Kinnereti järv
Galilea meri on Iisraeli suurim mageveejärv, mille ümbermõõt on umbes 53 kilomeetrit, pikkus umbes 21 km ja laius 13 km; selle kogupindala on 166 km² ja sügavus umbes 43 meetrit. See on 209 meetri sügavusel allpool merepinda kõige madalamal asuv mageveejärv Maal ja teine madalaim järv maailmas pärast Surnumere, mis on soolase veega järv. See ei ole tõeline meri - seda nimetatakse mereks traditsiooni tõttu.
Tänapäeva kaartidel on see järv tuntud ka kui Galilea järv või Tiberiase järv, mis asub Galilea piirkonnas. Tänapäeva heebrea keeles on see tuntud kui Yam Kinneret (abiinfo) (ים כנרת), "Kinnereti meri" (4Moosese 34:11; Joosua 13:27). Seda on nimetatud ka Gennesareti järveks või Gennesareti mereks (Luuka 5:1), selle lääneküljel asuva väikese viljakandva tasandiku nime järgi. Järve araabiakeelne nimi on Buhairet Tabariyya (بحيرة طبريا), mis tähendab Tiberiase järve. Teised nimed on järgmised: Ginnosar, Gennesari järv, Chinnerothi meri, Tiberiase meri (Rooma) ja Gennesareti veed.
Selle peamine allikas on Jordani jõgi, mis voolab sellest põhjast lõunasse. Järv asub sügaval Jordaania suures lõheorgas, mis on tekkinud Aafrika ja Araabia plaatide eraldumise tagajärjel. Selle tõttu esineb piirkonnas maavärinaid ja minevikus ka vulkaanilist tegevust.
Tänu oma madalale asukohale järsakus, mida ümbritsevad künkad, võib meri saada ootamatult ägedat tormi; nagu Uue Testamendi loos Jeesuse tormi rahustamisest. Järve peamine omadus näib olevat see, et see on pidevalt muutuv. Ta on ikka veel kuulus, nagu ka Uue Testamendi ajal, oma kalarikkuse poolest, ja tänapäeval on restoranides väga populaarne "Püha Peetri kala" (tilapia).
Satelliidipilt Galilea merest ja Surnumerest.
Hämarus Gailee mere kohal Tiberiast, Iisrael.
Ajalugu ja pühakirjad
Galilea meri asub iidse Via Marise tee ääres, mis ühendas Egiptust põhjapoolsete impeeriumidega. Kreeklased, hasmoonalased ja roomlased rajasid siia linnu ja asulaid: Gadara, Hippos, Tiberias ja teised. I sajandi ajaloolane Flavius Josephus kirjutas, et sel ajal oli siin suur kalatööstus, kus järvel töötas regulaarselt 230 paati.
Suur osa Jeesuse teenistusest toimus Galilea järve kaldal. Neil päevil oli järve ääres palju asulaid ja külasid ning palju kaubandust ja laevaliiklust. Markuse (1:14-20), Matteuse (4:18-22) ja Luuka (5:1-11) evangeeliumides räägitakse, kuidas Jeesus sai Galilea järve kaldalt neli oma apostlit: kalurid Siimon ja tema vend Andreas ning vennad Johannes ja Jaakobus. Üks Jeesuse kuulsatest õpetustest, mäejutlus, anti järve kohal asuval künkal. Paljud tema imetegusid on kirja pandud ka siin: tema kõndimine vee peal, tormi vaigistamine, viie tuhande inimese toitmine ja paljud teised.
135. aastal löödi maha teine juudi ülestõus roomlaste vastu, mida nimetati Bar Kokhba ülestõusuks. Roomlased reageerisid sellele sellega, et saatsid kõik juudid Jeruusalemmast minema ja ei lasknud neil enam tagasi tulla. Juudi kultuuri ja hariduse keskus kolis seega Kinnereti piirkonda, eelkõige Tiberiase linna.
Bütsantsi ajal muutis järve tähtsus Jeesuse elus selle kristlike palverändurite peamiseks sihtkohaks. See tõi kaasa turismitööstuse kasvu koos pakettreiside ja rohkete mugavate kõrtsidega.
Keskaegne aeg
Järv kaotas oma tähtsuse, kui Bütsants kaotas kontrolli selle üle. Piirkond sattus Umajaadide kalifaadi ja hiljem islami impeeriumide kontrolli alla. Peale Tiberiase hakkasid suuremad linnad ja asulad vähehaaval tühjaks jääma. 1187. aastal alistas Saladin ristisõdijate väed Hattini lahingus, peamiselt seetõttu, et ta lõikas ristisõdijad ära Galilea mere väärtuslikust mageveest.
Tänapäevased ajad
1909. aastal rajasid juudi pioneerid oma esimese ühistulise taluküla (kibbuts), Kvutzat Kinneret, mis õpetas juudi sisserändajaid põllumajanduses ja põllumajanduslikus tegevuses. Kinneret oli varajase sionismi kibbutsi kultuuri keskus.
1923. aastal määrati Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahelise lepinguga piir Briti Palestiina mandaadi ja Prantsuse Süüria mandaadi vahel. Britid andsid lõunapoolsed Golani kõrgendikud prantslastele Jordani jõe põhjaosa eest. Piir tõmmati uuesti nii, et mõlemad Jordani jõe kaldad ja kogu Galilea meri, sealhulgas 10 meetri laiune riba kirde kaldal, tehti Palestiina osaks [1]. ÜRO 1947. aasta jaotuskava paigutas selle ala juudi riigi sisse.
1948. aasta Araabia-Iisraeli sõja ajal okupeeris Süüria järve kirdekalda. 1967. aastal võttis Iisraeli riik kuuepäevase sõja käigus kontrolli kogu Galilea mere ja ka Golani saare üle. Süüria väidab endiselt, et mere kirdekallas [2] on osa Golani kõrgendikust.
Iisraeli 1964. aastal ehitatud riiklik veetranspordivõrk viib vett järvest Iisraeli asulakeskustesse ja on enamiku riigi joogivee allikaks. Iisrael tarnib järvest vett ka Jordani Läänekaldale ja Jordaaniasse (vastavalt Iisraeli-Jordaania rahulepingu tingimustele). Suurem nõudlus vee järele ja mõned kuivad talved on toonud kaasa veetaseme languse, mis on mõnikord ohtlik.
Tänapäeval on turism selles piirkonnas taas väga oluline. Kogu Galilea meri on populaarne puhkusepiirkond. Paljusid ajaloolisi ja vaimseid paiku järve ümber, eriti selle peamist linna Tiberiast, külastavad igal aastal miljonid kohalikud ja välismaised turistid. Muude majandustegevuste hulka kuuluvad kalapüük järves ja põllumajandus, eriti banaanikasvatus, järve ümbritsevas viljakas maavööndis.
Peamine vaatamisväärsus on koht, kus Kinnereti vesi voolab Jordani jõkke. Tuhanded palverändurid kogu maailmast tulevad sinna igal aastal (ümber)ristimiseks.
Kalamees Galilea merel, 1890-1900
Galilea meri
Seotud leheküljed
- Tiberias
Küsimused ja vastused
K: Mis on Galilea meri?
V: Galilea meri on Iisraeli suurim mageveejärv, mis asub Galilea piirkonnas. Selle kogupindala on 166 km² ja sügavus umbes 43 meetrit.
K: Kui suur on Galilea meri?
V: Galilea meri on umbes 53 km ümberringi, 21 km pikk ja 13 km lai.
K: Kas Galilea meri on tõeline meri?
V: Ei, see ei ole tõeline meri; seda nimetatakse mereks traditsiooni tõttu.
K: Millised on veel mõned Galilea mere nimed?
V: Galilea mere teised nimed on Tiberiase järv, Yam Kinneret (tänapäeva heebrea keeles), Gennesareti järv või Gennesareti meri (Luuka 5:1), Buhairet Tabariyya (araabia keeles), Ginnosar, Chinneroti järv, Rooma meri Tiberiase ja Gennesareti veed.
K: Mis on selle peamine allikas?
V: Selle peamine allikas on Jordani jõgi, mis voolab seda põhjast lõunasse.
K: Kus see geograafiliselt asub? V: Järv asub Jordaania suures lõheorgas, mis on tekkinud Aafrika ja Araabia plaatide eraldumise tõttu.
K: Millist ilma võib sellel järvel kogeda ? V: Madal asukoht küngastega ümbritsetud rift Valley's muudab selle piirkonna vastuvõtlikuks ootamatutele ägedatele tormidele, samuti maavärinatele ja minevikus toimunud vulkaanilisele tegevusele .
