Kalahari kõrb: geograafia, kliima ja loodus Aafrika lõunaosas

Avasta Kalahari kõrb: Aafrika lõunaosa geograafia, kliima ja loodus. Lugege kõrbeliikidest, Okavango deltast, iidsetest jõesängidest ja elupaikade eripäradest.

Kalahari kõrb on suur kuiv kuni poolkuiv liivane ala Kgalagadi Aafrika lõunaosas, mis ulatub 900 000 km² ja katab suure osa Botswanast ning osa Namiibiast ja Lõuna-Aafrikast. Pärast häid vihmasadusid on siin tohutuid suurepäraseid karjamaad.

Kalahari kõrb on Aafrika lõunaosa ja geograafiliselt koosneb see kõrbe ja platoo osast. Kalahari toetab mõningaid loomi ja taimi, sest suurem osa sellest ei ole tõeline kõrb. Sademete hulk on väike ja suvine temperatuur on väga kõrge. Kõige kuivemates piirkondades sajab tavaliselt 110-200 millimeetrit vihma aastas ja kõige märjemates veidi üle 500 millimeetri.

Ümbritsev Kalahari vesikond hõlmab üle 2,5 miljoni km² ja ulatub kaugemale Botswanasse, Namiibiasse ja Lõuna-Aafrikasse ning ulatub Angola, Sambia ja Zimbabwe osadesse. Ainus püsiv jõgi, Okavango, voolab loodes delta, moodustades metsloomade poolest rikkalikke soid. Kalahari põhjaosa keskosas läbivad iidsed kuivad jõesängid - nn omuramba -, mis vihmaperioodil pakuvad seisvaid veekogusid. Varem olid need jõesängid metsloomade - elevandist kaelkirjakuni - ja kiskjate, nagu lõvi ja gepard, pelgupaigad, kuid nüüd on need enamasti karjamaad, kuigi leopardi või gepardi võib ikka veel kohata.

Asukoht ja maastik

Kalahari on laialivalguv liivaplaat, mille pinnavormid hõlmavad liivaõrnalt liivakünkaid, laiu savannivõsa ja suured soolaplaadid (pans). Pinnas on sageli punakas liiv, mis tekib rauarikkast tolmust. Pind on üldiselt lame kuni künklik ning paiknevates madalpealsustes kogunevad vihmade ajal ajutised järved ja märgalad.

Kliima ja hüdroloogia

• Kliima: poolkõrbe- ehk semiaridne kliima — kuumad suved ja jahedamad talved. Suvised temperatuurid võivad kohati ületada 40 °C, ööd võivad aga olla jahutavad.
• Sademed: suure kõikumisega aastane sademete hulk (ligikaudu 110–500+ mm), sademed tulevad peamiselt lühikestes äikesevihmades suvel.
• Vesi ja omuramba: kuivad jõesängid ehk omurambad hoiavad vihmaajal vett ja on tähtsad vee- ning karjatamispaigad. Okavango delta lääneosas on üks haruldasi suuremaid püsiva vee tekkekohti Kalahari lähedal, mis tõmbab ligi rohkelt loomi.

Taimestik ja kohanemised

Kalahari ei ole täielikult tühermaa — seal leidub savannitaimestikku ja poolkõrbe taimestikku. Levinud on karjadest koosnevad kõrged ja madalad rohud, Acacia-sugused põõsad ja puud, näiteks camelthorn (Vachellia erioloba) ning teised vastupidavad liigid. Levinud on ka sukulendid ja taimeliigid, mis suudavad vee pikaajaliselt talletada. Paljud taimed arendavad sügavaid juurestikke või lehtede vähendamisega ärahoidvaid kohandusi.

Loomastik

Kalahari on koduks mitmesugustele imetajatele, lindudele ja roomajatele. Tuntud liigid on:

• suured imetajad: elevant, oryx (gemsbok), springbok, sebrasarnased ja antiloobid;
• kiskjad: lõvi, leopard, gepard, hüäänid ja šakaalid;
• väiksemad imetajad: meerkatid, jäneseperekonna liigid ja mitmed väikeroimurid;
• linnud: kori-bustard, vaenlinnud ja paljud rändlinnud, kes külastavad ajutisi veekogusid;
• amad kohalikud ohud ja kohanemised: paljud liigid rändavad või kasutavad ööpäeva jahedamaid perioode, et kõrge temperatuuri ja vee piiranguga hakkama saada.

Inimesed ja majandus

Kalahari aladel elavad mitmed rahvad, sealhulgas Tswana hõimud ja traditsioonilised jahimees-korilased, keda tuntakse sageli kui San või bushman'eid. Alal on kombineeritud majandustegevus: traditsiooniline karjakasvatus (veised, kitsed), väikehaldus, põllumajandus sobivatel aladel ning turism. Turism keskendub looduskaitsealadele, safaridele ja kultuurireisidele.

Kaitse, probleemid ja väljakutsed

• Kaitsealad: olulised kaitsealad ja projektid (nt Kgalagadi Transfrontier Park) kaitsevad metsa- ja liivavöötme elurikkust ning soodustavad rahvusvahelist koostööd.
• Peamised ohud: ülekarjatamine, veeressursside ebaõige kasutamine, kaevandustegevus ja infrastruktuuri arendamine võivad kahjustada tundlikke elupaiku. Ka kliimamuutus suurendab kuiva perioodi sagedust ja intensiivsust.
• Kohalikud algatused: kogukonnapõhised loomakasvatuse ja looduskaitse programmid püüavad tasakaalustada inimeste toimetulekut ja looduskeskkonna säilimist.

Turism ja vaatamisväärsused

Turistidele pakub Kalahari elamusi nagu matkad, safarid, linnuvaatlus ning kohtumised traditsioonilise kultuuriga. Olulised sihtkohad on laiad pansid, omurambad ja kaitsealad, kus saab näha kiskjaid ning kohalikku elustikku looduslikes tingimustes.

Kokkuvõtlikult on Kalahari poolkõrbeline, mitmekesine ja ökoloogiliselt oluline piirkond, kus kuigi sademed on piiratud, on võimalik leida rikkalikku loodust ning inimesi ja loomi, kes on selle karmiga aga kohanenud. Säilitamine nõuab tasakaalu majandusliku kasutuse ja looduse pikaajalise kaitse vahel.

Ulukireservid

Kalaharis on mitu ulukireservaati - Kesk-Kalahari ulukireservaat (CKGR, maailma suuruselt teine kaitseala), Khutse ulukireservaat ja Kgalagadi piiriülese pargi (Kgalagadi Transfrontier Park). Piirkonnas elavate loomade hulka kuuluvad pruunid hüeenad, lõvid, mägerid, kaelkirjakud, vutisigad, šaakalid ja mitmed antiloobiliigid (sealhulgas eland, gemsbok, springbok, hartebeest, steenbok, kudu ja duiker) ning paljud linnu- ja roomajate liigid. Kalahari taimestik koosneb peamiselt rohttaimedest ja akaatsiapuudest, kuid seal on üle 400 tuvastatud taimeliigi (sealhulgas metsik arbuus ehk Tsamma melon).

Kalahari mäger Kalaharis

Küsimused ja vastused

K: Mis on Kalahari kõrb?

K: Kas Kalahari kõrbes on suurepärased karjamaad?

K: Kas Kalahari kõrb on tõeline kõrb?

K: Kui palju sajab Kalahari kõrbe kõige kuivem piirkond aastas vihma?

K: Milline on Kalahari basseini ümbritsev ala?

K: Kas Kalahari kõrbes on püsiv jõgi?

K: Kuidas nimetatakse Kalahari kõrbes asuvaid iidseid kuivi jõesängi ja mis on nende otstarve?

Otsing