Jordani jõgi — Edela-Aasia jõgi, Surnumere voolu ning piirkonna veeressurss

Jordani jõgi (heebrea keeles: נהר הירדן nehar hayarden, araabia keeles: نهر الأردن nahr al-urdun) on oluline jõgi Edela-Aasias, mis voolab läbi Suure lõhe oru ja suubub lõpuks Surnumere. Paljud inimesed peavad seda üht maailma pühamaid jõgesid, kuna seostavad seda mitmete Piibli sündmustega ning just siin on ajalooliselt toimunud ristimistseremooniad (nt koht, mida nimetatakse Bethany beyond the Jordan / Al-Maghtas).

Geograafia ja vool

Jõe pikkus on ligikaudu 251 kilomeetrit. Jordani algavad mitmest allikast Põhja-Iisraelis ja Lõuna-Liibanonis; neli peamist algjõge ühinevad ja moodustavad põhivoolu.

Lisajõed ja algallikad

Hasbani (heebrea keeles: שנירsenir, araabia keeles: الحاصباني hasbani), mis voolab Liibanonist.
Banias (heebrea keeles: חרמון hermon, araabia keeles: بانياس banias), mis pärineb allikast Banias, mis asub Hermoni mäe jalamil.
Dan (heebrea keeles דן dan, araabia keeles اللدان leddan), mille allikas on Hermoni mäe jalamil.
Ayoun (heebrea keeles: עיון ayoun, araabia keeles: עيون ayoun), mis voolab Liibanonist.

Neli nimetatud jõge ühinevad Põhja-Iisraelis, Sede Nehemya kibbuzi lähedal. Jordani jõgi suubub esmalt Hula oru ja Hula järve ala kaudu ning voolab edasi Galilea mere (Tiberiase järv, sageli Kinneret) suunas. Galilea mere pind asub umbes -210 meetrit merepinnast; sealt jätkab jõgi lõunasse kuni Surnumereni, mis paikneb ligikaudu -430 meetrit merepinnast. Lõuna suunas liikudes liituvad põhivooluga idast suured lisajõed, näiteks Jarmouki (Yarmouk) jõgi ja Jabboki jõgi.

Inimtegevus, rajatised ja keskkonnamõju

20. sajandi keskpaigast alates on inimasustus ja põllumajandus regioonis nõudnud suuri veekoguseid. 1964. aastal ehitas Iisrael suure tammi ja alustas veejuhtesüsteemiga, mis viib vett Galilea merest riiklikesse veevõrkudesse (ns National Water Carrier). Samal aastal rajas ka JordaaniaSüüria on ehitanud tammeid ja veehoidlaid, mille eesmärk on püüda ja reguleerida Yarmouki vett.

Nende võtmiste, hüdroehitiste, saastumise (reovee- ja põllumajanduslik jooksva vette jõudvad toitained) ning kliimamuutuse koosmõjul on piirkonnas vooluhulgad oluliselt vähenenud. Tänapäeval kasutatakse arvatavasti 70–90% jõest tulevast veest inimtegevuseks, mistõttu jõevool on palju väiksem kui ajalooliselt. Selle tulemusel kahaneb ka Surnumere tase (suur aurumine ja vähenenud lisavool), tekivad soola- ja mineraalainete kontsentratsioonide muutused ning ranniku lähedal sinkholide teke.

Hula märgalade osa suudeti 20. sajandi keskpaigas kuivendamise teel maaks muuta, mis küll vähendas malaaria levikut ja tekitas tööpindu, kuid hävitas olulise märgala elupaiga. Hiljem on tehtud taastamistöid ning osa märgaladest on taastatud, et parandada elurikkust ja vee kvaliteeti.

Majanduslik ja poliitiline tähtsus

Jordani vesi on regioonile ülioluline kuivemate alade niisutamiseks, joogivee ja tootmise tagamiseks. Samas on vee jagamine olnud ja on jätkuvalt üks vaidlusaluseid küsimusi Liibanoni, Süüria, Jordaania, Iisraeli ja Palestiina vahel. Mõned rahvusvahelised kokkulepped ja kahepoolsed lepingud (nt Iisraeli ja Jordaania 1994. aasta leping) sisaldavad veejaotuse sätteid, kuid praktilised probleemid vee kättesaadavuse, kvaliteedi ja investeeringute osas püsivad.

Keskkonnaorganisatsioonid, riiklikud agentuurid ja rahvusvahelised projektid on püüdnud leida lahendusi: vee säästlikum kasutamine, reovee puhastus ja ringlus, sõlmpunktide taastamine (nt Hula märgala), desalinatsioon (merevee magestamine) ja ettepanekud suuremate torustike kohta, nagu Red Sea–Dead Sea projekt, et leevendada Surnumere langust. Sellised projektid on aga kallid ja poliitiliselt keerulised ning nende elluviimine nõuab laialdast koostööd.

Keskkond ja elurikkus

Jordani jõe veekogude vähenemine ja saastumine on mõjutanud kohalikku loodust: kalaliigid, paljunemis- ja rändeteed, märgalade taimestik ning linnurikkus on kannatanud. Vee jätkusuutlik haldamine on oluline nii inimeste heaolu kui ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks piirkonnas.

Kokkuvõtlikult on Jordani jõgi geograafiliselt suhteliselt lühike, kuid strateegiliselt ja kultuuriliselt äärmiselt oluline veekogu Edela-Aasias. Selle tulevik sõltub paljuski riikidevahelisest koostööst veeüksuste jagamisel, keskkonnakaitses ja kestlikus kasutamises.

Piiblis

Heebrea Piiblis on Jordani kohta öeldud, et see on suure tasandiku ("Kikkar ha-Yarden") viljakuse allikas, mida nimetatakse "Jumala aiaks" (1Moosese 13:10). Piiblis puudub Jordani regulaarne kirjeldus. Uues Testamendis on kirjas, et Ristija Johannes ristis Jeesuse Jordani jões (Mt 3:13).

Sümboolne tähtsus

Jordani jõgi on sagedane sümbol rahvamuusikas, gospel- ja vaimulikus muusikas, luuletustes ja kirjandusteostes.

Kuna iisraellased tegid raske teekonna Egiptuse orjusest vabaks tõotatud maale, võib Jordani jõgi olla vabaduse sümboliks. Tegelik ületamine on teekonna viimane samm, mis on siis lõpule viidud. Samuti võib Jordani jõgi tähendada surma ennast, ületades elust paradiisi või taevasse.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on Jordani jõgi?

V: Jordani jõgi on jõgi Edela-Aasias, mis suubub läbi Suure lõheorgu Surnumere. Ta on 251 kilomeetrit pikk ja paljud inimesed arvavad, et see on üks maailma pühamaid jõgesid.

K: Millised on mõned selle lisajõed?

V: Jordani jõel on mitu lisajõge, sealhulgas Hasbani (heebrea keeles: שנירsenir, araabia keeles: الحاصباني hasbani), mis voolab Liibanonist; Banias (heebrea keeles: חרמון hermon, araabia keeles: بانياس banias), mis pärineb Hermoni mäe jalamil asuvast Baniase allikast; Dan (heebrea: דן dan, araabia: اللدان leddan), mille allikas on Hermoni mäe jalamil; ja Ayoun (heebrea: עיון ayoun, araabia: عيون ayoun), mis samuti voolab Liibanonist.

K: Kus see kokku liitub?

V: Kõik need lisajõed ühinevad Jordani jõeks Põhja-Iisraelis, Sede Nehemya kibbuzi lähedal.

K: Mis juhtub sellega pärast seda kohta?

V: Seejärel langeb Jordani jõgi kiiresti 75 kilomeetri ulatuses Hula järve, mis asub veidi allpool merepinda Galilea meres. Seejärel langeb ta umbes 25 kilomeetri jooksul palju rohkem, et jõuda Galilea merre, enne kui ta keerleb ja suubub Surnumere, mis on umbes 400 meetrit allpool merepinda ja millel puudub väljapääs. Sellesse viimasesse lõikesse suubuvad idast kaks suurt lisajõge - Jarmouki jõgi ja Jabboki jõgi.

K: Kuidas on inimesed mõjutanud selle veevarusid?

V: 1964. aastal hakkas Iisrael kasutama tammi, mis võtab Galilea merest vett riikliku veevarustuse jaoks, samas kui Jordaania ehitas kanali, mis võtab vett Jarmouki jõest - Jordani jõe peamisest lisajõest, tekitades suurt kahju ökosüsteemile. Süüria ehitas ka veehoidlaid, mis püüavad Yarmouki vett, mille tulemuseks on 70-90% inimkasutuse osakaal, mille tulemusena väheneb vooluhulk ja suur aurustumine, mis kahandab Surnumere ja kuivendab madalad veed, muutes need nüüd soolaseks.

Küsimus: Miks põhjustab see ressurss riikidevahelist konflikti?

V: Jordani jõe vesi, mis on oluline ressurss kuivade maade jaoks, põhjustab konflikti Liibanoni, Süüria, Jordaania, Iisraeli ja Palestiina vahel, kuna iga riik soovib sellele juurdepääsu.