse märtrist.
• Chaucer's Tale of Sir Topas- Chaucer räägib paroodia kangelaslikust rüütlimuinasjutust, mida ei lõpetata kunagi teiste palverändurite palvel!
• Chauceri "Melibee lugu" - Chaucer räägib mehest ja tema naisest, kes vaidlevad, kuidas kõige paremini oma vaenlastele kätte maksta.
• Munki proloog ja lugu - Munk räägib tragöödiast - annab 17 näidet 100-st!
• Nunnapreestri proloog ja lugu - Nunnapreestri lugu on ümberjutustus Chanticleer ja rebane
• Teise nunna proloog ja jutustus - teine nunna jutustab tavapärase loo pühast Ceciliast
• Kaanoni Yeomani proloog ja lugu - Kaanoni Yeoman [uus palverändur] hoiatab selle eest, kuidas tarkade kivi otsimine viib hukule, ja seejärel räägib, kuidas üks kaanonlane petab kergeusklikust preestrist raha välja.
• Manciple'i proloog ja jutustus Manciple räägib moraalilugu klatšimise vastu
• Pastori proloogis ja jutluses esitab pastor proosapraktika patukahetsusest.
• Chaucer's Retraction-Chaucer palub andestust selle ja teiste varasemate teoste vulgaarsete ja ebaväärikate osade eest ning palub oma pattude eest vabandust. Mõned versioonid muinasjuttude kohta:
• The Plowman's Tale (Künnimehe lugu), mis on lisatud lollardivastane traktaat.
• The Tale of Gamelyn lugu Chaucer võis soovida kohandada Tales
• Proloog ja Beryni lugu on võltsitud 15. sajandi täiendused Geoffrey Chaucer'i Canterbury lugudele - palverändurid saabuvad Canterbury'sse.

Mõned lood on tõsised ja teised naljakad. Mõned naljakatest lugudest on vulgaarsed (seksuaalselt ebaviisakad). Paljud lood räägivad kristlikust usust. Mõnikord järgneb ühe loo teema (põhiidee) järgmises loos, sest uus jutustaja vastab (või vastab) äsja kuuldud loole. Kõik jutud räägivad sellest, kuidas inimesed üksteise suhtes mõtlevad ja käituvad.

Canterbury lood on kirjutatud inglise keeles, mida Chaucer'i ajal kasutas enamik tavainimesi. Chaucer oli üks esimesi autoreid (kirjanikke), kes kirjutas lugusid inglise keeles. Varem kirjutati lugusid ladina või prantsuse keeles. Ka mõned teised Chauceri aegsed kirjanikud kirjutasid inglise keeles. Mõned neist kirjanikest olid John Gower, William Langland ja Helme poeet.

Chaucer kavandas lood enne nende kirjutamist, kuid ta ei lõpetanud oma plaani. Ta kavandas, et iga tegelane jutustab neli lugu: kaks Canterburysse minnes ja kaks Londonisse naastes. Kui Chaucer oleks lõpetanud, oleks ta kirjutanud 120 lugu. Tegelikult kirjutas ta ainult 24. Chaucer alustas lugude kirjutamist 1380. aastatel. Ta lõpetas nende kirjutamise 1390. aastatel. Mõned arvavad, et ta jättis tahtlikult kirjutamata kokku 120 lugu.

Chaucer oli kuningliku õukonna tähtis isik. Mõned inimesed arvavad, et Chaucer rääkis lugudes asju õukonnapoliitikast. Mõned inimesed arvavad, et Chaucer võttis oma tegelaste aluseks inimesed, keda ta tegelikult tundis ja kes viibisid kuninglikus õukonnas.

Mõned inimesed arvavad, et Chaucer kopeeris ideid teiste inimeste kirjutistest, sest mõned lood "Canterbury lugudes" on nendega väga sarnased. Tegelased on aga väga erinevad. Tegelastel on erinevad ametid ja isiksused. Nad kõik jutustavad eri tüüpi lugusid ja räägivad neid erinevalt. suur lugu räägib paljudest palveränduritest, kes reisivad Canterburyle. Nad ratsutavad hobustega ja reis kestab mitu päeva. Chaucer ei räägi suurest loost palju ja enamik kirjatükist on palverändurite jutustatud lugudest.

Canterbury jutustuse kaks varaseimat käsikirja (käsitsi kirjutatud koopiaid) on Hengwrti käsikiri ja Ellesmere'i käsikiri. Samuti on olemas 84 käsikirjalist ja neli trükitud koopiat "Canterbury jutustustest", mis on tehtud enne 1500. aastat. Erinevates koopiates on üsna palju erinevusi. Mõned Chauceriga tegelevad eksperdid on algatanud projekti "Canterbury Tales Project" (Canterbury muinasjutud). Projekti eesmärk on lugeda läbi kõik need Canterbury muinasjuttude koopiad, selgitada välja erinevused ja kirjutada kõige täpsem koopia.

Välja arvatud kõrtsmik/majutaja Harry Bailey, olid "Canterbury lugude" eri käsikirjades erinevad joonistused igast palverändurist, kes jutustasid lugu; teised mainitud palverändurid, kes ei jutustanud lugu või keda illustreeriti, olid rüütlirüütel, haberdaja, tisler, kangakuduja, värvaja, gobeläänikuduja; kündja. Algselt oli kavas, et iga palverändur pidi Canterburyle kaks lugu ja tagasiteel kaks tasuta söögi eest; see oleks olnud hinnanguliselt 120 lugu - raamatus esitatud 23 asemel. Tõepoolest, ainus palverändur, kes räägib kaks lugu, on Chaucer ise: Sir Thopas [lõpetamata] ja Tale of Melibee.

Põhja lugemissaal, läänesein. Detail Ezra Winteri seinamaalingust, mis illustreerib Geoffrey Chaucer'i "Canterbury lugude" tegelasi. Kongressi raamatukogu John Adamsi hoone, Washington, D.C.

• Inglise kirjandus
• William Shakespeare
• Palverännak