Salah ad-Din (Saladin, 1138–1193) — Ayyubi sultan ja ristisõdade juht
Salah ad-Din (Saladin) — Ayyubi sultan ja ristisõdade juht, kes vabastas Jeruusalemma, ühendas Egiptuse ja Süüria ning jäi islami kangelaseks; elulugu, lahingud ja pärand.
Saladin ehk sultan Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (u. 1137/1138 – 4. märts 1193) on tuntud kui Ayyubide dünastia rajaja ja oluline moslemite juht ristisõdade ajajärgul. Ta oli Kurdi päritolu ning astus ajalukku nii sõjaliste saavutuste kui ka maine poolest ausa ja tagasihoidliku valitsejana.
Varane elu ja võimuletõus
Teda kasvatati ja hariti peamiselt Süürias. Tema pere — isa Najm ad-Din Ayyub ja mõjukas onu Shirkuh — teenisid sageli võimsamate võimukandjate juures ning Shirkuh oli Saladini varajane sõjaväeline mentor. Shirley (Shirkuh) tõusis tähtsusse seoses interventsioonidega Egiptuses, kus pärast Shirkuhi surma sai Saladinst hissi positsiooni kaudu võimu. 1169. aastal määrati ta Egiptuse visiiriks ning peagi võttis ta ette riigikorralduse ümberkujundamise: 1171. aastal likvideeris ta Fatimiidide kaliifiriigi ja tunnustas taas Türgi-maailma poliitilist ja usuühtsust toetavat abbaaside kaliifaat.
Sõjalised kampaaniad ja Jeruusalemma vallutamine
Saladin juhtis moslemite vastupanuliikumist Euroopa ristisõdijatele Levandil. Tema väed kaitsesid 1168. aastal Egiptust ristisõdijate rünnakute eest ning tema laiemad sõjalised kampaaniad konsolideerisid võimu Egiptuse ja Süüria üle. Tema suurim sõjaline saavutus oli Hattini lahing (tuntud kui lahing Horns of Hattin) juuli 1187. aastal, mida sageli nimetatakse lahinguks Hattini sarvede juures. Pärast seda suurt võitu langes 1187. aasta oktoobris Jeruusalemm moslemitele, sündmus, mis muutis oluliselt Põhja-Ida poliitilist olukorda ja käivitas uue, suurema ristisõja.
Võitlus Inglismaa kuninga Richard I ja kolmas ristisõda
Saladini ja lääne ristisõdijate vaheline vastasseis kulmineerus 1189–1192 toimunud kolmanda ristisõjaga. Sel perioodil tõusid Euroopa juhid, eelkõige Richard I, et proovida tagasi vallutada kaotatud linnu. Kuigi mõningaid lahinguid, sealhulgas Acre ja Arsuf, võitsid ristisõdijad või said nad taktikalisi edusamme, ei õnnestunud neil püsivalt vallutada Jeruusalemma tagasi. Kolmanda ristisõja tulemusena sõlmitud lepingud võimaldasid kristlastel ligipääsu pühapaikadele, kuid linn ise jäi Saladini kontrolli. Saladini ja Richard I vahel valitsesid vastastikune austus ja legendid nende vastasseisust on eri rahvustes saanud osa mütoloogiast.
Valitsemine, administratsioon ja sotsiaalne poliitika
Saladin ei olnud ainult sõjaline juht: ta organiseeris riigivõimu, arendas sõjaväelist administratsiooni ja püüdis tagada stabiilsust uues sultanaadis. Ta asutas Ayyubide dünastia, mis valitses Egiptust, Süüriat ja laiemalt piirkondi nagu Hejazi (Meka) ning Diyar Bakr. Tema võimu alla kuulusid ka osad Jeemenist, Iraagist ja Mesopotaamiast, kuigi nende täpne ulatus muutus vastavalt liitudele ja kohalikele jõududele. Ta propageeris islami õigust ja õppust ning soodustas usumeeste ja sõjaväe toimetulekut, samas püüdes säilitada korra ja rahu klientriikides.
Iseloom, pärand ja kultuuriline kuvand
Paljud moslemid ja ka välisallikad on pidanud Saladinit kangelaseks: ta tuli ajal, mil piirkond oli fragmenteerunud, ja ühendas erinevaid moslemi jõude ristisõdijate vastu. Tema kuulsust on mõjutanud nii sõjalised võidud kui ka käitumine vaenlaste ja alistujatega — paljud allikad kirjeldavad teda halastava ja ausana, näiteks ristisõdijate võetud vangide suhtes. Tema tiitel Salah ad-Din tähendab araabia keelest tõlgituna "usu õiglus" (صلاح الدين), rõhutades tema mainet õiglase ja usulise valitsejana.
Surm ja pärand
Saladin suri 4. märtsil 1193 Damaskuses. Tema surm jättis võimujärgluse küsimused, kuid Ayyubide dünastia jätkas tema järeltulijate juhtimisel mõningal määral piirkondlikku mõju veel aastakümneid. Tema elust ja tegudest on kirjutatud nii moslemi- kui ka lääneallikaid; temast on kujunenud nii ajalooline kui ka rahvuskultuuri sümbol — eriti Lähis-Idas ja mujal islami maailmas.
Kirjandus ja allikad
Saladinist, tema kampaaniatest ja valitsemisest on säilinud palju allikaid — nii kaasaegseid arabi ajalookirjutisi kui ka hilisemaid teoseid eri keeltes. Populaarsetest ja kultuurilistest väljaannetest võib esile tuua ka Daastaan Imaan Farooshoon Ki (Urdu keeles), mille on kirjutanud Althamash ja mis kujutab Saladinit soodsas valguses ning võrdleb teda teiste valitsejate ja vürstidega. Ajaloolaste töödes tulevad aga esile nii Saladini saavutused kui ka keerukad poliitilised olud tema ajastu Lähis-Idas.
Saladini pärand on mitmekihiline: ta on nii sõjaliste edu kui ka poliitilise ühtsuse sümbol, kelle elu ja teod jäävad uurijate ning laiemalt huviliste tähelepanu keskmesse.
See pilt, mida tavaliselt peetakse Saladiniks 12. sajandi araabia raamatust, on 15. sajandi käsikirjast pärit veekella figuuri illustratsioon ja mitte Saladini kujutis.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Saladin?
V: Saladin ehk Sultan Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb oli kuulus Egiptuse ja Süüria sultan ristisõdade ajal. Ta oli kurdi päritolu moslem, kes juhtis moslemite vastuseisu Euroopa ristisõdijatele Levantis.
K: Mida saavutas Saladin?
V: Saladini sultanaat hõlmas oma võimsuse tipul Egiptust, Süüriat, Mesopotaamiat, Hejazi, Jeemenit ja teisi Põhja-Aafrika piirkondi. Ta kaitses Egiptust ristisõdijate eest 1168. aastal ja asutas Ayyubide dünastia Egiptuse, Süüria, Jeemeni (välja arvatud põhjamäed), Iraagi, Meka Hejazi ja Diyar Bakri. Tema suurim võit oli Hattini sarvede juures juulis 1187 pKr, mille järel Jeruusalemm langes moslemitele (oktoober 1187) ja mida ristisõdijad ei saanud enam kunagi tagasi. Lisaks pidas ta mitmeid lahinguid Inglismaa kuninga Richard I-ga, mille tulemuseks oli tema moraalne võit, kui Richardi ristisõda ebaõnnestus ja ta naasis Euroopasse.
K: Mis on Daastaan Imaan Farooshoon Ki?
V: Daastaan Imaan Farooshoon Ki on Althamashi poolt urdu keeles kirjutatud raamat Saladini kohta, milles öeldakse tema kohta väga häid asju ja võrreldakse teda soodsalt teiste kuningate ja vürstidega.
K: Miks peetakse Saladinit kangelaseks?
V: Paljud moslemid peavad Saladinit kangelaslikuks, sest ta võitis ristisõdijad 20 aasta jooksul ristisõdade ajal, mis oli rida lahinguid kristliku Euroopa ja islami Lähis-Ida vahel püha maa pärast, mida praegu tuntakse Palestiina nime all.
K: Kus sai Saladin oma hariduse?
V: Saladin sai hariduse oma isalt, kes töötas Süürias Türgi kuberneri juures.
K: Kes oli veel üks mõjukas isik tema elus?
V: Teine mõjukas tegelane tema elus oli tema onu Shirkuh, kes oli sõjaväejuht, kes hiljem sõdade ajal Saladini eest käskis.
Otsige