Saladin
Saladin ehk sultan Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (25. detsember 1138-1193) oli kuulus araabia sultan ristisõdade ajal.
Kurdi päritolu moslem Saladin juhtis moslemite vastuseisu Euroopa ristisõdijatele Levandil. Tema võimu tipul hõlmas tema sultanaat Egiptust, Süüriat, Mesopotaamiat, Hejazi, Jeemenit ja teisi Põhja-Aafrika piirkondi.
Tema isa, kes töötas Türgi kuberneri juures, otsustas teda üles kasvatada Süürias, kus ta sai hariduse. Teine mõjukas tegelane tema elus oli tema onu Shirkuh, kes oli sõjaväejuht ja hiljem sõdade ajal Saladini käsutuses. Paljud moslemid peavad teda kangelaseks, sest ta võitis ristisõdijad 20 aastat kestnud lahingutes. Ristisõjad olid rida lahinguid kristliku Euroopa ja islami Lähis-Ida vahel püha maa pärast, mida praegu tuntakse Palestiina nime all. Saladini armee kaitses Egiptust ristisõdijate eest 1168. aastal. Egiptuse vallutamisega sai temast visiir, Egiptuse kõrge valitseja. Vahetult enne kaliifi surma krooniti Saladin Egiptuse ja Süüria sultaniks. Tema suurim võit oli Hattini sarvede juures juulis 1187 pKr, mille järel Jeruusalemm langes moslemitele (oktoober 1187) ja mida ristisõdijad enam kunagi tagasi ei saanud. Teda mäletatakse ka tema võitude ja võitude ning kaotuste seeriast Inglismaa kuninga Richard I vastu. Need jäid tulemuseta ja lõppkokkuvõttes lõppes sultan Salah ad-Dini moraalne võit, kui Rikardi ristisõda ebaõnnestus ja ta naasis Euroopasse.
Ta asutas Ayyubide dünastia Egiptuses, Süürias, Jeemenis (välja arvatud põhjamäed), Iraagis, Mekas Hejazis ja Diyar Bakris. Salah ad-Din on tiitel, mis tähendab araabia keelest tõlgituna "usu õiglus".
Saladinist, tema tegudest ja võidetud lahingutest on kirjutatud palju raamatuid. Daastaan Imaan Farooshoon Ki on üks Urdu keeles kirjutatud raamat, mille on kirjutanud Althamash ja mis räägib Saladinist väga häid asju ning võrdleb ja vastandab teda teiste kuningate ja vürstidega, ja seda soodsas valguses.
See pilt, mida tavaliselt peetakse Saladiniks 12. sajandi araabia raamatust, on 15. sajandi käsikirjast pärit veekella figuuri illustratsioon ja mitte Saladini kujutis.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Saladin?
V: Saladin ehk Sultan Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb oli kuulus Egiptuse ja Süüria sultan ristisõdade ajal. Ta oli kurdi päritolu moslem, kes juhtis moslemite vastuseisu Euroopa ristisõdijatele Levantis.
K: Mida saavutas Saladin?
V: Saladini sultanaat hõlmas oma võimsuse tipul Egiptust, Süüriat, Mesopotaamiat, Hejazi, Jeemenit ja teisi Põhja-Aafrika piirkondi. Ta kaitses Egiptust ristisõdijate eest 1168. aastal ja asutas Ayyubide dünastia Egiptuse, Süüria, Jeemeni (välja arvatud põhjamäed), Iraagi, Meka Hejazi ja Diyar Bakri. Tema suurim võit oli Hattini sarvede juures juulis 1187 pKr, mille järel Jeruusalemm langes moslemitele (oktoober 1187) ja mida ristisõdijad ei saanud enam kunagi tagasi. Lisaks pidas ta mitmeid lahinguid Inglismaa kuninga Richard I-ga, mille tulemuseks oli tema moraalne võit, kui Richardi ristisõda ebaõnnestus ja ta naasis Euroopasse.
K: Mis on Daastaan Imaan Farooshoon Ki?
V: Daastaan Imaan Farooshoon Ki on Althamashi poolt urdu keeles kirjutatud raamat Saladini kohta, milles öeldakse tema kohta väga häid asju ja võrreldakse teda soodsalt teiste kuningate ja vürstidega.
K: Miks peetakse Saladinit kangelaseks?
V: Paljud moslemid peavad Saladinit kangelaslikuks, sest ta võitis ristisõdijad 20 aasta jooksul ristisõdade ajal, mis oli rida lahinguid kristliku Euroopa ja islami Lähis-Ida vahel püha maa pärast, mida praegu tuntakse Palestiina nime all.
K: Kus sai Saladin oma hariduse?
V: Saladin sai hariduse oma isalt, kes töötas Süürias Türgi kuberneri juures.
K: Kes oli veel üks mõjukas isik tema elus?
V: Teine mõjukas tegelane tema elus oli tema onu Shirkuh, kes oli sõjaväejuht, kes hiljem sõdade ajal Saladini eest käskis.
