Galilea meri on Iisraeli suurim mageveejärv, mille ümbermõõt on umbes 53 kilomeetrit, pikkus umbes 21 km ja laius 13 km; selle kogupindala on 166 km² ja sügavus umbes 43 meetrit. See on 209 meetri sügavusel allpool merepinda kõige madalamal asuv mageveejärv Maal ja teine madalaim järv maailmas pärast Surnumere, mis on soolase veega järv. See ei ole tõeline meri - seda nimetatakse mereks traditsiooni tõttu.

Tänapäeva kaartidel on see järv tuntud ka kui Galilea järv või Tiberiase järv, mis asub Galilea piirkonnas. Tänapäeva heebrea keeles on see tuntud kui Yam Kinneret (abiinfo) (ים כנרת), "Kinnereti meri" (4Moosese 34:11; Joosua 13:27). Seda on nimetatud ka Gennesareti järveks või Gennesareti mereks (Luuka 5:1), selle lääneküljel asuva väikese viljakandva tasandiku nime järgi. Järve araabiakeelne nimi on Buhairet Tabariyya (بحيرة طبريا), mis tähendab Tiberiase järve. Teised nimed on järgmised: Ginnosar, Gennesari järv, Chinnerothi meri, Tiberiase meri (Rooma) ja Gennesareti veed.

Selle peamine allikas on Jordani jõgi, mis voolab sellest põhjast lõunasse. Järv asub sügaval Jordaania suures lõheorgas, mis on tekkinud Aafrika ja Araabia plaatide eraldumise tagajärjel. Selle tõttu esineb piirkonnas maavärinaid ja minevikus ka vulkaanilist tegevust.

Tänu oma madalale asukohale järsakus, mida ümbritsevad künkad, võib meri saada ootamatult ägedat tormi; nagu Uue Testamendi loos Jeesuse tormi rahustamisest. Järve peamine omadus näib olevat see, et see on pidevalt muutuv. Ta on ikka veel kuulus, nagu ka Uue Testamendi ajal, oma kalarikkuse poolest, ja tänapäeval on restoranides väga populaarne "Püha Peetri kala" (tilapia).

Asukoht, mõõtmed ja geoloogia

Kinnereti järv paikneb umbes koordinaatidel 32.83°N, 35.58°E ja asub ligikaudu 209 meetrit merepinnast allpool. Selle pindala on umbes 166 km², keskmine sügavus on väiksem kui maksimaalne (maksimum ~43 m) ja veemaht jääb umbes mõne kuupkilomeetri (ligikaudu 4–5 km³) suurusjärku, sõltuvalt veetasemest. Järv kuulub Suure lõheoruga (Great Rift Valley) ja selle tekkeajalugu seostub plaattektoonika ning piirkondlike nihkete ja langustega.

Veevarustus ja majanduslik tähtsus

Kinneret on olnud ajalooliselt üks tähtsamaid mageda vee allikaid Iisraelis. Selle vesi on olnud kasutusel nii kohalike asulate, põllumajanduse kui ka linna veevarustuse tarbeks. Modernsel ajastul on järvelt vee võtt jaotatud ning reguleeritud, näiteks veejuhtmesüsteemide kaudu, mis suunavad vett edasi riigi teistesse piirkondadesse. Viimastel aastakümnetel on desalinatsioon ja muud veehaldusalased uuendused muutnud vee kasutamise poliitikat, kuid Kinneret jääb endiselt olulise paikseks varuallikaks.

Keskkond ja kaitseprobleemid

Järve veetase kõigub tugevalt sõltuvalt hooajalisest sadestusest, põudadest ja vee võtmise intensiivsusest. Viimastel aastate pikkade põudade ajal on Kinnereti tase langenud ja tekkinud mure nii veeressursside kui ka ökosüsteemide pärast. Probleemide hulka kuuluvad:

  • veetaseme kõikumised, mis mõjutavad rannikualasid ja sadamaid;
  • vett eraldava infrastruktuuri surve ja reguleerimine;
  • nutrientide (lämmastik, fosfor) sissevool põllumajandusest ja reoveest, mis võib põhjustada vetikate ja vetikapõhiste õitsengute (hüperproduktiivsuse) probleeme;
  • sisse toodud liigid ja kalastuse surve, mis muudavad kohalikku liigikooslust.

Keskkonnakaitse meetmed hõlmavad pidevat veekvaliteedi monitoorimist, kalanduse reguleerimist ja kohalike kaitsealade (nt rahvuspargid ja looduskaitsealad) haldamist, et säilitada järve ökoloogilist tasakaalu.

Loodus, lindlus ja kalandus

Kinneret on tähtis peatus- ja rändetee linnuliikidele, sest see asub suurte rändeteede ristumiskohas. Paljud vee- ja rannikuelupaikade liigid leiavad siin pesemise ja talvitumise võimaluse. Järv on tuntud oma kalarikkuse poolest: kohalike ja sisse toodud liikide hulka kuuluvad mitmed ahvenlased ning tilapiad, kellele-restoranides tuntud "Püha Peetri kala" (tilapia) on populaarne.

Ajalugu ja kultuuriline tähendus

Kinneret on olnud oluliseks paigaks juba antiikajast alates. Tegemist on paljude piiblilugude taustaga: Uue Testamendi kirjeldustes asetuvad paljud Jeesuse tegevused ja imed järve kaldale ja selle ümbrusse. Lääneserval paikneb linn Tiberias — nimelt Rooma keisri Tiberiuse järgi nimetatud asula — ning mitmed varakeskaegsed ja antiiksed paigad nagu Capernaum, Tabgha ja Magdala toovad igal aastal rohkelt palverändureid ja turiste.

Turism ja vaba aja veetmine

Kinneret on populaarne sihtkoht nii kohalikele kui väliskülalistele. Pakkudes võimalusi paadisõiduks, kalapüügiks, ujumiseks, rattasõiduks ja matkamiseks ümbruskonna loodusrajal. Tiberias ja teised järveäärsed asulad pakuvad majutust, restorane ja ajaloolisi vaatamisväärsusi. Looduskaitsepiirkonnad ning arheoloogilised leiukohad aitavad mitmekesistada külastuskogemust.

Tulevik ja haldus

Kinnereti järv on nii loodusvara kui ka kultuuripärandi objekt, mille kaitseks käivad pidevad teaduslikud uuringud ja poliitilised arutelud veekasutuse, keskkonnakaitse ning turismi tasakaalustatuse üle. Pikemas perspektiivis sõltub järve heaolu nii kliimast kui inimtegevusest: säästlik veehaldus, reostuse vähendamine ja elupaikade taastamine on võtmetähtsusega.

Lisainfo saamiseks ja kohalike kaitsealade külastamiseks võib pöörduda Iisraeli looduskaitse- ja turismiinfo lehtede poole või tutvuda kohalike infopunktidega Tiberiases ja ümbruses.